Neljapäev, 7. aprill 2016

Õpimotivatsiooni kergitanud projektipäevad

Pooleteise kuu vältel toimusid Muraste Koolis esmaspäeviti projektõppe päevad, mille raames arendati loovust, kriitilist mõtlemist, suhtlemist ja koostööoskust. Õpilased jagunesid klassideüleselt ja huvipõhiselt – valiku tegid nad ise. Valikus olid animatsiooni loomine, fotonäituse korraldamine, hea ja tervislik koolitoit, koolilogo loomine ja Tallinna Loomaaia õppematerjalid. Huvitava Kooli küsimustele vastavad kooli direktor Priit Jõe ja õpetaja Annika Hinn

Kooli logo kavandid
Tallinna Loomaaia õppematerjalide valmistamine
Valminud animatsioonide vaatamine
Õpilased saavad teada, milline on hea ja tervislik koolitoit

Kuidas projektipäevade idee tekkis?  

Priit Jõe: Palju on räägitud, kuidas praegused tööandjad ootavad tänastelt õppijalt midagi muud kui lihtsalt ära õpitud faktiteadmisi. Oodatakse tööturule inimesi, kes oskavad ennast selgelt väljendada, suudavad nii üksi kui meeskonnas luua väärtust, on ettevõtlikud ja oskavad toime tulla keerulisemate probleemide lahendamisel. Projektõpe just seda pakubki - tasakaalu akadeemilise ja mitteakadeemilise (üldpädevuste) õppe vahel. Uue koolina näeme selget vajadust muuta senist koolikorraldust.

Annika Hinn: 21. sajandi põhioskused on eelkõige just loovus, kriitiline mõtlemine, suhtlemine ja koostöö. Seda kõike pakub projektõppe meetod, mis muudab tunni, kus õpetaja räägib, tunniks, kus õpilane tegutseb. 


Õpilased saavad iseseisvaks tööks juhtnööre

Projektipäevade kasutegurid on…

P.J.:…seostatus reaalse eluga, mis võimaldab muuta õppimist sügavamaks. Süvitsi erinevaid teemasid uurides, tekib ka suurem huvi õppimise vastu. 


  • Ülesannetes, mis pidevalt nõudsid koostööd, said õpilased edukamaks õppimises ehk omandasid oskuse, KUIDAS õppida.
  • Klassideülene õpe aitas õpilastel leida uusi sõpru ja tuttavaid, tänu millele paranesid õpilaste sotsiaalsed oskused ja ka suhted õpilaste vahel. 
  • Kahe või kolme õpetajaga ühiselt läbiviidud õpe, oli ka õpetajatele uudne ning väga motiveeriv kogemus. Ühiselt planeeriti ja tagasisidestati eraldi kõiki projektipäevi, mille käigus õpiti ka omavahel koostööd tegema.
Millised olid projektipäevade kitsaskohad, millele tulevased kavandajad st teised koolid peaksid kindlasti tähelepanu pöörama?

P. J.: Parim kogemus on isiklik kogemus, seepärast soovitan kõikidel koolidel julgelt proovida uusi lähenemisi õppekorralduses. Liikuda tuleb omas tempos, oma teed pidi, oma unistuste poole. 


Muraste Koolis pöörame järgmistel projektipäevadel suuremat rõhku planeerimisele. Kõikide päevade detailsed tegevused tagavad suurema läbipaistvuse nii lastele kui ka lastevanematele. Seeläbi saavad õpilased iseseisvamalt oma tegevusi planeerida ning sobiva tempo valida.

Samuti peame õpetajatena tegeleme meeskonnatöö juhendamise oskuse parandamisega. Selgemini tuleb projektides eristada grupitöö üldist eesmärki ja igaühe individuaalselt panust.

Enne projektipäeva algust kogunesite kogu kooliga ja seejärel toimus veel ka väärtuskasvatuse tund. Mida see endast kujutab?

P.J.: Väärtuskasvatuse tund toimub meil esmaspäeva hommikuti peale aatriumi kogunemist. Selle tunni oleme seostanud KIVA (Kiusamisvastase) programmiga. Esmaspäeva hommikune kogunemine on meie viis alustada ühiselt nädalat, kus õnnitleme eelmise nädala sünnipäevalapsi, tunnustame õpilasi ja edastama ülekoolilist infot. 


Kogu koolipere laulab eelmise nädala sünnipäevalastele

Milline oli lastevanematelt saadud tagasiside projektipäevale?

P.J.: Sooja tunde tekitas ka väga positiivne tagasiside lastevanematelt. Ligi poolte lapsevanemate arvamusele toetudes 84% vastanutest nägi projektõppepäevade jooksul oma lapse juures positiivset huvimuutust kooli suhtes. Mitte, et Muraste Koolis teistel päevadel oleks halb käia, vaid tavapärasemalt erinev õpistiil tõi kooliellu värskendust. Ühe lapsevanema vastus küsimusele, mis projektõppepäevade juures meeldis enam tavaliste koolipäevadega võrreldes, oli järgnev: „Peale esimest kohtumist oli selge arusaam eesmärgist, kuhu projektõppe lõpuks tahetakse jõuda. Eesmärk oli talle arusaadav ja tekitas õhinat. Samuti oi ta teadlik, mida teha järgmisel kokkusaamisel. Veel meeldis, et rühmas olid lapsed erinevast vanusest ja lapsi juhendasid tavapärasemast erinevad õpetajad.“ 


A.H.: Läbi projektõppe saime veelgi rohkem teadlikuks oma tugevustest ja nõrkustest. Kogu koolipere tegutses ühtses rütmis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar