Reede, 20. juuni 2014

Huvitav kool ei pea iseendaga monoloogi

Algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik kirjutab algatuse Huvitav Kool esimesest õppeaastast ja tulevikuplaanidest. Artikkel ilmus 20.06.14 Õpetajate Lehes.



Aasta 1979. Pärast pikka järjekorda paigaldatakse korterisse telefon. Valge ja ketasvalimisega. Enne kui ema jõuab perekonnale selgitada lähi- ja kaugekõne erinevust, õpetab lapselaps vanaema telefoni kasutama.

Aasta 2014. Vanemad ostavad tahvelarvuti. Hõbedase ja puutetundliku ekraaniga. Enne kui ema-isa jõuavad kasutusjuhendi avada, teatab teismeline poeg, et ta just paigaldas rakenduse kaubanduskeskuses orienteerumiseks.


Noorte leidlikkus senitundmatute seadmete kasutamisel pole uus nähtus. Lapsed on oma nutikuse, loovuse ja ettevõtlikkusega alati eelmistele põlvkondadele silmad ette teinud. Kui laste jaoks on õppimine nii loomulik, miks siis kool paljudele tüütuna näib? Kuidas teha nii, et kool oleks õpilastele huvitav, aga vastaks ka õpetajate, lapsevanemate ja laiema kogukonna ootustele? Nende küsimuste tõstatamiseks ning vastamiseks loodi lõppeva õppeaasta hakul algatus Huvitav Kool.

Osapooltel eri keel

Senised edukad liikumised, nagu ettevõtlik kool, tervist edendav kool, Waldorfi koolid jne näitavad, et kvaliteetsema hariduse saavutamiseks on võimalik koolielu korraldada teistmoodi. Huvitava Kooli eesmärk pole seada koolidele ühtseid kriteeriume ja tekitada järjekordset uut programmi. Sobib lõppude lõpuks ju igasugune tegevus ja kõik suunad, mis toetavad õppija terviklikku arengut. Huvitava Kooli eesmärk on koondada ja viia koolide head kogemused õppijakeskse õppe rakendamisel riiklikku hariduspoliitikasse.

Algatus lõimib tervikuks olulised komponendid, millest sõltub Eesti hariduse tulevik: paindlikud ja võimalusrohked õppekavad, riikliku välishindamise keskendumine koolide ja õpilaste arengu toetamisele ja nüüdisaegne õpetajaharidus kui õppekava rakendumise võtmeküsimus. Tõstmaks avalikkuse motivatsiooni hariduse sisuküsimusi arutada, sai oluliseks ka teavitustegevus ja hariduse sõprade kaasamine algatusse. Lisaks toob Huvitav Kool süstemaatiliselt esile häid kogemusi, mille kaudu tuntakse õppimisest ja õpetamisest rõõmu ja rahulolu

Huvitava Kooli mõttekodades küsisime, kuidas haridusvaldkonna asjatundjad, õpetajad, õpilased ja hariduse sõbrad mõistavad kooli huvitavust, ning mil moel seda saavutada. Üllatav oli, et sarnasest eesmärgist hoolimata kulus üsna palju aega ja energiat, enne kui asjaosalised hakkasid rääkima ühes keeles. Võib-olla ongi senise kooliga rahulolematuse juured olnud hoopis selles, et kasvatusteadlased ja lapsevanemad, koolid ja ettevõtjad pole võtnud aega ühist keelt leida?

Huvitav kool ei tähenda keskendumist lõbule ja lustile. Lusti peab koolielus loomulikult olema, ent huvitav on ennekõike kool, kus säilib ning kasvab õpilaste loomulik õpihuvi ja loovus. Huvitav kool peab olema organisatsioon, mis õpib, areneb, pakub avatust ja valikuvõimalusi. Mitte ainult õpilastele, vaid ka õpetajatele!

Kuigi paljud koolid Eestis kasutavad õppekava paindlikke võimalusi ja nüüdisaegseid õppemeetodeid, jäävad need edulood enamasti kooliseinte vahele või kogukonda. Õpetajad pole harjunud häid kogemusi jagama. Seetõttu polnud ka lihtne leida oma igapäevatööst rääkivaid esinejaid Huvitava Kooli üritustele.

Õnneks oleme algatuse kaudu leidnud uusi ja huvitavaid esinejaid, kelle kogemused on inspiratsiooniks teistele. Huvitava kooli mõtteviisi levimisele kaasa aitavat tegevust leiab igalt poolt, nt konkursid „Digipööre hariduses” ja „Keskkonnakäpp”, „Tipptund” ja „Õpikogukonnad”. Teavitustöö on äärmiselt oluline, kuna algatuse esimese aasta kogemus on näidanud, et tihti on konservatiivseks peetud koolile vaja õige pisikest impulssi, et motiveerida teda väljuma iseenesestmõistetavusest ja vaatama seni tehtule kriitilisemalt.

Lisaks arutelu tekitamisele ja hariduse eri osapoolte kokkutoomisele oleme jõudnud algatusega aasta jooksul selleni, et on toimunud esimesed katselised e-tasemetööd ning ollakse valmis andma koolidele tagasisidet õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate rahuloluküsimustike abil. Välja on töötatud uus koolijuhtide koolitamise mudel ning koostöös ülikoolidega arendatakse välja õpetajahariduse kompetentsikeskusi. Lähiajal kinnitatakse korrastatud ainekavad, mis tagavad õpetajatele senisest suurema võimaluse teha valikuid õppesisus ning aitavad kaasa õppijakeskse õppe rakendumisele.

Huvitav Kool jõuab arvamusfestivalile

Algatus Huvitav Kool pole kampaania ega programm, mille kohta ühel kindlal ajahetkel saame raporteerida tulemustest ja joone alla tõmmata. Me ei tea praegu, missugused ootused ja vajadused on tekkinud aasta pärast, nagu aasta tagasi ei teadnud, kui palju huvi pakub haridus avalikkusele, ja et sarjamise asemel ollakse valmis koolidele abikätt ulatama.

Et kogukonna ootuste väljendamine koolile ja kooli tegevuse põhjendamine kogukonnale jõuaks igasse piirkonda üle Eesti, kavandame alates sügisest piirkondlikke Huvitava Kooli mõttekodasid. Augustis viime Huvitava Kooli arvamusfestivalile, et arutleda, kuidas omandada klassikalist kvaliteetset haridust teiste vahenditega kui kakskümmend või ka viis aastat tagasi.

Järgmiseks kevadeks võiks iga maakond, omavalitsus ja kool olla endalt küsinud, kuidas on edenenud liikumine huvitava kooli poole. Üle Eesti võiks olla levinud mõtteviis, et kool ei pea iseendaga monoloogi. Kool on ja peabki olema arenev ja õppiv organisatsioon, mis motiveerib nii õpilast kui ka õpetajat ning teeb koostööd kogukonnaga õpilase arengu toetamiseks.

Aasta 2020. Lapselaps tutvustab vanaemale praegu veel tundmatu seadme uusimat mudelit ja jutustab, mida ta selle abil koolis õppis. Ta suudab ennast ladusalt ja selgelt väljendada. Ta mõistab, kui vanaemal kulub aega infost arusaamiseks. Ta oskab lahendada probleeme, mis seadet kasutades võivad tekkida vanaemal, emal-isal, tal enesel. Ta teab, et maailm pole mustvalge, vastused ainult õiged ega valed.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar