„Vastutus realiseerub tegevuste kaudu oma võimaluste piires.
Enne vastutusest loobumist tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele. Miks ja
kuidas huvigrupid saavad panustada, et kool oleks huvitav, nende endi kasu olemas
ja rahulolu saavutatud?“ Nii küsis Liblik ühise lahenduste genereerimiste ploki
eel, millele eelnesid kohaliku hariduselu tugevuste, omapära ning
probleemistiku katmine. „Igal koolil on midagi huvitavat, iga kool on
omanäoline,“ lõpetas moderaator sissejuhatuse ja läkski lahti!
Aruteludest selgus,
et Saku ja Rae valla kõige-kõigem on loodus akna taga, aga ka linnalähedus.
Kui esimene võimaldab tervislikus keskkonnas kehalist kasvatust, aga miks mitte
ka teisi ainetunde läbi viia, siis linnalähedus annab võimaluse õppekäikudeks näiteks
muuseumitesse ja koostööks ülikoolidega. Saku ja Rae valla linnalähedastes
maakoolides õppivate laste vanemad tõdevad, et ümbritsev keskkond on turvaline
ning moodustab ühes trennide ja huvikoolidega kompaktse terviku – sünergia.
Hinnati kohaliku valdade panust hariduse toetamisel ja
edendamises. Välja toodi kaasaegne ja hea õpikeskkond: võimalused
huvitegevuseks, muusikaga tegelemiseks, sportimiseks, koolides on head
tehnilised vajadused ning tugispetsialistid.
Probleemiks vähene
motiveeritus
Peamiseks probleemiks Saku ja Rae valdade koolielus on
vähene motiveeritus ja seda igal tasandil. Õpilastelt oodatakse, et nad
võtaksid vastutuse oma hariduse eest, õpetajatelt ja lapsevanematelt laste arengu
eest ning koolijuht omakorda kogu kooli käekäigu eest.
Õpilaste motiveerimiseks käidi teiste ideede seas välja õppeainete
lõimimise idee. Kuna hetkel on õpilaste endi sõnul eesmärgiks pigem kontrolltöö
edukas sooritamine ja keskendutakse faktiteadmistele, mis hiljem ununevad, siis
peaks midagi muutma. Mõttekojas osalenud ettevõtja ja kogukonnaliikme idee oli kaalukaussi
ülevaatlike teadmiste ja praktilisuse poole kallutada. Näiteks ainete üleseid
projekte ja tunde läbi viia, lõimides omavahel tunde. Ettepanek soodustaks osalenute
hinnangul õpetajate omavahelist koostööd, aitaks õpilastel seoseid luua ja
tõstaks õpimotivatsiooni.
Nutiseadmed koolielus
Mainimata ei jäänud ka nutiseadmed, mis on õppetöös
samaaegselt nii kasulikud, aga ka liig- ja väärkasutamise korral segajateks.
Kasulikud, kui õpetaja oskab ja tahab neid tunnis ja kodutööde tegemiseks
rakendada, tülinaks, kui õpilased kasutavad seadmeid teistel eesmärkidel. Keskendumisprobleemid,
tähelepanulangus, omavahelise suhtlemise vähenemine, küberkiusamine,
õpiraskused ja sundasendis olemine lisaks füüsilise koormuse langemisele,
tulenevad nutiseadmete võidukäigust nii kodus kui koolis, aga ka meie
oskamatusest neid veel täna kasulikel eesmärkidel rakendada. Haridusesõbrad ehk
ettevõtted ja it-sekoris tegutsevad kogukonna liikmed on oodatud koolides
nutivõimalusi tutvustama, aga ka vahendite osas sponsoriks või praktika
pakkujateks hakkama, et teed näidata.
Ka teadlike ja kogenenud õpilastega sooviksid õpetajad siin koostööd
teha, et nad oma ootustest märku annaksid, ideid pakuksid ja näiteks nooremaid
õpilasi seadmeid vajalikul moel kasutama õpetaksid. Vahendite teadliku
kasutamise korral on tunnid on huvitavamad, tempokamad, õpilased üha
tehnoloogiakesksemaks eluks paremini ette valmistatud.
Eesmärk: särasilmsus
Lastevanemate tasandil toodi välja kooli ja kodu vahelise
sideme katkemine II kooliastmes, kus lapsed muutuvad iseseisvamateks.
Lapsevanemad moodustavad samuti nagu kooliperegi kooli kogukonna. Nende ideed,
ettepanekuid, panus kooliellu ja osalemine selles on kaaluka tähtsusega.
Sellepärast kostus ühest laudkonnast mitu ideed, kuidas õpetajad ja koolipere
saaksid lapsevanemaid senisest enam kaasata: personaalne kontakt ja õigeaegsed kutsed,
meeldetuletused, arutamine, kaasamine ja positiivne suhtlusstiil ning ühisüritused
on siin märksõnadeks. Kuidas luua kõikjal tugev ja toimiv kogukond, mis
õppeprotsessi igas kooliastmes toetaks?
Kuidas kaasata
lapsevanemad kooli huvitavamaks muutmisesse?
Mis oleks, kui isad lavastaksid näidendi, ekskurssioone
viiksid läbi lapsevanemad ning ühtlasi jagaksid oma kogemusi ja oskusi
õpilastega erinevates ainetundides? Loodeti, et kui ühed vanemad kutsuvad teisi
kaasa, siis nii tugevnevad koolide kogukonnad. Koolijuhi ülesanne võiks osalenute
sõnul selles küsimuses olla lapsevanemate kaasa kutsumine, ühiste koosolekute
pidamine ja miks mitte töötubade formaadis? Lapsevanemad peavad tundma, et on
kooli oodatud. Koolipidaja ülesanne on näidata, et kool on avatud koht. Kõigi
ühiseks eesmärgiks särasilmne laps ja ühes temaga ka lapsevanem.
Meeldejääv lööklause
„Mehed tagasi kooli!“ Naiste osakaal suur, proportsioon on
paigast ära – kuidas tuua mees tagasi kooli ja anda lastele edasi ka mehelikke
väärtusi? Kas siin võiks kogukond omaltpoolt midagi ära teha? Kedagi esinema
kutsuda või lihtsalt mõne tegevuse puhul appi, kui meespedagooge parasjagu
kuskilt võtta pole? Võimalusi on mitmeid.
Saku ja Rae valla Huvitava Kooli regionaalne mõttekoda oli
järjekorras kümnes. Seni on parima kohalikutasandi hariduse tagamise eesmärgil kokku
tulnud veel Valgamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa kaks korda, Jõgevamaa, Viljandimaa,
Saaremaa ja Hiiumaa. Suur tänu kõigile osalejatele, Saku Gümnaasiumile ning Saku
ja Rae Vallavalitsustele, kes mõttekoda korraldada aitasid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar