Neljapäev, 5. juuni 2014

Huvitav kool kinnitas kanda Ida-Virumaal

Avaldame eile Ida-Viru maakonnalehes Põhjarannik ilmunud artikli 30. 05. Jõhvis toimunud Huvitava Kooli nõukoja kohtumisest kohalike haridusinimestega.

Jõhvis kogunenud huvitava kooli nõukoda arutas koos kohalike asjatundjatega, kuidas muuta Ida-Virumaa koole huvitavamaks ja sisukamaks, pidades võtmeküsimuseks lastevanemate kaasamist kooliellu.

Huvitava kooli algatus aitab luua mõtteviisi, et hariduse kvaliteedi eest vastutab kogu ühiskond, rõhutas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski eelmisel reedel Jõhvi vene gümnaasiumis toimunud kohtumisel.

"Meie koolisüsteemi suur mure on selles, et inimesed üritavad vastutuse teistele lükata. Kui vanem saadab lapse üle kooliukse, siis ta loodab, et saab vastu valmisprodukti. Kui ei saa, siis on süüdi kool ja õpetajad. Huvitava kooli algatus on kantud mõttest kaasata eri osapooli võtma aktiivsemat rolli."

Ossinovski sõnul peab haridus muutuma õppijakesksemaks ja üks selle loomulik osa on see, et kool oleks huvitav. "Olen seda meelt, et kooli peab reformima pidevalt, sest 12 aastat, mis on koolitee pikkus, on liiga pikk aeg, et saaksime paigal seista."


Ettevõtted panustavad

Jõhvi valla haridus- ja noorsoonõunik Katrin Tamme võttis kokku arutelus osalenute mõtte, et iga laps on väärt huvitavat kooli. Küsimuses, kas selleks on vaja uut algatust, läksid arvamused lahku.
"Kool peab olema huvitav, aga kas selleks on vaja järjekordset programmi, on iseasi. Kooli teevad huvitavaks eelkõige huvitavad inimesed, kes lastega töötavad," leidis VKG personalijuht Tea Allikmäe.

Ta lisas, et oma panuse koolielu mitmekesistamiseks saavad anda ka asutused ja ettevõtted. "Kooli huvitavaks tegemisel on VKG olnud abiks paljudele koolidele üle Eesti. Näiteks viimase kolme kuuga oleme vastu võtnud 250 last. Õpetajad, kes toovad õpilasi ekskursioonile ja riskivad sõita teismelistega 150 kilo-meetri kaugusele, eristuvad teistest."

Kooliväliste organisatsioonide panuse tõi välja ka Ida-Viru maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergs. Tema sõnul teevad koolidega aktiivset koostööd näiteks RMK, Viru maakohus ja Viru pataljon. "Viru pataljon kutsub igal aastal avatud uste päevale, mis on väga populaarne - õpilased tutvuvad hea meelega sõdurieluga." Samamoodi haaravad koolid hea meelega kinni riikliku programmi "Teater maale" võimalustest. Veinbergsi sõnul kasutavad Ida-Virumaa koolid toetusraha kõige rohkem. "Tänu Ida-Viru õpilastele on vene draamateatri saal publikut täis."

Kiviõli vene kooli direktor Arne Piirimägi leidis, et huvitava kooli sõnum peaks paremini lastevanemateni jõudma. "Paljud vanemad nõuavad jäigalt hinnet ja tundi ega pea väljaspool kooliseinu toimuvat õppimiseks ega laste arendamiseks."

Et lastevanemate mõtteviisi muutmisega Ida-Virumaal algust teha, otsustati korraldada sügisel maakondlik huvitava kooli mõttekoda, kus põhiroll oleks just koolivälis-tel inimestel ja organisatsioonidel.


Otsitakse häid näiteid

Huvitava kooli algatuse koordinaatori Pille Libliku sõnul on Ida-Virumaa haridus-rahva kaasamine oluline mitmel põhjusel. "Maakond on suur ja siin on mitmeid häid näiteid huvitavatest koolidest. Näiteks on üks meie partner Ida-Virumaalt alguse saanud ettevõtliku kooli programm. Üks algatuse eesmärk on näidata, et Eesti koolis on palju edulugusid, mida tahaks teha nähtavaks."

Libliku hinnangul on kooli suurimaks probleemiks motivatsiooni puudus või langus. "Kui laps läheb kooli säravate silmadega, siis kolmandaks või hiljemalt kuuendaks klassiks vaatavad need mujale kui õpetajale otsa." Sama juhtub ka õpetajatega, kes lähevad oma esimesele töökohale suure entusiasmiga, mis kiiresti kahaneb. "Märksõna on motivatsiooni üleval-hoidmine. Kool peab pakkuma intellektuaalset pingutust," ütles Liblik.

Huvitava kooli algatuse kutsus eelmisel sügisel ellu haridus- ja teadusministeerium, et peegeldada ühiskonna ootusi koolile ja haridusele ning tuua kooliteemadel rääkijate sekka ka haridussüsteemist tavaliselt väljaspool tegutsevate inimeste hääled.

Huvitava kooli mõttekonkursi ning mõttekodade kaudu on kogutud hulgaliselt ideid, mille abil muuta Eesti kool huvitavaks. Üle Eesti on endast teada andnud palju koole, õpetajaid, lastevanemaid ja teisi hariduse sõpru, kes on valmis panustama sellesse, et Eesti kool oleks rohkem kaasav, motiveeriv ja pingutust pakkuv kõikidele kooliga seotud osapooltele.

Sirle Sommer-Kalda, Põhjarannik 4.06.2014

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar