Tartu Raatuse Kool on VeniVidiVici vahetusõpilasi võõrustanud juba tervelt kolme aasta jooksul. Ausalt öeldes ei ole täpset arvestust pidanudki, aga üle kümne peaks neid õpilasi kindlasti kokku olema, kes meie koolis vahetusõpilaseks olemist proovinud. Ka meie koolist on esimesed pääsukesed eelmisel aastal välja lennanud. Geograafia ulatub Kohtla-Järvelt Võrru, sealt Viljandisse, Haapsalusse ning koguni Hiiu- ja Saaremaale. Seega on kaetud päris suur osa Eestimaast.
Miks me seda teeme? Võiks ju vaikselt ja
rahulikult omaette oma toimetusi teha ning lisaülesandeid mitte võtta.
Täidaksime koolina õppekavas ja teistest normatiivaktides kirjapandut ja kõik.
Koolina on meil siiski veidi laiem vastutus ja eesmärgid, mistõttu oleme võtnud
selge sihi pakkuda oma õpilastele võimalusi osaleda erinevates siseriiklikes ja
rahvusvahelistes projektides.
Tahame olla avatud kool, mitte seisva
veega tiik. Üheks selle väljundiks on ka VeniVidiVici (VVV) õpilasvahetusprogramm.
Läbi selle saame tuua oma kooli erinevaid põnevaid koolilapsi üle Eesti.
Tutvustada praktikas oma koolikultuuri ning õppida läbi nende tundma
teistsugust koolikultuuri. Ainult nii, läbi praktilise kogemuse, on võimalik
tehe 1+1=3.
Me ei kogu vahetusse tulnud või seal
käinud õpilastelt struktureeritud tagasisidet, nagu seda teeb VVV. Samas üritan
igast õpilasvahetusest kirjutada kokku uudisloo meie kooli kodulehele, kus
peatume nädala tegemistel veidi pikemalt. Need lood sünnivad õpilastega peetud
pikemate vestluste käigus, kus me nädala jooksul toimunut lahti mõtestada
püüame.
Vahetusõpilane Eleri
(esiplaanil punaste juustega) koos teda võõrustanud 8.b klassiga
Me ei kogu
vahetusse tulnud või seal käinud õpilastelt struktureeritud tagasisidet, nagu
seda teeb VVV. Samas üritan igast õpilasvahetusest kirjutada kokku uudisloo
meie kooli kodulehele, kus peatume nädala tegemistel veidi pikemalt. Need lood
sünnivad õpilastega peetud pikemate vestluste käigus, kus me nädala jooksul
toimunut lahti mõtestada püüame.
Üheks
küsimuseks, mida ma alati vahetusõpilastelt küsin, on küsimus sellest, mida
head, positiivset, innovaatilist võtaksid nad kaasa enda koolist meie kooli ja
vastupidi. Eks kõrvaltvaataja pilk on alati väga kasulik. Õpid enam hindama
kõike seda positiivset, mida ise ehk enam tähelegi ei pane. Abiks on ka
kriitiline pilk, mis paneb sind mõtlema selle üle, kas üks või teine asi on
lõpuni mõistlik või on vaja teha sõidukursil mingeid korrektuure.
Mulle
isiklikult on need vestlused vahetusõpilastega olnud väga meeldivateks
tagasiside saamise hetkedeks. Eriti hindan nende õpilaste siirust ja
otsekohesust öelda välja nii seda, mis oli hästi kui ka seda, mis nii hästi ei
olnud. Ja kuna vahetusse tulevadki alati ikka julgemad ja iseseisvama
mõttemaailmaga noored inimesed, siis seda hinnalisem see tagasiside on. Nad on
olnud meile väga heaks peegliks.
Kui info
võimalikust vahetusõpilasest klassideni jõuab, siis ollakse enamasti kohe
elevil – kes, mis kus? Olen reeglina andnud info vahetussoovist korraga
kõikidele sama klassiastme paralleelidele ning kes ees, see mees põhimõttel on
klassid ise teinud selle valiku.
Kõige
keerulisem on olnud leida külalistele majutust. Kui mu mälu ei peta, siis oleme
kõik need, kellel majutus endal Tartus olemas olnud, ka kenasti vastu võtta
saanud. Teistele oleme pidanud kahjuks tihti ära ütlema.
Kuna oleme
osalised ka mitmes rahvusvahelises projektis, kus samuti kodumajutused
vajalikud, siis eks see koormus võib mõnel perel olla piisavalt suur, et lisa
võtta. Samas on just klassikaaslase peres elamine kindlasti sellise vahetuse
oluliseks boonuseks. Kindlasti ongi VVV programmis osalejatele suurimaks
lisaväärtuseks võimalus suhelda eakaaslastega, leida uusi tutvusi ja sõpru.
Miks mitte ei võiks siit alguse saada sõprus kogu järgnevaks eluks.
Rääkisin
just hiljuti ühe tüdrukuga, kelle klassis vahetusõpilane nädala õppis. Tema
sõnul oli klass selleks väljakutseks koheselt valmis. Kuna neil on olnud varem
probleeme just majutuse leidmisega, siis oldi väga rõõmsad ka seetõttu, et
külalisel oli endal majutus Tartus olemas.
Klassi
tüdrukud lisasid vahtusõpilase kohe klassi Facebooki gruppi, kus kõik said
temaga suhelda. Sisuliselt oldi esmasel näost-näkku kohtumisel juba omavahel
internetiavarustes tuttavaks saadud. Selline eelsuhtlus aitab kindlasti
kordades paremini sulanduda koheselt ka klassi atmosfääri. Kuna vahetusperiood
on enamasti vaid nädalapikkune, siis on kiire sisseelamine väga oluline.
Meie
õpilaste arvates laiendavad nii vahetusõpilaste külaskäigud meile, kui meie
õpilaste käigud mujale, väga palju mõlema poole silmaringi. Saadakse rohkem
teada sellest, mis teistes kohtades toimub, millised on erinevad koolid. Samuti
võib vahetusõpilane anda lisatõuke õpimotivatsioonile. Kuna enamasti on kõik
vahetuses käivad õpilased väga mitmekülgselt põnevad inimesed, siis ei saa seda
aspekti kuidagi alahinnata. Näiteks meil hiljuti käinud õpilane valdas umbes
seitset erinevat pilli, rääkis klassikaaslastele oma tihedast päevaplaanist
ning sellest kuidas ta kõige sellega hakkama saab ja veel nii rõõmus on. Päris
paljudele lisas see motivatsiooni ka ise veel tublim olla, paremini õppida ja
samapalju jõuda.
Iga
vahetusõpilase visiit süstib vastuvõtva klassi õpilastesse rohkem julgust ja
tahet ka ise vahetusse minna, leida uusi tutvusi, korraldada ühiseid projekte.
Seega pealkirjas toodud matemaatiline tehe vastab VVV projektides osalejate
puhul täiel määral tõele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar