Keelepraktikas osalemine on äge kogemus kogu eluks

Minu nimi on Kadi, õpin 12.klassis ja tegelen igasuguste vahvate asjadega, mis pakuvad mulle rõõmu.

Kadi Valk, VeniVidiVici keelementor

Olen VeniVidiVici programmis vabatahtlik ja e-keelementor. Organisatsioon hakkas tegelema e-keelepraktikaga ja see hakkas mulle kohe alguses väga meeldima. Selle võimaluse abil saavad eesti ja vene keelt kõnelevad noored üksteisega virtuaalselt suhelda, õppida keelt, tekitada sõprussuhteid. E-keelepraktika abil saavad noored julgust, et võõrkeeles suhelda, see on hea võimalus keele arendamiseks. Tahtsin kohe alguses, kui sellest kuulsin, anda oma panuse, et minu abil kas või üks vene emakeelega noor muutuks julgemaks eesti keeles suhtlemises.

Minu tunded enne e-keelepraktika alustamist olid väga erinevad, tundsin erinevaid emotsioone. Olin põnevil, samas kartsin, mida ma mentorina räägin, kas oskan piisavalt hästi keelt õpetada, minu roll on e-keelepraktikas päris suur. Samas tundsin ka hirmu, suhtlen ju siiski võõra inimesega ja oluline on saavutada hea klapp. Kui reaalne e-keelepraktika toimus, siis hirm ja ärevus kadusid ning kõik kulges hästi.

Mina isiklikult olen olnud keelementor kahele vene emakeelega noorele. Hiljuti sain uue noore, kellega suhelda eesti keeles ja meie omavaheline klapp on väga hea, oleksime nagu ammused sõbrad omavahel. E-keelepraktika kestab ligikaudu üks kuu, nädalas suhtleme keelesõbraga 2-3 tundi. Lisaks suhtlusele teeme ka keeleharjutusi ja ülesandeid, et keeleoskust kinnistada. Minu jaoks pole raske leida seda ühist keelt oma keelesõbraga. Esimesel korral saavutasime hea kontakti ning meie motoks on see, et õpime keelt läbi naeru ja naljade. E-keeletunnis räägime tavapärastest igapäevaasjadest, näiteks kool, hobid, räägime Eestist. Kasutan ka muid õppemeetoteid keele õpetamises, näiteks vaatame YouTube`i videoid, mängime mänge (kuldvillak, kahoot).

Mentorina tunnen end juba julgena, kuna nüüd tean, mida ma teen, kuidas noorega suhtlen. Mulle on väga tähtis ka mentii arvamus ja mulle on oluline kasutada õppemeetodeid, mis talle sobivad. E-keelepraktikat ei ole vaja karta, kõik sujub enamasti iseenesest. Soovitad kõigil e-keelepraktikas osaleda. See on väärtuslik kogemus kogu eluks. Eestis on palju noori, kes vajavad keele omandamisel tuge ning sõpru ja vastavat keskkonda. VeniVidiVici meeskonnalt saab alati nõu ja tuge küsida. Keelepraktikas osalemine on väga äge kogemus kogu eluks, see on nagu õpetajatöö. Mina seda otsust ei kahetse ja soovitan julgelt teilegi!

Kui Sinagi tunned, et soovid keelt praktiseerida või Sul on vaba aega, et olla keeleõppijale toeks, registreeru VeniVidiVici e-keelepraktika programmi.

Lisainfo leiad siit: https://vvvopilasvahetus.ee/keelepraktika/

Kadi Valk

VeniVidiVici e-keelementor

 

Ahhaalik kool - mis see on?

Ahhaalik koolimudel, mille käivitamisse on olnud kaasatud Tartu Forseliuse Kool, Tartu Ülikool ja Teaduskeskus AHHAA, on üks viis muutunud õpikäsituse rakendamiseks koolis. 

Kuidas kõik sai alguse?

Idee ahhaaliku koolimudeli loomiseks saadi California teaduskeskuse ja selle juures asuva põhikooli (Alexander Science Center School) omavahelisest koostööst. Nimetatud koostööprojekti eesmärgiks oli muuta õpilaste suhtumist loodusteadustesse positiivsemaks ning toetada õpilaste uurimuslike oskuste läbiviimist. 

Ahhaalikku koolimudelit hakkasime välja töötama aastal 2016. Soov oli mudeliga liikuda kogu kooli tasandile, kuid esimestel aastatel seadsime fookuse loodusainetele. Väga oluliseks peame tõenduspõhist lähenemist, mistõttu on ahhaaliku udeli loomisesse olnud aktiivselt kaasatud Tartu Ülikooli uurijad.

Esmane kaardistus loodusteaduste valdkonnas tehti 2016. õppeaastal: uuriti hetkeolukorda, vaadeldi tunde, küsitleti õpilasi ja intervjueeriti õpetajaid. Tagasiside näitas, et tunnid võiksid olla elulisemad, rohkem tähelepanu võiks pöörata praktilistele ja koostööoskusi arendavatele töödele, sh uurimuslikule õppele. Sellest lähtuvalt arutati üheskoos, kuidas viia muutused õpetamisse. 

Kopsu uurimine. Foto: Kristi Mumm

Valikained - saab ka teisiti!

Selleks, et tuua muutusi õpetamisse, alustasime hoopis valikainete pakkumisest III kooliastme noortele. Leidsime, et juba põhikoolis võiks õpilane ennast paremini tundma õppida ning rohkem teada saada huvipakkuvate teemade kohta. 

Esmalt selgitasime välja teemad, mida meie kooli õpetajad oleksid valmis valikainete raames pakkuma. Küsitlesime ka 6.-8.klassi õpilasi ning kaardistasime, millised valikained neid võiks huvitada. Mitmed õpetajate poolt välja pakutud ideed olid õpilaste seas väga populaarsed ja nii tekkiski õpetajate ja õpilaste koostöös 9 valikainest koosnev nimekiri: õpime avastades, sõbralik tarbimine, loodussõbralik matkamine, robootika ja mehhatroonika, fotograafia, teatrimängud, rännak filmimaailmas, ettevõtlikult ettevõtjaks, loovkirjutamine. 

Katse "Muna pudelis". Foto: Kristi Mumm

Valikainete loomisel võtsime eesmärgiks, et õpe peab olema eluline, koostöine ja praktiline. Hindamine on valikainetes mitteeristav. Valikainetes õpivad koos 6.-8. klassi õpilased. Üks valikaine kestab pool aastat, nii et kolme aasta jooksul on õpilasel võimalik läbida kuus valikainet. Iga poolaasta lõppedes küsime õpilastelt tagasiside läbitud valikainete kohta, et muuta õpet veelgi paremaks. Õpilastelt saadud tagasiside põhjal oleme juurde loonud ka uusi valikaineid: ürituskorraldus, avastamas psühholoogiat endas, sinine planeet, avastades ahhaalikku. 

Kuidas on läinud?

Valikained on õpilaste seas väga populaarsed ja on andnud õpetajatele julgust õpetamisel proovida, avastada ning koos õpilastega ka ise õppida. Sisulised muudatused, mis said alguse valikainete tundidest, liikusid ka põhiainetesse. Ahhaaliku koolimudeli rakendamine õigustas end, sest Tartu Ülikooli 2018/2019. õppeaasta kordusuuringu tulemused näitasid märkimisväärset muutust loodusainete õpetamisel. Oluliselt oli suurenenud eluliste näidete toomine, tõusnud oli hinnang praktilistele töödele, õpilased pidasid loodusainete tunde huvitavamaks, õppemeetodid tundides olid mitmekesisemad ning õpilaste hinnangul viisid õpetajad aina enam tunde läbi ka väljaspool koolikeskkonda. 

Loodusainetes toimub aktiivne koostöö ka teaduskeskusega AHHAA ning õpetajatel on võimalus tunde seal läbi viia. Lisaks loodi AHHAA eestvedamisel ning mitmete koolide loodusainete õpetajate koostöös loodusainete õpetajaid toetav ahhaalik õppematerjal, mis toetab tundides põnevate katsete ja avastuste läbiviimisel. 

Järgmised sammud - ahhaalik koolimudel koolitervikuks

Tõenduspõhised positiivsed muutused loodusainetes andsid meile julguse 2019/2020 õppeaastal laiendada ahhaalikku koolimudelit ka teistesse ainevaldkondadesse, sh algklassidesse ning luua kooliterviklik lähenemine. 

Kuna õpilase eneseregulatsioonioskuste toetamine ja arendamine on üks ahhaaliku kooli prioriteete ja suundi, võtsime just selle aspekti eelmisel õppeaastal kogu kooli tasandil fookusesse. Osalesime ka Tallinna Ülikooli "Tulevikukooli" programmis, mille raames lõime õppeaasta jooksul õpetajaid ja õppijaid toetavad materjalid õpilaste enesereguleerimisoskuste arendamiseks.

Üheks ahhaaliku koolimudeli omaduseks on õppeainetevaheline lõiming. Selle eesmärgiks on tõsta õpilaste motivatsiooni, seostada õpitavat õpilase huvidega ning muuta õppimine õpilaste jaoks tähenduslikumaks, terviklikumaks ja mõtestatumaks. 2019/2020. õppeaastal võtsime eesmärgiks lõimingu põhimõtetest lähtuvale üldõpetusele ülemineku I kooliastmes ning oleme nelja aasta jooksul tegelenud II ja III kooliastme lõiminguplaanide väljatöötamisega. Mitmesse klassis oleme jõudnud nende plaanide rakendamiseni, kus teemad on läbimõeldud ning ainetevaheline koostöö märgatav. 8. klassi õpilaste tagasiside põhjal võib öelda, et lõiminguprojektid õppetöös pigem meeldivad neile, kuna ülesanded annavad rohkem valikuvabadust õpilastele ning teemad õppeainetes omavahel enam seotud. 

Lisaks õpilastele on oluline pöörata tähelepanu ka õpetajatele. Ahhaaliku kooli õpetajat iseloomustab valmisolek õppida, uurida enda õpetamist, vaadelda enda ja kolleegi tundi, tagasisidestada ja teha koostööd. Pidev süsteemne õpetaja professionaalse arengu toetamine on üks osa juhtkonna tööst. Tunnivaatluste ja tagasisidestamise süsteemi loomisel oma koolis kasutasime IRIS Connect tarkvara, mille abil saavad õpetajad oma tunde filmida, salvestada, kolleegiga jagada ja ise analüüsida. Juba pooleteiseaastane kogemus näitab, et õpetajate omavahelise koostöö kvaliteet on veelgi tõusnud, kasvanud on oskus oma tunde analüüsida ning sellest lähtuvalt muudatusi teha. 

Kokkuvõtteks

Ahhaaliku koolimudeli loomine on mõjutanud kogu kooli arengut ning viimase nelja aasta jooksul on kooli õppeprotsessis, korralduses ja kultuuris toimunud mitmed muudatused. Olulisemad märksõnad, mis iseloomustavad ahhaalikku koolimudelit, on järgmised: 

👉 õpitu seostamine igapäevaeluga ja ainetevaheline lõiming;

👉 uurimuslik oskuste ja kriitilise mõtlemise arendamine;

👉 koostöine õppimine;

👉 käed-külge tegevused ning üldpädevuste arendamine;

👉 õpilaste suurem valiku- ja otsustusvabadus (valikainete rohkus);

👉 võimalus katsetada, uurida ja avastada;

👉 loovuse arendamine;

👉 õpilaste ensereguleerimisoskuste arendamine;

👉 õpilaste õpimotivatsiooni toetamine.

Ahhaaliku koolimudeli rakendamise hulka kuuluvad lisaks ka mitmed koolikorralduslikud sammud: abi- ja õppematerjalid, koolitused õpetajatele ja kooli juhtkonnale, valikainete süsteemi loomine ja rakendamine, huviringid; üldõpetuse rakendamine I kooliastmees; paaristunnid ja projektõpe; õpe väljaspool kooli; ahhaalikud erisündmused; tunnivaatluste ja tagasisidestamise süsteemi loomine ja käivitamine; ellu viidud muutuste mõju uurimine. 

Tartu Forseliuse Kool koostöös Tartu Ülikooli ja teaduskeskusega AHHAA on sammumas põnevat teekonda. Suurim väärtus on see, et muutuste sisseviimine koolis on olnud tõenduspõhine, süsteemne ning koostöine. 

📢 Tutvu ka seitsme erineva materjaliga, mille on välja töötanud Tartu Forseliuse Kooli õpetajad õpilaste enesejuhtimisoskuste toetamiseks. Materjalide faile on võimalik kõikidel huvilistel endale või oma koolile soetada: https://tfk.tartu.ee/ahhaa/materjalid/

Kristi Mumm

Tartu Forseliuse Kooli õppejuht

Täismahus artiklit kogumikus "Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2019/2020. õppeaastal" vaata SIIT.

Diginoored kaugkoostöös ja –suhtluses teistest sammu võrra ees

DigiYouth programm pakkus kolme aasta jooksul enam kui 200 õpilasele neljast riigist võimalust teha rahvusvahelist meeskonnatööd ning luua erinevaid tooteid ja -teenuseid, pakkudes lahendusi igapäevaprobleemidele. Kaugkoostöö nelja riigi noorte vahel toimis erinevaid digivahendeid ja -kanaleid kasutades. Kaugsuhtluse ja –koostöö kogemus andis diginoortele eelise teiste eakaaslaste ees ülemaailmses koroonapandeemia olukorras.

Kuidas DigiYouth programmis õppimine toimus?

Õpe oli üles ehitatud selliselt, et ühe lennu õpilaste jaoks kestis programm poolteist aastat ning jagunes omakorda kolme etappi (kolmeks poolaastaks). Esimene etapp sisaldas meeskondade moodustamist, probleemide kaardistamist ning ideede genereerimist, kasutades selleks erinevaid meetodeid ja lahendades ülesandeid. Õpilasi toetasid sel teekonnal lisaks iga riigi projekti koordinaatoritele oma kooli õpetajad ning mentorid.

Diginoorte II lennu avakohtumine Tartus ERMis 2019. oktoobris
Foto autor: Maria Kilk

Pooleteise aasta jooksul toimus osalejatele kolm suurkohtumist (ideefaasi alguses, prototüübifaasi lõpus ning müügi- ja turundusfaasi lõpus), mis esimese lennu jaoks olid päris kohtumised erinevates riikides (Raumas, Visbys, Tallinnas), teise lennu õpilased said teiste riikide eakaaslasi silmast silma näha vaid esimesel kolmepäevasel suursündmusel Tartus Eesti Rahva Muuseumis ning koroonaviiruse pandeemiast tingituna toimusid järgmised suurkohtumised juba virtuaalsetena. Need kohtumised andsid noortele võimaluse tutvuda ja mõtteid vahetada samaealiste noortega teistest riikidest, teise etapi lõpus tutvustada enda tiimi ideed ja prototüüpi, tutvuda teiste tiimide poolt looduga ning viimasel kohtumisel detsembris näha iga tiimi lõpptulemust.

Enne koroona pandeemiat oli noortel võimalus programmi raames ja suursündmuste vahel osa võtta erinevate riikide start-up ettevõtlusega seotud üritustest (nt sTARTUp Day Tartus, Deep Tech Atelier Riias jt), mis aitasid silmaringi avardada, saada tagasisidet enda ideele ja luua uusi kontakte.

Suurkohtumiste vahel toimus suhtlus tiimikaaslastega erinevates e-keskkondades ning sisse olid seatud iganeljapäevased DigiYouth tunnid koolides. Tundide raames liiguti programmi teemade ja ülesannete kaupa aina lähemale iga etapi eesmärgile. Noored tegutsesid rahvusvahelistes tiimides (4-6 õpilast vähemalt kahest riigist), mis moodustusid neile enim huvi pakkunud teema ümber. Iga tiim leppis omavahel kokku suhtluskanalid ja reeglid ning jagas ülesanded tiimiliikmete vahel. Enim puudutasid noori teemad, mis seotud noorte vaimne tervise, keskkonnahoiu ja taaskasutusega, ka noorte töö- ja õppimisvõimalustega. Lisaks töötati välja mitmeid lahendusi teistele probleemidele, mida igapäevaelus kohtame. Prototüübilaadal ning müügi- ja turundusfaasi lõpus tooteid ja teenuseid esitledes said õpilased väärtuslikku tagasisidet žüriilt, kelleks olid nelja riigi säravad ettevõtjad, teadlased, mentorid.

Milliste teemadega DigiYouth programmis osalejad tegelesid?

2020. aasta detsembris programmiga lõpule jõudnud II lennu tiimide seas pälvis kõige enam äramärkimist ja tuli üldvõitjaks tiim ClayPlayCo, mis tegeles taaskasutatud materjalidest 3D mänguasjade tootmisega, mida on võimalik tellijail ise värvida. Tiimi kuulusid Viljandi Gümnaasiumi ja Ventspilsi I keskkooli õpilased.

Tiim ClayPlayCo arendas 3D mänguasju,
mida on võimalik ise värvida - justkui 3D värviraamat. Foto: erakogu

Taaskasutuse ja keskkonnateemadega tegeles ka tiim EcoConnect, kuhu kuulusid Pärnu Ühisgümnaasiumi ning Rauma Keskkooli õpilased. Rahvusvaheline õpilasfirma Eco Connect tegi mobiilirakenduse prügisorteerimise huvi tõstmiseks.

Tiim EcoConnecti südameasjaks oli prügi sorteerimise olulisusest teavitamine ja
sorteeritava prügihulga suurendamine. Foto: Erakogu

Viljandi Gümnaasiumi, Rauma Keskkooli ja Ventspilsi 1. Keskkooli õpilastest koosnenud tiim Astra tegeles programmi raames loomeinimestele platvormi välja töötamisega, mis võimaldaks noortel talentidel endid ja oma loomingut laiemalt tutvustada.

Tiim Astra pakkus oma väljatöötatud platvormil võimalust veel vähetuntud
loomeinimestele end ja oma loomingut tutvustada. Foto: Erakogu. 

Tiim Schoolnerds liikmed olid Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja Ventspilsi 1. keskkooli õpilased, kes otsisid programmi raames lahendusi õppurite probleemidele – raskused ainest arusaamisel, ajapuudus, kaugõppest tingitud raskused. Üheskoos töötati välja äpi prototüüp, mis aitab abi vajavad õppurid ja neid õpetada soovivad õpetajad kokku viia.

Tiim Schoolnerds töötas välja äpi abi vajavate õpilaste ja
 abi pakkuvate õpetajate kokkuviimiseks. Foto: Erakogu

Tiim Mealth lõi platvormi Workaspot, mis on mõeldud noortele, kel puudub peale koolilõpetamist töökogemus, mis saab tihtipeale takistuseks töö leidmisel. Tiimi loodud platvormi prototüüp viib kokku võimalikud tööandjad ja praktikakohtade pakkujad ning noored, kes seda võimalust vajavad.

Tiim Mealth töötas välja lahenduse töökogemust vajavate noorte ja
ettevõtjate kokkuviimiseks. Foto: erakogu

Praktilise toote auhinna sai tiim Folei (Finder of lost essential items), kes töötas välja seadeldise prototüübi kadunud asjade otsimiseks. Tiimi kuulusid Rauma Keskkooli, Viljandi Gümnaasiumi ja Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpilased. Lahenduse selleks, et metsloomad maanteedel ei hukkuks, pakkusid välja Viljandi Gümnaasiumi ja Ventspilsi 1. keskkooli noored, kes kuulusid tiimi IRB.

Lisaks tegelesid tiimid parkimisprobleemide lahendamise, suitsetamisest loobumisele kaasaaitamise, vaimse tervisega seotud murede lahendamise, keeleõppe äppide ja mitmete muude teemadega.

Millised olid õpilaste arvates kõige paremad ja väärtuslikumad hetked programmis?

★  Kõige väärtuslikum oli projekti juures see, et sain aimu, kuidas start-up`i tegemine toimib. Olen tänulik võimaluse eest kohtuda asjatundliku žürii ja mentoritega ning kuulda nende tagasisidet.  Mul aitas projekt aru saada ka sellest, milliseid oskuseid pean täiendama.

 ★  Suurkohtumised olid vajalikud ja ägedad! Saime tutvustada oma ideed ja saadud tagasiside oli väga kasulik ja motiveeriv!

 ★  Hea tunne oli, kui saime tiimiga kavandatud asjadega valmis ja lahe oli tutvuda uute inimestega!

★ Minu jaoks oli uus kogemus töötada 3D modelleerimise ja programmeerimisega!

★ Kõige rõõmustavam osa oli, kui saime oma tiimiga veebilehe valmis, kuna olime sellega väga palju vaeva näinud!

★ Mulle tegi rõõmu, kui tiimiliikmed töötasid sama palju kui mina ja panid meie projekti rohkem või sama palju energiat ja aega!

 ★ Silmast silma kohtumised on kõige paremad ja oli palju lihtsam projektiasju arutada!

 ★ Kõik väljasõidud olid lahedad, kohtumine ägedate inimestega!

Mida projektis osalenud õpilased enda kohta teada said?

★ Ma olen palju parem suhtleja, kui arvata julgesin ja saan palju asju tehtud, kui ainult tahan!

★ Pean oma arvamust julgemalt väljendama!

★ Tiimitöö on ikka üks raske töö!

★ Sain teada, et mulle meeldib tekstitoimetamine, videotöötlus ja ma olen üsna hea disainimises!

★ Kui olen avatud meelega ja kannatlik, läheb kõik lõpuks nii kui peab!

★ Ma olen hea tiimijuht!

★ Sain teada, et oskan suhelda võõrkeeles inimestega, keda pole kunagi varem kohanud ja isegi teha niipalju koostööd, et toode valmis saada!

★ Sain teada, et oskan hästi jaotada tööülesandeid tiimiliikmete vahel!

★ Kohtusin väga paljude erinevate inimestega ja sain aru, et rahvusvahelised kontaktid on mulle tulevikus väga vajalikud!

DigiYouthi programmi eestvedaja oli Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus, partneriteks Turu Ülikool, Uppsala Ülikool ja Ventspilsi Linnavalitsus. Programmi läbiviimist toetasid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Liidu Interregi Kesk-Läänemere programm.

Eesti koolidest osalesid programmis Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool, Miina Härma Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium.

Kuula intervjuud DigiYouth programmist projektijuht Ardo Rohtlaga Õpime Koos taskuhäälingust.

Kärt Leppik

Ardo Rohtla

Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus

Kui elu surub nurka, siis tuleb lihtsalt vastu suruda

Just nii iseloomustab 15. märtsil teoks saanud VI huvihariduskonverentsi käivitusmootorit konverentsi projektijuht Kristi Hints.

Ja tõepoolest, toimunud konverents pakkus hulgaliselt mõttainet, andis energiat edasi liikuda ja nurkadest keskpõrandale kokku tulla.

Esimene omanäoline virtuaalne huvihariduse eestvedajate kokkusaamine oli stiilne tervik -  humoorikad tabavad filmiklipid, esinejate lai ampluaa ja visuaalselt nauditav interjöör tõi haridus- ja kultuurirahva kokku ja tekitas mõnusa sünergia.

Kes ja milliste teemadega seekordsel konverentsil publikut kõnetasid?

Paber ja pliiats versus digitaalsus

Konverentsi avaloengu pidas visuaalõppe ekspert Kati Orav. Tegelikult saaks kõik järgnevad ettekanded ideaalselt selle tema joonistatud suure pildi sisse mahutada. Kust me stardime ja kuhu jõuda tahame, mida me selleks teeme? Visuaalne joonistus, mida esineja ise nimetas julgelt kritseldamiseks, võimaldab lihtsustada ja meile pildi ette maalida, kuhu oleme teel ja kuidas toimetame. Mis on meie jõuallikas, mis juhtus eile ja kes olen täna? Olen parem unistaja ja eesmärgistaja, kui joonistan enda plaanid lahti. Lihtsuses peitub võlu. 

Kritseldus päeva esimeses ettekandes sobis hästi avama sisukat konverentsipäeva, sest iga osaleja ise sai astmed erinevate etteastete näol paika panna. Meeles tasub hoida Kati öeldud mõtet, et informatsioon ilma emotsioonita on ümmargune null.

Kati Orava ettekanne "Kas oskused kiviajast võivad tuua uued tuuled?"

Foto: Gert Lutter

Mitteformaalne õpe on teekond

Ilona-Evelyn Rannala, Tallinna Ülikooli õppejõud, mõtiskles õppimise üle, kuidas on õppida hea ja mis tingimused peavad olema, et õppimine oleks põnev, tekitaks õppijas terviku tunnetuse nagu pusle kokkupanek. Iga õppimise juhendaja on hinnas, õppija motiveerimine ja suunamine on meie ajas ääretult oluline ja juhendajate koolitamine, koostöö ja võimestamine peab olema järjepidev.

Kõlama jäi mõte, kui oluline on õppija hääl, kui tähtis on õppijat kuulata: mida noored ootavad, mis on nende mõtted, millest puudust tunnevad. Noored ootavad rohkem praktilist õpet, nad tahavad teha koostööd, olla õppimisprotsessis võrdsed osalised.

Õhku jäi küsimus, miks siiani ikkagi eristame formaalset ja mitteformaalset õpet, kui see kõik tegelikult on meie laste arendamine ja parimal viisil õppimine. Kuidas meie oma väikeses riigis need mõisted ja teooria praktikas ühendada saaksime ja formaalse õppe esindajad ja mitteformaalse õppe praktikud parimas sümbioosis saaksid tegutseda.

Arvutimäng kui interaktiivne kogemus

Arvutimäng saab olla loov ja hariv – seda tõestas enda ettekandega mängulooja Ott Madis Ozolit. Mängu loomine on kui teatrikunst. Oluline on siinjuures disainmõtlemise protsess, mille käigus mängu looja peab sõnastama enda idee, kuhu liikuda, ja tuleb mitmeid kordi katsetada, et saada paremaks. Tuleb testida, kuidas mäng mängijatele mõjub ja koguda tagasisidet, mis võimaldab teha loodut veelgi paremaks. Senine kogemus näitab, et mäng peab olema haarav algusest lõpuni. Mäng annab võimaluse muuta päriselu kogemused interaktiivseks ja viia need suurem hulga huvilisteni. 

Mängu loomisel on oluline meeskonnatöö, et mängijale lahendamiseks mõeldud probleemid oleksid haaravad ja pakuks väljakutseid. Mängija saab lahendamiseks probleemi, mängulooja aga lahendab arendusprobleemi. Tekib uus põnev ja kaasahaarav kogemus. Mänguline õpe on õppe osa, mänguloome õppe puhul õpivad osalejad mõtlema nagu mänguloojad.

Mängude loomine meeskonnas on lõiming - õpitakse üksteise erialasid tundma, teooria liigub praktikasse. Õpitakse tundma eri osapoolte vajadusi ja ka seda, mida publik ehk mängijad soovivad. Preemiaks on hea mäng, mida esialgu katsetad ja testid ise ja siis lased mängu oma elu elama. “Emotsionaalne rahulolu, kui kõik õnnestub, on super,” võttis Ozolit innustava ettekande kokku.

Kõik, mida õpid, läheb praktikasse – see mõte võiks innustada noori mänguloojaid. Olla sügavam, sisukam ja luua midagi, mis mängu astujatele superemotsioone pakub.

Ozolit täpsustas, et tänases Eestis on oluline jätkata digitaalkunsti õpetamist, sügava mõtte leidmist ja neist mõtetest heade mängude loomist.

Kas parem on hunnik legoklotse või valmis mängumaja?

Sellise küsimusega astus auditooriumi ette Märt Aro, haridusvisionäär ja tavaline maapoiss, nagu ta ennast tutvustas.

“Kas parem on hunnik Lego klotse või valmis mängumaja,” küsis Aro ja selgitas, miks hunnik Lego klotse oleks mõistlikum variant. Klotsidest saaks nimelt teha just sellise maja, nagu vajadused ja soovid on ning teha jooksvalt muudatusi, kui selleks vajadus on. Tehes nö unistuste maja, mille ehitamine võtab pikalt aega, võib juhtuda, et selle valmides on see juba ajale jalgu jäänud.
Sama lugu on haridusinnovatsiooniga, et seda ei saa valmis teha, vaid sellega tuleb pidevalt tegeleda, muutustega maailmas ja ühiskonnas kaasas käia ning leiutada aina uusi lahendusi. Lego klotsid on kui mikroteenused noortele. Kasutaja otsustab, mida ja kuidas kasutab ning olukorra muutudes saab teha uusi valikuid.

Märt Aro ettekanne "Kuidas häkkida haridust?" 

Foto: Gert Lutter

Noorsootöötajad ei ehita nukumaju, nad on kaasaegsed ja operatiivsed. Aro konverentsil üles kutsutud küsitluses, mida huvihariduse töötajad enda töös kasutavad, toodi välja üle 80 erineva rakenduse, mis on töösse võetud ja igapäevaselt kasutuses.

Aro püstitas ka küsimuse, miks formaalset ja mitteformaalset haridust vastandada, kuidas neid liita. Paraku õpivad lapsed juba täna rohkem mitteformaalselt. Youtube’is on põnevad teemad, laps õpib kiiresti, teab juba vanemate klasside programme. Pole mõtet mõelda, et meil on üks klass, kus võtame teemasid läbi, peame olema dünaamilised nii õpetajana klassi ees kui noorsootöötajatena.

21. sajandi oskused on hariduses olulisima tähtsusega. Dünaamilises keskkonnas orienteerumine on oluline ja projektõppe soodustamine esmatähtis. Ehk just siin kaobki piir formaal- ja mitteformaalõppe vahel. Mis probleemid on noorte jaoks põletavad, mida nad saaks ise lahendada, mis teemal sõna võtta ja  mida uurida, kasutades erinevaid metoodikaid – selle peale peaksime mõtlema.

Pitsa tuleb alati lõpuni süüa ehk mis takistab Mihkel Raua MIKSI

Mihkel Raud alustas tätoveeringutest, mis teda juba varakult ligi tõmbasid. 10-aastaselt unistuseks olnud tätoveering pani pikalt kahtlema, sest mees ei teadnud, mida teised arvavad. Aga ühel hetkel lähiminevikus sai Raud üle hirmust teiste arvamuse ees ja ta tegi tätoveeringu ja tegi neid palju.

“Hirm on meie endi sees,” arvas Mihkel Raud. Mida võivad teised meist arvata on sedavõrd painav küsimus, et inimene jätab enda soovid ja unistused täitmata.

Internetikommentaarid on kui vaktsiin

Kui inimene töötab teiste arvamused läbi ja on nendest üle, siis päriselus, kus keegi tahab halba, saab ta hakkama. “Samas on internetikommentaarid kui hantlid, millest mõned on väga rasked,” arutles Mihkel Raud. Muusiku ja kirjaniku näited talle kirjutatud netikommentaaridest olid krõbedad ja andsid kuuljaile aimu, et neid lugedes läheb tugevamalgi kommentaaride sihtmärgiks olijal tuju alla. 

Kuidas saavutada see, et teiste inimese kriitika endast mööda juhtida – sel teemal andis Raud mitu head retsepti. Igal esmaspäeva hommikul avab ta arvuti ja loeb ette endale tsitaadid, mis elu jooksul üles kirjutatud. See on enda ettevalmistus nädalaks.

Mihkel Raua ettekanne "Mis takistab minu miksi ja kuidas sellest lahti saada?"
Foto: Gert Lutter

Mõned tsitaadid, mida Mihkel Raud loengus kasutas ja kuulajatele soovitas:

„Selle üle, mida teised inimesed sinust mõtlevad, hakkad sa palju vähem muretsema, kui saad aru, kui harva nad seda teevad.” (David Foster Wallace)

„Enesekeskne mõtlemine võib viia paranoiani, mis väljendub veendumuses, et teised mõtlevad ja räägivad sinust isegi siis, kui nad tegelikult ei mõtle ega räägi.” (Nicholas Epley)

Mihkel Raud avas tsitaate kirjamehele omase kergusega, tuues näiteid enda praktikast. Siit mõtet edasi arendades saab tänane publik leida omi sihte ja tsitaate, et eneseusku hoida ja mõista, et teistel ei ole meist tegelikult suurt midagi ja valdavalt tegeleb igaüks enese teemadega.
Muusik soovitas mitte elada oma mõtete pantvangis ja mitte võtta tõsiselt kommentaare “ma ei tea küll sellest mitte midagi, aga …”, ma võiksin öelda, et sa oled tainapea, aga ei hakka ütlema…”, “10 aastat tagasi sa ju ütlesid nii, kuidas nüüd siis naa…”.

Elu muutub, ka inimene muutub.

Kuulajad said ettekandest palju retsepte, mida oma elus katsetada. 

Infohunt ei ohusta lambaid, vaid päästab noori hingi

Priit Parro tutvustas Infohundi platvormi ja kutsus kõiki liituma, et kaardistada üle Eesti, millised on ootused ja vajadused. Kõik noored, kes endale rakenduse teevad, saavad valida meelepärase huvid, näiteks loodus, muusika, kultuur, tervis jne.

Rakendus võimaldab koguda statistikat nii noorel endal kui noorsootöötajal. 50. kilomeetri raadiuses on kaardistatud võimalused, üritused ja väljakutsed. Ja see ei ole veel kõik, võimalus on 24/7 saada ka lasteabi, kus noort tegelikult kuulatakse ja nõu antakse.

Auhinnajaht motiveerib noori osalema ja tagasisidet andma. Andmebaas Huvihunt kogub huvitegevuse antud piirkonnas kokku, ressursipank samas kogub kokku kõik ressursid, alates tehnikast, koolitustest, lõpetades virtuaaltuuridega.

Priit Parro sõnas ettekande lõpus, et eesmärk on kaasata 13-26-aastased noored üle Eesti.

Supertegu! Energiat loojatele ja arendustiimile!

Kiirtee, millel aasta on sõidetud, on nagu kosmoseraketi start

Paneeldiskussioonis arutlesid Kaupo Saar, Kadri Rõõm ja Kaire Mertsin huvihariduse andmise võimalikkuse üle kriisiajal.  

Paneeldiskussioon huvihariduse võimalikkusest kriisi ajal.
Foto: Gert Lutter

Väljavõtteid arutelust:

Kuidas aasta on läinud?

⇒ Vahetu kontakti puudumine viis nn esimese laine ajal märkimisväärse hulga lapsi huviharidusest ära.
⇒ Esimene ehmatus võttis jalad alt. Huvihariduses on rohkem praktilist õpet ja üleminek oli keeruline.
⇒ Riigi abi toetuste näol oli ääretult oluline, näiteks lapsed said pillid koju.
⇒ Uus laine on toonud kohanemise, lapsed on seekord rohkem paigas ja saavad ekraani taga hakkama.

“See aeg on muutuste juhtimise meistriklass õpetajatele,” arvab Kaire Mertsin.

⇒ Õpetajad pidasid vastu ja liikumist on vähe.
⇒ Internetitunnid väsitavad õpetajat rohkem. Lisajõud aitasid.
⇒ Treener teeb enda tööd südamega, piirangud võtavad entusiasmi maha, kurikad ja rõngad ei sobi kodudesse ja 10 lapsega piirang tõi kaasa tohutu töökoormuse.
⇒ Energia õpetajate koostöös on väga suur. Pärnu kogemus näitab, et muutused toimusid kogu aeg, imetlusväärne hakkama saamine õpetajatel. Vaimset kurnatust, et see ei lähegi mööda, on samas rohkem.
⇒ Trummi õnneks mängida sai, küll mitte suurtes gruppides. Eriala võimaldab, et pigem individuaalsed tunnid. Aga nüüd kõik taas ekraanide taga.
⇒ Olgu või läbi ekraani, aga see on noorte elustiil ja noored tahavad kokku saada.
⇒ Uus väljakutse on, kuidas last ekraani taga aidata, kui on läbipõlemise oht, huviõpetaja märkab sageli lapse silmadest, kui on mingi mure.

Lapsevanematele medal mõistmise ja operatiivsuse eest

⇒ Treeneri koormus suhtlemisel lastevanematega on veelgi tõusnud. Suhelda tuli ka nädalavahetustel. Kadri Rõõm kiidab lastevanemate operatiivsust, Nemadki pidid kiiresti reageerima, kui trenniajad muutusid.

”Trummikoolis on samuti väga mõistvad lapsevanemad, “ kiidab Kaupo Saar.

⇒ Mertsini kogemus on samuti vaid tunnustav, sisekommunikatsioon, oluline info on jõudnud lapsevanemateni. Suhtluskanalid on üle vaadatud ja toimunud on imelised muutused.

Keeruline teema RAHA

⇒ Kui on näha, et maksmisega on probleeme, on erinevaid lahendusi. Õppemakse on vähendatud, kui tunde on vähem saanud teha. Pärnu on lapsevanematele appi tulnud, on erinevad sotsiaaltoetused. Koolijuht saab anda soodustuse perele 50 kuni 100 protsenti, kui näeb abivajajat.
⇒ Rahaline abi on väga oluline, näiteks instrumentide soetamine, mis võimaldab lastel kodus õppida.
⇒ Väljakutse on olnud väga suur. Koolijuhi laual on koos kõikide töötajate eraelud nii hakkama saamine, lapsed kui töö. Kõik ebameeldivad üllatused. 

“Kui palju see kõik on meid muutnud? “ küsib diskussiooni lõpus Kaire Mertsin.

Ja ongi punktipanemise aeg. Konverentsi suurepärased moderaatorid Triino Lest ja Mikk Saarela võtavad toimunu kokku.

“Äärmiselt mõnusad lõunatuuled puhuvad, “ ütleb Triino Lest. Ja “miks üldse?” on saanud kuhjaga vastuseid.

Ilma kultuurita ei saa, ja teie, tänased konverentsil osalejad, olete maa sool, teie õlul on praegu rohkem, kui noore Indreku, kes isa kukil kandis.

Austet lektorid, aitäh, et energiat ja usku jagasite!

Kohtumiseni taas aastal 2022, loodetavasti siis juba päris ruumis, päriselt Saaremaal!

Konverents on järelevaadatav youtube`is: https://youtu.be/m95jJ7aVQzU

Konverentsil toimunust tegi ülevaate Marit Tarkin, Kuressaare Gümnaasiumi õpetaja.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Haridusasutuste tunnustusprogrammide 2021. aasta voor on avatud!

Tartu Ülikooli eetikakeskus kuulutab avatuks 2021. aasta tunnustusprogrammid „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“. Tunnustusprogrammide eesmärgiks on toetada koolide ja lasteaedade väärtusarenduse alast tegevust. 

Tunnustusprogramm on analüüsiprotsess, mis aitab hea kooli või hea lasteaia mudelist lähtuva eneseanalüüsi toel märgata ja aru saada, milliseid teadlikke valikud teha, et oma haridusasutust arendada.

„Nagu eelmisel aastal, siis ka seekord on tunnustusprogrammis osalejate arv piiratud, mistõttu tuleb programmi pürgijatel läbida mitu uut etappi,“ ütleb Nele Punnar, Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia projektijuht. Ta soovitab, et sel aastal tuleb eriti hoolikalt juhendeid uurida ning kuupäevi järgida ning kandideerima on oodatud – nagu ikka – nii varem osalenud haridusasutused kui ka uued liitujad.

"Väärtuskasvatuse kool 2020" Pärnu Vabakool, mida eetikakeskus tunnustas 

                            teadliku, iseseisva ja õnneliku õppija kujundamise, väärtuspõhise koolikultuuri loomise 

                                                    ning heade suhete väärtustamise eest. Foto: Andres Adamson    

Tänavuses programmis on palju panustatud osalejatele veebipõhise toe pakkumisele. Ühe suurema uuendusena on kõigile huvilistele koostatud analüüsi kirjutamist toetavad e-kursused „Sissejuhatus väärtusarendusse“ ja „Sissejuhatus kooli/lasteaia väärtusarenduse analüüsi“. Kursustele registreerumine on avatud 8. märtsist.

Punnari sõnul tasub tähele panna, et eelnimetatud kursuste läbimine on kindlasti vajalik esimest korda tunnustusprogrammi soovijatele ning ka neile koolidele ja lasteaedadele, kes osalesid programmis viimati enne 2017. aastat. „Eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia märgised antakse välja kolmeks aastaks, mistõttu võiksid need asutused, kes pole lähiaastatel eneseanalüüsi koostanud, oma tiitleid uuendada,“ selgitab Punnar.

Varasemalt (alates 2017) tunnustusprogrammis osalenud koole ja lasteaedu kutsub TÜ eetikakeskus sellel aastal analüüsima klassijuhatajate ja lasteaia õpetajate erinevaid rolle ja ülesanded, nende väärtus- ja lojaalsusvalikuid. Uutele osalejatele spetsiifilist fookust seatud ei ole ning eneseanalüüsi saab kirjutada lähtuvalt oma asutuse vajadustest.

Programme tutvustavad infoseminarid toimuvad 10. märtsil ning neile saab end kirja panna SIIN. Tunnustusprogrammi registreerumine pärast e-kursuste läbimist toimub vahemikus 22.–28. märtsil 2021. Programmi pääsenud selguvad hiljemalt 05. aprillil 2021.

Täpsem info ja juhised koolide tunnustusprogrammis osalemiseks.

Täpsem info ja juhised lasteaedade tunnustusprogrammis osalemiseks.

Iga osalev kool ja lasteaed on protsessis toetatud ja tunnustatud. Väljaantavate tiitlitega saab tutvuda eetikaveebis. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ning tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Tunnustusprogrammi korraldatakse tänavu juba üheksandat korda.

Lisainfo:

Nele Punnar, TÜ eetikakeskuse projektijuht, tel: +372 53848320, nele.punnar@ut.ee

Tunnustusprogramm toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2021–2026 raames. Veebikursuste väljatöötamist toetas Briti Nõukogu Eestis.

Teadmised mitme keele ja kultuuri kohta kaasa juba lasteaiast

2021/2022. õppeaastal avab Tartu Lasteaed Kelluke mitmekeelse rühma, kuhu on oodatud 2-3-aastased eesti-, vene- ja kakskeelsete perede lapsed. Erinevalt seni Eestis rakendatud kahesuunalisest keelekümblusest eesti ja vene keele baasil kasutatakse Kellukese lasteaias ka inglise keelt.

Kelluke on Tartus Annelinnas tegutsev keelekümbluslasteaed, mis tegutseb aastast 1985. Lasteaias on 252 last, 26 rühmaõpetajat, lisaks tugipersonal. Kellukese panust keelekümbluse valdkonna edendamisel on märgatud nii kogukonnas kui laiemalt.

2013. aastal sai lasteaed Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinna eestvedamise ja juhtimise valdkonnas ning 2018. aastal täieliku tunnustuse “Keelekümblusasutus 2018”.

2014. aastast tegutseb lasteaia baasil Lõuna - Eesti piirkonna eesti keele kui teise keele õpetajate metoodikakeskus, pakkudes tuge ja koolitusvõimalusi laste keelelise arengu toetamisel. Metoodikakeskus nimetati 2019. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud tunnustusüritusel haridusteo nominendiks.

2019.a. töötab lasteaias haridustehnoloogi juhendamisel Interaktiivne Keele Stuudio (IkS). Stuudio loodi koostöös lastevanemate ja lastega, et õppida keeli kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite ning uudsete seadmete abil. Lisaks kuulub lasteaed juba 2008. aastast Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) võrgustikku. Lasteaed tegeleb väärtuskasvatuse arendamisega ning rakendab „Kiusamisest vaba lasteaed“ metoodikat kahes keeles.

Mida tähendab mitmekeelne rühm lasteaias?

Mitmekeelse rühma töö aluseks on kahesuunaline keelekümbluse mudel. Rühmas on võrdselt eesti ja vene kodukeelega lapsi, nii et õppe- ja kasvatustegevused toimuvad mõlemas keeles.  Õpetajatena on rühmas töötamas eesti ja vene keele kandjad ning nad järgivad „üks inimene – üks keel“ põhimõtet -  ei tõlgi, vaid täiendavad teineteist. Päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.  Mitmekeelse rühma lisaväärtuseks on tutvumine ka inglise keelega varajases eas mänguliste tegevuste kaudu. Inglise keele õpetaja käib igapäevaselt rühmas, viib lastega läbi mängulise õppetegevuse, äratades lastes huvi ka kolmanda keele vastu.

Keelekümblusrühma "Päevalill"
lapsed kokkamas.
Foto: lasteaed Kelluke

Miks on hea teha keeleõppega algust juba lasteaias?

Lapsed õpivad enne puberteediiga keeli väga efektiivselt, tänu sellele, et nende aju ja hääldusorganid on veel piisavalt plastilised (Cameron, 2011). Koolieelses eas omandavad lapsed teise keele kiiremini, neil kujuneb õige hääldus ning puudub keelebarjäär teises keeles suhtlemisel. 

Teadlaste sõnul suudavad lapsed varases eas õppida isegi kuni viit keelt (Ghasemi & Hashemi, 2011). Väikestel lastel on paindlik ja kiire mõtlemine, mis soodustab õppematerjali paremat meeldejätmist. Teise keele omandamise tulemusi kooliealistel lastel mõjutab ümbritsev keelekeskkond. Keeleõpe mängulises vormis loomulikus keelekeskkonnas kergendab teise keele omandamist ülemäärase pingutuseta. Varases eas keelte õppimisel on positiivne mõju aju tööle, laste intellektuaalsete võimete arendamisele ning ka laste üldise arengule.

Kuidas mõjutab mitmekeelses rühmas tegutsemine laste edasist hakkamasaamist koolis?

