Reede, 8. jaanuar 2016

Kogukonna ühine eesmärk: motiveeritus

Eile toimus Rae ja Saku valla ühine Huvitava Kooli mõttekoda, kus selgus, et samaks rõõmuks ja mureks on kogukond ja selle koostöö. „Rahulolu kooli ja haridusega on kõigi vastutus kogukonnas,“ ütles algatuse eestvedaja Pille Liblik, suunates osalejaid arutama võimaluste üle koolielu edendamiseks ise midagi ära teha.

„Vastutus realiseerub tegevuste kaudu oma võimaluste piires. Enne vastutusest loobumist tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele. Miks ja kuidas huvigrupid saavad panustada, et kool oleks huvitav, nende endi kasu olemas ja rahulolu saavutatud?“ Nii küsis Liblik ühise lahenduste genereerimiste ploki eel, millele eelnesid kohaliku hariduselu tugevuste, omapära ning probleemistiku katmine. „Igal koolil on midagi huvitavat, iga kool on omanäoline,“ lõpetas moderaator sissejuhatuse ja läkski lahti!



Aruteludest selgus, et Saku ja Rae valla kõige-kõigem on loodus akna taga, aga ka linnalähedus. Kui esimene võimaldab tervislikus keskkonnas kehalist kasvatust, aga miks mitte ka teisi ainetunde läbi viia, siis linnalähedus annab võimaluse õppekäikudeks näiteks muuseumitesse ja koostööks ülikoolidega. Saku ja Rae valla linnalähedastes maakoolides õppivate laste vanemad tõdevad, et ümbritsev keskkond on turvaline ning moodustab ühes trennide ja huvikoolidega kompaktse terviku – sünergia. 
Hinnati kohaliku valdade panust hariduse toetamisel ja edendamises. Välja toodi kaasaegne ja hea õpikeskkond: võimalused huvitegevuseks, muusikaga tegelemiseks, sportimiseks, koolides on head tehnilised vajadused ning tugispetsialistid. 



Probleemiks vähene motiveeritus

Peamiseks probleemiks Saku ja Rae valdade koolielus on vähene motiveeritus ja seda igal tasandil. Õpilastelt oodatakse, et nad võtaksid vastutuse oma hariduse eest, õpetajatelt ja lapsevanematelt laste arengu eest ning koolijuht omakorda kogu kooli käekäigu eest.
Õpilaste motiveerimiseks käidi teiste ideede seas välja õppeainete lõimimise idee. Kuna hetkel on õpilaste endi sõnul eesmärgiks pigem kontrolltöö edukas sooritamine ja keskendutakse faktiteadmistele, mis hiljem ununevad, siis peaks midagi muutma. Mõttekojas osalenud ettevõtja ja kogukonnaliikme idee oli kaalukaussi ülevaatlike teadmiste ja praktilisuse poole kallutada. Näiteks ainete üleseid projekte ja tunde läbi viia, lõimides omavahel tunde. Ettepanek soodustaks osalenute hinnangul õpetajate omavahelist koostööd, aitaks õpilastel seoseid luua ja tõstaks õpimotivatsiooni.



Nutiseadmed koolielus

Mainimata ei jäänud ka nutiseadmed, mis on õppetöös samaaegselt nii kasulikud, aga ka liig- ja väärkasutamise korral segajateks. Kasulikud, kui õpetaja oskab ja tahab neid tunnis ja kodutööde tegemiseks rakendada, tülinaks, kui õpilased kasutavad seadmeid teistel eesmärkidel. Keskendumisprobleemid, tähelepanulangus, omavahelise suhtlemise vähenemine, küberkiusamine, õpiraskused ja sundasendis olemine lisaks füüsilise koormuse langemisele, tulenevad nutiseadmete võidukäigust nii kodus kui koolis, aga ka meie oskamatusest neid veel täna kasulikel eesmärkidel rakendada. Haridusesõbrad ehk ettevõtted ja it-sekoris tegutsevad kogukonna liikmed on oodatud koolides nutivõimalusi tutvustama, aga ka vahendite osas sponsoriks või praktika pakkujateks hakkama, et teed näidata. 

Ka teadlike ja kogenenud õpilastega sooviksid õpetajad siin koostööd teha, et nad oma ootustest märku annaksid, ideid pakuksid ja näiteks nooremaid õpilasi seadmeid vajalikul moel kasutama õpetaksid. Vahendite teadliku kasutamise korral on tunnid on huvitavamad, tempokamad, õpilased üha tehnoloogiakesksemaks eluks paremini ette valmistatud.

Eesmärk: särasilmsus

Lastevanemate tasandil toodi välja kooli ja kodu vahelise sideme katkemine II kooliastmes, kus lapsed muutuvad iseseisvamateks. Lapsevanemad moodustavad samuti nagu kooliperegi kooli kogukonna. Nende ideed, ettepanekuid, panus kooliellu ja osalemine selles on kaaluka tähtsusega. Sellepärast kostus ühest laudkonnast mitu ideed, kuidas õpetajad ja koolipere saaksid lapsevanemaid senisest enam kaasata: personaalne kontakt ja õigeaegsed kutsed, meeldetuletused, arutamine, kaasamine ja positiivne suhtlusstiil ning ühisüritused on siin märksõnadeks. Kuidas luua kõikjal tugev ja toimiv kogukond, mis õppeprotsessi igas kooliastmes toetaks?


Kuidas kaasata lapsevanemad kooli huvitavamaks muutmisesse?

Mis oleks, kui isad lavastaksid näidendi, ekskurssioone viiksid läbi lapsevanemad ning ühtlasi jagaksid oma kogemusi ja oskusi õpilastega erinevates ainetundides? Loodeti, et kui ühed vanemad kutsuvad teisi kaasa, siis nii tugevnevad koolide kogukonnad. Koolijuhi ülesanne võiks osalenute sõnul selles küsimuses olla lapsevanemate kaasa kutsumine, ühiste koosolekute pidamine ja miks mitte töötubade formaadis? Lapsevanemad peavad tundma, et on kooli oodatud. Koolipidaja ülesanne on näidata, et kool on avatud koht. Kõigi ühiseks eesmärgiks särasilmne laps ja ühes temaga ka lapsevanem.



Meeldejääv lööklause

„Mehed tagasi kooli!“ Naiste osakaal suur, proportsioon on paigast ära – kuidas tuua mees tagasi kooli ja anda lastele edasi ka mehelikke väärtusi? Kas siin võiks kogukond omaltpoolt midagi ära teha? Kedagi esinema kutsuda või lihtsalt mõne tegevuse puhul appi, kui meespedagooge parasjagu kuskilt võtta pole? Võimalusi on mitmeid.
Saku ja Rae valla Huvitava Kooli regionaalne mõttekoda oli järjekorras kümnes. Seni on parima kohalikutasandi hariduse tagamise eesmärgil kokku tulnud veel Valgamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa kaks korda, Jõgevamaa, Viljandimaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Suur tänu kõigile osalejatele, Saku Gümnaasiumile ning Saku ja Rae Vallavalitsustele, kes mõttekoda korraldada aitasid!





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar