Loomine on eluviis

15. detsembril toimus Huvitava Kooli ja sihtasutuse Innove koostöös korraldatud konverents "Loov- ja uurimistööde kaudu huvitava koolini". Kai Võlli Innovest kirjutab konverentsi muljetest. Konverentsi lisainfo ning ettekanded saavad olema kättesaadavad Innove õppekava veebist.

Loomine on eluviis, arvas Indrek Peil Saaremaa Ühisgümnaasiumist, rääkides oma kooli 20 aasta pikkusest kogemusest loov- ja uurimistööde korraldamisel. 14 ettekannet parima praktika näidetest viisid mind järelduseni, et nende tööde tegemine ja juhendamine on õppimisele ja elule tähenduse otsimise tee. Jaak Panksepp ja Valdur Mikita kinnitavad, et võimalus otsida on see, mida me elus kõige enam igatseme - tähenduse annab otsimine, mitte leidmine.

Loov- ja uurimistöö on õppimise loomulik osa, mis viib töö tegija ja juhendaja mugavustsoonist välja ja annab eduelamuse. Tähtis on see ennekõike tegijale, aga tema vaimustus ja eneseteostuskirg nakatab teisigi. 

Konverentsi avas Mart Noorma Tartu Ülikoolist

Tundub, et kõige raskem on leida sisu, mis omakasu õpiõhinaks kasvatab. Kuulsime, kuidas üldsõnalisest tõdemusest – elekter pakub huvi – jõutakse ventilaatoritega nokatsi tegemiseni, et lämbet suvepäeva oleks kergem taluda. Kuulsime, kuidas kooli aastaplaani tekivad õpilaste korraldatavad üritused: kooliolümpia, teadusteater, kehalist liikumist kunstiga siduv ettevõtmine. Näiteid oli ka sellest, et koostööprojektid teiste riikide õpilastega ja õpilasfirmade tegevus on niisuguste tööde viljakas kasvulava.  

Loov- või uurimistöös on nii õpilaste kui ka juhendajate jaoks enese proovile panekut, koostööd, vastutust, järjepidevust, aja planeerimist ja loovust - välja toodi individuaalse lähenemise vajadus. Uurimistöö võib olla seeme, millest kasvavad välja doktoriõpingud, linna tutvustav trükis ja giidituurid. Häid ideid nii teemade valiku, sisu kui ka vormi kohta tuli rohkesti, lisaks viiteid allikatele, kust lisa ammutada.

Muusikalise vahepalaga esinesid Tartu Waldorfgümnaasiumi õpilased

Konverentsil olid esindatud ka õpilased – muusikalise etteastena, tagasivaatena tehtule ja videonäidetena. Enim rõõmustasid mind oma kooli edulugude esitlejate särasilmad.

Kuuldu tõi mu mõtteisse Johannes Käisi, kelle 130. sünniaastapäeva me sel aastal tähistame. Tema retked loodusesse viisid õppureid uurima, avastama ja looma. Uurimistöö oli koolitöö loomulik osa. 50. aastate keskpaigast mäletan ennastki naabritalu peremeest küsitlemas – algklassiõpilasena ning mingi uurimuse tarbeks. 

Loov- või uurimistöö on riikliku õppekava järgi kohustuslik III kooliastmes. Otsimise rõõmu pakuvad paljud koolid I ja II kooliastmeski. Asjakohast suunamist on õpikutes, 3.-6. klasside õpilastele korraldab aastaid väikeste kodu-uurijate üleriigilisi päevi Paide Ühisgümnaasium. Õpetajate endi uurimis- ja loovtööd on üks hoobasid, mis innustab.

Ühel aastal põhikooli lõpetanud 10 900 õpilase kohta tuleb 7 253 tööd  (neist 33% ühistööd). 552 nende hulgast ürituste korraldamised, 514 uuringud, intervjuud või küsitlused, 278 mängud, 170 filmid, 153 raamatud jne. 

Konverents andis usku, et majakad on eredad ja karid kaardistatud. 

Konverentsil osalejatele saatis tervituse loovuse-uurija, emeriitprofessor Inge Unt, tähtsustades loovust ka uurimistöödes.

Pädevuspõhine õpe pakub huvi ka Gruusiale ja Soomele

Novembris toimunud Huvitava Kooli sügiskonverentsil "Pädevuspõhine õpe - miks ja kuidas?", esinesid teiste seas ka Natia Jokhadze Gruusia Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Erja Vitikka Soome Kooliametist. Küsisime neilt, milliseid mõtteid konverents tekitas.

Konverentsi saab järelvaadata ning ettekannetega ja Joonmeedia visuaalse kokkuvõttega tutvuda Tartu Ülikooli haridusuuringute ning õppekava arenduse keskuse veebis. 

Natia Jokhadze, Gruusia Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklike õppekavade osakonna juhataja:

Konverents andis mulle väga hea võimaluse kohtuda Eesti kolleegide ja õpetajatega. Et Gruusia ja Eesti haridussüsteemil on sarnane ajalugu, huvitas mind väga, kuhu olete praeguseks jõudnud. Eesti kolleegid töötavad pingsalt selle nimel, et jõuda iga lapseni, toetada nende arengut ja kohanemist. Konverents oli üks selle suure töö väljundeid: võimalus mõelda 21. sajandi pädevuste üle, tutvuda teiste riikide kogemustega, arutada probleeme. Ma olen kindel, et sellistel üritustel on positiivne mõju mitte üksnes kohalike haridustöötajate, vaid ka välisosalejate jaoks. 

Eesti haridus on juba praegu väga edukas. Ma soovin, et jätkaksite samas vaimus ja loodan, et minu kodumaa jõuab lähitulevikus samuti nende riikide hulka, kes võivad oma haridussüsteemi üle uhkust tunda.

Erja Vitikka, Soome Kooliameti nõunik:

Novembris Tallinnas toimunud konverents oli huvitav ja osalemist väärt. See pakkus hea võimaluse jagada teiega Soome õppekavareformi peamisi ideid. Minu jaoks oli väga huvitav kuulda Eestis käimasolevatest üldpädevuste hindamise ja arendamise uuringutest. Pädevuste määratlused on eri riikides üsna sarnased, aga täpsemalt vaadates selgub, et pädevuste mõistmise ja liigitamise viisides on ka erinevusi. Üksteise erinevustest on meil palju õppida.

Lisaks oli mul väga huvitav jälgida osalejate küsimusi ja kommentaare. Minu arvates andis konverents pädevuste arendamisest mitmekülgse ja uuringutel põhineva ülevaate. Aitäh teile, et kutsusite, ning loodetavasti meie koostöö jätkub!

Fotod Tanel Rannalalt, Joonmeedia visuaalsest kokkuvõttest