Mitmekeelses rühmas käinud lapsed säilitavad oma identiteedi ning omandavad oskuse suhelda vabalt teisest rahvusest kaaslastega ning mõista neid. Kooliminevad lapsed saavad võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka teises keeles, oskavad suhelda ja ümber lülituda ühelt keelelt teisele. Lisaks on lapsed tuttavad ka inglise keelega. Kakskeelsed lapsed tegutsevad sihipäraselt, nad on aktiivsed, julged ja edukad ka edaspidi koolis õppimisel. Mitmekülgne suhtlus avardab ümbritsevast keskkonnast arusaamist ning on toeks tulevases koolielus koostööoskuse kujundamisel ja paindlike valikute tegemisel.

Küsi lisainfot: 

Lasteaed Kelluke direktor Julia Eskor, kelluke@raad.tartu.ee 

Kasutatud kirjandus:

Cameron. L. (2001).  Teaching Languages to Young Learners. The United Kingdom: Cambridge University Press. Külastatud aadressil: shorturl.at/bkCP6 

Ghasemi, B. & Hashemi, M. (2011). Foreig language learning during childhood. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 28, 872-876. Külastatud aadressil: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1877042811025997?via%3Dihub

10 soovitust koolidele koostööks ettevõtjatega!

Valminud on uus ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik inspiratsiooniks koolidele, kes soovivad õppetööd praktilisemaks ja elulähedasemaks muuta ning teha rohkem koostööd ettevõtetega. Samuti on kogumik ka ettevõtetele, kes soovivad oma toetustegevusi hariduse valdkonda suunata, kuid ei tea võimalusi.

Sisuline ja järjepidev koostöö on kasulik nii ettevõtetele kui ka koolidele

Tuleviku väljakutsetele mõeldes ja selleks valmistudes pööratakse hariduses aina rohkem tähelepanu elulisusele ja praktilisusele, et anda õpilastele realistlik arusaam töömaailmast. Parimate kogemuste ja oskuste saamise eelduseks on eesmärgistatud ja mõtestatud ning ajas sisulisemaks arenev koostöö kooli ning koostööpartneri vahel ning ainete lõimine õppes.

Tallinna 32. Keskkooli õpilased aitasid oma ideedega Läänemaa ettevõtjaid
Foto: Tallinna 32. Keskkool

Kogumikku on koondatud sisukad näited ettevõtete ja koolide koostöötegevustest nii üldhariduse, kutse- kui ka kõrghariduse tasemelt. Lugeda tasub kõiki, sest head ideed on kohaldatavad ka teistele haridustasemetele. Miks mitte võtta šnitti kunstikooli projektidest kunstiõpetuse tundides või mõnest kutsekooli projektist gümnaasiumis, kui boonusena kaasneb erialadega tutvumine praktiliste tegevuste käigus. Läbi koostöö saavad koolid pakkuda praktilist, huvitavat ja elulähedast õpet ning ettevõtted saavad omalt poolt panustada järelkasvu ja tutvustada noortele oma valdkonda. Selline lähenemisviis aitab kaasa noorte teadlikumatele valikutele tulevikus.

10 soovitust koolidele koostööks ettevõtetega:

👉 Me kõik õpime meelsamini siis, kui õppeprotsess on põnev ja kui saame aru, miks midagi on vaja õppida. Selleks, et koolis õpetatav oleks võimalikult elulähedane, on hea kaasata õppeprotsessi ettevõtteid ja teisi kooliväliseid partnereid.

👉 Oluline on püstitada koostööle selge eesmärk ja oodatav väljund, lähtudes kõigi osapoolte huvidest. Ei tasu unustada, et ka ettevõtja peab aru saama, millist eesmärki see koostöö kannab ning millist kasu võiks talle tuua.

👉 Ühekordsed koostöö kontaktid ja projektid on hea viis alustamiseks ja katsetamiseks, kuid alati tasuks mõelda ka laiemalt ja pikemaajalisemalt. Süsteemsus ja järjepidevus on olulised, nii saab selgeks, mis on koostöös oluline ja osaliste jaoks vajalik.

👉 Järjepidevus ja paindlikkus on olulised ka esmaste kontaktide loomisel. Ära piirdu ainult e-kirjadega, alati tasub ka helistada. Kui üks kontakt ütleb ära, ei tasu kohe heituda, vaid otsida uusi võimalusi. Kui väljapakutud koostöövorm või aeg ei sobi, püüdke leida midagi, mis sobiks.

👉 Hea on kaasata lapsevanemaid ja vilistlasi, kelle seast paljud on ka ise ettevõtjad või töötavad spetsialistidena ettevõtetes. Nende isiklik side kooliga annab lisamotivatsiooni koostöö õnnestumiseks.

👉 Mõtle, milliseid oskuseid ja praktilisi kogemusi saaks praktikust partner anda, et koostöö ei jääks liiga teoreetiliseks. Ettevõtjale annab see võimaluse tutvustada noortele ettevõtte tegevusvaldkonda kui üht võimalikku tulevast karjäärivalikut.

👉 Kavanda õppesse selliseid praktilisi töid, millega õppijad saaksid ettevõttele kasulikud olla. Näiteks sotsiaalmeedia lahendused, õpilaste kaasamine toote või teenuse arendusse või uurimustööd ja ettevõtte reaaleluliste probleemide lahendamine.

👉 Tasub mõelda, kas oleks huvi ja võimalusi koostööks näiteks mõne valikaine loomisel, kus tunde annavad erinevad ettevõtte spetsilistid. On mitmeid valdkondi, mis on väga perspektiivikad ja jõudsalt arenevad, kuid kus tööturul on spetsilistide puudus.

👉 Ühekordsete koostööprojektide (nt külalistunnid või õppekäigud) puhul tasub kindlasti seostada seda ülejäänud õppeprotsessiga ning sellele järgnevalt ka õpilastega saadud õpikogemust mõtestada. Vältimaks lihtsalt meelelahutusse kalduvaid ettevõtmisi, mille tulemusel ei saanud selle kasust aru ei ettevõtja ega ka õpilased.

👉 Kaasa tegevuste plaanimisel ja elluviimisel õpilasi ning anna neile rohkem vastutust. Küsi mis neid päriselt huvitab! Ka ettevõtjaid võib motiveerida see, kui õpilased annavad ausat tagasisidet ja värsket vaadet ettevõtte tegevustele.

Kalevipoeg - Tartu Kunstikooli ja
Coop Eesti projekt, mille raames ühendati
Eesti rahvuslikkuse temaatika, disain ja kokakunst.
Foto: Keryth Mägi, Kristiine Kallas, Anne Mari Kotov

Kogumikku saab sirvida SIIN   

Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik II - PDF printimiseks ja allalaadimiseks.

Soovid veel rohkem näiteid? Loe ka kogumiku esimest väljaannet SIIT.

Kogumiku koostasid ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu koostöös Eesti Kaubandus- Tööstuskojaga, rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Liina Pissarev

kommunikatsioonijuht

Ettevõtlusõppe programm