Loomine on eluviis

15. detsembril toimus Huvitava Kooli ja sihtasutuse Innove koostöös korraldatud konverents "Loov- ja uurimistööde kaudu huvitava koolini". Kai Võlli Innovest kirjutab konverentsi muljetest. Konverentsi lisainfo ning ettekanded saavad olema kättesaadavad Innove õppekava veebist.

Loomine on eluviis, arvas Indrek Peil Saaremaa Ühisgümnaasiumist, rääkides oma kooli 20 aasta pikkusest kogemusest loov- ja uurimistööde korraldamisel. 14 ettekannet parima praktika näidetest viisid mind järelduseni, et nende tööde tegemine ja juhendamine on õppimisele ja elule tähenduse otsimise tee. Jaak Panksepp ja Valdur Mikita kinnitavad, et võimalus otsida on see, mida me elus kõige enam igatseme - tähenduse annab otsimine, mitte leidmine.

Loov- ja uurimistöö on õppimise loomulik osa, mis viib töö tegija ja juhendaja mugavustsoonist välja ja annab eduelamuse. Tähtis on see ennekõike tegijale, aga tema vaimustus ja eneseteostuskirg nakatab teisigi. 

Konverentsi avas Mart Noorma Tartu Ülikoolist

Tundub, et kõige raskem on leida sisu, mis omakasu õpiõhinaks kasvatab. Kuulsime, kuidas üldsõnalisest tõdemusest – elekter pakub huvi – jõutakse ventilaatoritega nokatsi tegemiseni, et lämbet suvepäeva oleks kergem taluda. Kuulsime, kuidas kooli aastaplaani tekivad õpilaste korraldatavad üritused: kooliolümpia, teadusteater, kehalist liikumist kunstiga siduv ettevõtmine. Näiteid oli ka sellest, et koostööprojektid teiste riikide õpilastega ja õpilasfirmade tegevus on niisuguste tööde viljakas kasvulava.  

Loov- või uurimistöös on nii õpilaste kui ka juhendajate jaoks enese proovile panekut, koostööd, vastutust, järjepidevust, aja planeerimist ja loovust - välja toodi individuaalse lähenemise vajadus. Uurimistöö võib olla seeme, millest kasvavad välja doktoriõpingud, linna tutvustav trükis ja giidituurid. Häid ideid nii teemade valiku, sisu kui ka vormi kohta tuli rohkesti, lisaks viiteid allikatele, kust lisa ammutada.

Muusikalise vahepalaga esinesid Tartu Waldorfgümnaasiumi õpilased

Konverentsil olid esindatud ka õpilased – muusikalise etteastena, tagasivaatena tehtule ja videonäidetena. Enim rõõmustasid mind oma kooli edulugude esitlejate särasilmad.

Kuuldu tõi mu mõtteisse Johannes Käisi, kelle 130. sünniaastapäeva me sel aastal tähistame. Tema retked loodusesse viisid õppureid uurima, avastama ja looma. Uurimistöö oli koolitöö loomulik osa. 50. aastate keskpaigast mäletan ennastki naabritalu peremeest küsitlemas – algklassiõpilasena ning mingi uurimuse tarbeks. 

Loov- või uurimistöö on riikliku õppekava järgi kohustuslik III kooliastmes. Otsimise rõõmu pakuvad paljud koolid I ja II kooliastmeski. Asjakohast suunamist on õpikutes, 3.-6. klasside õpilastele korraldab aastaid väikeste kodu-uurijate üleriigilisi päevi Paide Ühisgümnaasium. Õpetajate endi uurimis- ja loovtööd on üks hoobasid, mis innustab.

Ühel aastal põhikooli lõpetanud 10 900 õpilase kohta tuleb 7 253 tööd  (neist 33% ühistööd). 552 nende hulgast ürituste korraldamised, 514 uuringud, intervjuud või küsitlused, 278 mängud, 170 filmid, 153 raamatud jne. 

Konverents andis usku, et majakad on eredad ja karid kaardistatud. 

Konverentsil osalejatele saatis tervituse loovuse-uurija, emeriitprofessor Inge Unt, tähtsustades loovust ka uurimistöödes.