Esmaspäev, 2. juuni 2014

Ida-Viru haridusinimesed soovivad korraldada maakondliku Huvitava Kooli mõttekoja


Reedel toimus Jõhvi Vene Gümnaasiumis kaks olulist sündmust: Huvitava Kooli nõukoja koosolek, millest võttis esmakordselt osa ka minister Jevgeni Ossinovski ning nõukoja ja ministri kohtumine Ida-Virumaa haridusinimestega, kus arutati, mil moel saab algatus aidata kaasa kohalike haridusküsimuste lahendamisele.

Nõukoja koosolekul arutati toimunud arenguid ning tehti kokkuvõte algatuse Huvitav Kool esimesest õppeaastast. Rõõm on tõdeda, et seadusandlikul ja regulatiivsel tasandil on toimunud mitmeid positiivseid arenguid, mis koolide huvitavamaks muutumist toetavad:
  • Riiklikud ainekavad on korrastatud ja lähevad peagi kinnitamisele, et neid rakendataks koolides hiljemalt septembrist 2015.
  • Kinnitatud on välishindamise kontseptsioon aastani 2020, mille alusel keskendub riiklik välishindamine senisest rohkem koolide toetamisele ning konkreetsete ainepädevuste kõrval üldpädevuste hindamisele. Ühtsed rahuloluküsimustikud, mis laiendavad vaadet kooli toimimise kohta, on osades koolides piloteeritud ning järgmisel kevadel peaksid juba kõik koolid saama vastavat e-lahendust kasutada. Samuti toimusid sel aastal katselised e-tasemetööd, kus vabatahtlikult osales 52 kooli ja 1342 õpilast üle Eesti.
  • Õpetajate taseme- ja täiendusõppe kaasajastamiseks on toimunud ülikoolide juures vastavate kompetentsikeskuste väljaarendamine, samuti on valminud kõikide õpetaja kutsetasemete kirjeldused.
Algatuse idee on hästi levinud ja pannud inimesi huvitava kooli teemal kaasa mõtlema, kuid ei maksa arvata, et olulisem on juba tehtud, rõhutasid nõukoja liikmed. Oleme alles pika teekonna alguses ning tuleb edasi pingutada selle nimel, et mõtteviis huvitavast koolist veel enam leviks. Ka minister Jevgeni Ossinovski sõnas, et peame ära kasutama head aega, mil üldiselt konservatiivses haridussüsteemis on palju asju muutumas, et hariduskorralduslike küsimuste kõrval pöörata Huvitava Kooli algatuse kaudu suuremat tähelepanu ka hariduse sisule.

Nõukoja koosolekule järgnenud Ida-Virumaa haridusinimeste kohtumisele ministri ja Huvitava Kooli nõukojaga kogunes 20 koolijuhti, maavalitsuse, noortekeskuste, noortekogude, ettevõtjate jt esindajat.

Jevgeni Ossinovski ütles kohtumise sissejuhatuseks, et haridus peab muutuma õppijakesksemaks ja selle üks loomulik osa on ka see, et kool oleks huvitav. „Õppeprotsessi huvitavamaks muutmiseks on oluline, et inimesed ei paneks kogu vastutust riigile, vaid mõtleksid, kuidas igaüks ise saab koolielu mitmekesistada. Algatus Huvitav Kool aitab luua seda mõtteviisi muutust,“ ütles minister.



Jevgeni Ossinovski Huvitava Kooli kohtumisel Ida-Viru haridusinimestega.

Kaarin Veinbergs, Ida-Viru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja tõi välja, et Ida-Virumaal on palju organisatsioone, kes pakuvad koolidele lisavõimalusi õppetöö mitmekesistamiseks. Näiteks on koolide headeks partneriteks algatus Ettevõtlik Kool, Viru Jalaväepataljon, Viru Maakohus ja Ida-Virumaa kolledžid.

Kiviõli I Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul väärib toetust iga algatus, mis aitab kaasa koolide huvitavamaks muutumisele, kuna tänaseni on Eestis kahjuks palju koolitunde, mille ainus erinevus 19. sajandi koolitunnist on tehniliste vahendite olemasolu klassiruumis. "On väga oluline, et eri algatused, nagu Huvitav Kool ja Ettevõtlik Kool teeksid omavahel koostööd ega oleks konkurendid," rõhutas Heidi Uustalu.

Kurtna Noortekeskuse juhataja Marika Markus tõi sisse noorte kaasatuse küsimuse. "Vestlustest noortega võib järeldada, et huvitavaks läheb koolielu siis, kui noor on kaasatud, kui ta saab ise kujundada oma õppeprotsessi ja oma arvamust avaldada," ütles Marika Markus ning lisas, et noortekeskused saavad selles õpetajatele appi tulla.

Sõnavõttudele järgnenud vaba arutelu kujunes emotsionaalseks ja sisukaks. Jõhvi loodava riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea tõi esile, et hariduse sisu probleeme on haridusinimesed omavahel juba aastaid arutanud, ent vajalikku muutust pole sellele vaatamata toimunud. Nõustuti, et probleemiks ongi, et haridusvälised isikud on olnud aruteludesse liiga vähe kaasatud ning muutuse loomiseks on vajalik just nn haridusväliste inimeste, eelkõige lapsevanemate mõtteviisi muutmine. Kiviõli Vene Kooli direktor Arne Piirimägi sõnul on tavapärane, et venekeelsete koolide lapsevanemad nõuavad nn traditsioonilist kooli ning sellises olukorras on koolidel keeruline õppetööd mitmekesistada. Ta selgitas, et Ida-Virumaa koolide huvitavamaks muutumiseks peab vastav mõtteviis jõudma ennekõike lapsevanemateni, kes elavad teises inforuumis.

Sillamäe Gümnaasiumi direktor Arno Kaseniidu sõnul andis kohtumine hea selguse, mida kujutab endast algatus Huvitav Kool. „On väga tervitatav, et riik on loonud kaasamisprotsessi mille sihiks on toetada koostöövõrgustike tekkimist ning mitmekesistada koolielu läbi avatuse, haridussõprade toe ja õpetajate professionaalse arengu,“ ütles Kaseniit.

Selleks, et arutada põhjalikumalt Ida-Virumaale eripäraseid kitsaskohti ning võimalikke lahendusi Huvitava Kooli algatuse kontekstis, otsustati korraldada sügisel maakondlik mõttekoda, kus põhiroll oleks just koolivälistel inimestel ja organisatsioonidel. Lepiti kokku, et mõttekojas peaks keskenduma edulugude jagamisele ja kaasama ka õpilased. Kohapeal moodustati töörühm maakondliku mõttekoja ettevalmistamiseks, keda toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar