Neljapäev, 19. juuli 2018

Haridus 2.0 Arvamusfestivalil

10.-11. augustil toimub Paide Vallimäel taas Arvamusfestival, mis on mõttevahetuspaik erinevate Eesti oleviku ja tuleviku jaoks oluliste küsimuste arutamiseks. 

Tänavuse Arvamusfestivali ühed põnevaimad arutelud sünnivad Haridus 2.0 alal, kus kahe päeva jooksul toimub seitse inspireerivat mõttevahetust haridusega seotud teemadel. Aruteludega otsime vastuseid küsimustele, millist haridust vajab Eesti riik ja ühiskond järgmiseks sajaks aastaks ning kuidas igaüks saab selle kujundamisse panustada.Kõige värskem info arutelude kohta koguneb Facebooki ürituse alla: Haridus 2.0
Kava
💡 10.08 / 14.00-15.30 / Digimuutuv kool

Maailm muutub ning oskused, mida tulevikus vajame on uudsed. Sellega seoses peaks ka kool muutuma. Üha enam otsitakse uutmoodi lahendusi, mis aitaksid tõhusamalt õppida ja õpetada. Õpetajaid julgustatakse kasutama õppetöös rohkem digivahendeid, sest “õpilased on nagunii kogu aeg nutimaailmas”. Kas kool peaks õpilastele nutimaailma järgnema või pigem õpetama neid ka ilma selleta toime tulema? Kas nutisõltuvus on reaalne oht? Kas kõike saab kogu aeg guugeldada või peaks mõned asjad peas olema?

Arutelu toimub grupitööformaadis, mille juhatavad sisse avakõned nutimaailma võimalustest ja ohtudest. Osalevad Margus Pedaste ja Kristi Vinter. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindab kantsler Tea Varrak ning osaleb HITSA juht Heli Aru-Chabilan. 

Korraldab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut.
Ürituse info veebis

💡 10.08 / 16.00 – 17.30 / Kaasav haridus – päästerõngas või kivi kaelas?

Kaasava hariduse idee on hea, kuid me pole Eestis veel küpsed idee rakendamiseks. Arutelu otsib vastuseid küsimusele: mida ja kellel tuleks teha, et saada küpsemaks? Mida üldse tähendab kaasav haridus? Kuidas jagada häid kaasava hariduse praktikaid, mis juba Eestis olemas on? Kuidas tagada kaasava hariduse ühtlus üle Eesti? Millist muutust vajab õpetajate ettevalmistus? Kuidas kujundada erivajadusteta laste ja nende vanemate hoiakud? Arutelu on suunatud nii tavaliste kui ka puudega laste vanematele, pedagoogidele ja poliitikutele. Idee on ühiskonna sallivuse ja teadlikkuse tõstmine.

Arutelu toimub paneeldiskussiooni formaadis. Osalevad Anneli Habicht (Eesti Puuetega Inimeste Koda), Piret Liba (HTM), Liis Reier (õpetaja TPL, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus), Anu Pikamäe (HEV-koordinaator, sotsiaalpedagoog), Zenja Volohhonskaja (MTÜ Eriline maailm, puudega lapse vanem). 

Korraldab MTÜ Eriline Maailm ja Astangu Kutserehabilitatsiooni keskus
Ürituse info veebis

💡 10.08 / 18.00 – 19.30 / Igasse kooli oma ÕNNEalajuhataja

Kuidas teha nõnda, et kõigil oleks hea koolis olla? Mis tõstaks õpilaste koolirõõmu? Kuidas saaks pere või kogukond koolielu arendada? Arutelu eesmärgiks on mõelda õppimiseks soodsa ruumi – õppekeskkonna - loomisele. Seda kujundavad inimesed, atmosfäär ja koolis kokku lepitud käitumisreeglid. Arutelu käigus koostatakse ühiselt õnnealajuhataja ametikirjeldus, mis tagab nii õpilastele kui ka õpetajatele hea koolikeskkonna. Me teame, et õppida saab klassis ja koridoris, õues ja internetis, kodus ja kooliteel. Kuidas luua koolis õppimist toetav õhkkond, mis kutsub õppima, uurima, liikuma, suhtlema või süvenema?

Arutelu toimub paneeldiskussiooni ja publikut kaasava ajurünnakuna. Osalevad Ott Oja (TLÜ kooliarendusekspert), Liisa Ringo (Avatud Kool), Helen Voogla (Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine), Dagmar Kutsar (Tartu Ülikool), Kristiina Treial (Kiusamisvaba Kool), Katri Lamesoo (Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus), Mihkel Rebane (HTM).

Korraldab Peaasi ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 12.00 – 13.30 / Haridus 2.0 – milline uuendus tuleks installida?

Kuhu peaks Eesti haridus jõudma järgmise 10-15 aasta jooksul? Millised globaalsed ja kohalikud muutused ning trendid seda mõjutavad? Kuhu oleme jõudnud praeguse strateegia? Millised on olnud meie edusammud ja mis vajab veel tööd? Mis on kõige olulisemad sammud, mida saame teha täna Eesti hariduses, et meie 200. sünnipäevaks oleks Eesti parem paik? Arutelu eesmärgiks on kuulda kõikide erakondade haridusvaldkonna visioone aastani 2035. Omapoolse visiooni loob ekspertgrupp. Ideed koondatakse ning esitatakse Haridus- ja teadusministeeriumile uue Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2020-2035 sisendiks.

Arutelu toimub avatud ruumi aruteluna. Osalevad Mailis Reps (Keskerakond), Priit Sibul (Isamaa), Jevgeni Ossinovski ja Toomas Jürgenstein (SDE), Robert Kiviselg (EKRE), Mihkel Kangur (Eestimaa Rohelised), Reformierakond, Vabaerakond. 
Ekspertgrupp: Tartu ja Tallinna Ülikooli teadlased, õpilased ning koolijuhid

Korraldab Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus ja Haridusinnovatsiooni keskus
Ürituse info veebis 

💡 11.08 / 14.00 – 15.30 / Kes peaks otsustama, mida peaks õppima?

Millist haridust ja kellele vajab Eesti riik ja ühiskond järgmiseks sajaks aastaks? Kas tänane kool annab järgmisele generatsioonile tööturule vastavad oskused? Milliseid sotsiaalseid oskuseid õpivad noored täna ja millistele peaksime keskenduma tulevikus? Millisel staadiumil otsustame suurema osa sellest, mida õppida? (HTM/kool/õpetaja) Kuidas tagame ühetaolise õpitava info kättesaadavuse ja õpikvaliteedi eri piirkondades?

Arutelu toimub miniväitluste formaadis, mis avavad erinevaid tahke. Osalevad Mailis Reps (haridus- ja teadusminister), Marcus Ehasoo (Eesti Õpilasesinduste Liit, juhatuse esimees), Andrei Korobeinik (ettevõtja), #OSKA esindaja Priit Kruus (TLÜ õppejõud).

Korraldab Eesti Õpilasesinduste Liit
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 16.00 – 17.30 / Kui kergendaks koolikoormat?

Üld- ja huvihariduse lõimimine. Õpilaste koolikoormus on suur ja päevad väga pikad, kui lisaks koolile käiakse veel huviringides, trennides või tööl. Samas tegeletakse ainetundides mõnikord teemadega, mida õpilane on juba kuskil mujal omandanud ja seejuures võib-olla isegi efektiivsemalt kui koolis. Kas õpilasel, kes on õppinud aastaid muusikakoolis, on vajalik käia koolis muusika ainetunnis? Millises mahus peaks läbima kehalise kasvatuse aineprogrammi õpilane, kes käib kooli kõrvalt kahes-kolmes erinevas trennis? Kas mõnede läbivate teemade ning 21. sajandi oskuste (näiteks loovus, suhtlemine ja koostöö) omandamine on noorsootöös efektiivsem kui koolis? Kas õpilasel peaks olema suurem vabadus asendada valikaineid endale sobivate ja huvipakkuvate programmidega noorteasutustes? Kuidas seda kõike korraldada? Missugune oleks ideaalne lahendus? Sisend läheb taaskord nn hariduse rohelise raamatu ettepanekuks.

Arutelu toimub paneeldiskussiooni ja publikut kaasava ajurünnakuna. Osalevad Saara-Katri Laan (Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakooli ühisõppekava õpilane), Mailis Reps (haridus- ja teadusminister), Lapsevanemate Liidu esindaja

Korraldab TÜ haridusteaduste instituut
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 18.00 – 19.30 / Kuidas teha nii, et suurepärase matemaatika ja kirjaoskusega noored ei feiliks päriselus?

PISA 2015 järgi on Eesti kooliõpilaste tase maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus, kuid ainult kõrged teadmised matemaatikas või emakeeles ei taga elus hakkamasaamist. Millised on võimalused rikastada õppetööd nii, et koolisüsteem “kasvataks” julged, tegusad ja ettevõtlikud noored, kes süsteemide kritiseerimise asemel ise lahendusi pakuvad? Miks ettevõtlike noorte kujundamine lasteaiast-algkoolist ülikoolini tundub elementaarne tegevus, kuid reaalsuses ei ole seda?

Arutelu toimub “Suud puhtaks” saateformaadina, mida juhib Urmas Vaino. Osalevad Koolijuhid, tööandjad, ettevõtjad, õpetajad, teised hariduse edendajad, loomulikult noored ise. Sõna saab sekka öelda ka publik. 

Korraldab Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, võrgustik Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Huvitav Kool
Ürituse info veebis


Lisaks haridus 2.0 alale leiab haridusteemasid ka teistelt aladelt. 

💡 10.08 / 16.00 – 17.30 / Ühine keel – vene keele roll ja eesti- ning venekeelsete noorte ühine mõtteruum

Vene keel on nii mõnegi eesti lapse jaoks nagu veskikivi kaelas, samas kui nii mõnigi vene laps ei saa koolis eesti keelt õpitud nii hästi nagu sooviks. Kas selline olukord on jätkusuutlik ja mida teha, et seda parandada? Kas eesti ja vene lastel on olemas ühine info- ja komberuum? Arutelu toimub 60min eesti keeles (ülekandega ETV ja ETV+) ning 30 minutit vene keeles (ülekandega ETV+).

Osalejad: President Kersti Kaljulaid Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Tatjana Kiilo, haridusministeeriumi analüüsiosakonna asejuhataja Jevgeni Ossinovski, SDE esimees
Ürituse info veebis

💡 10.08 / 15.00- 16.00 / Kaks keelt ühe katuse all: kui Katrin ja Katja käiks ühes koolis (RUS sünkroontõlge)

Keelebarjäär, ajalugu, erinevad inforuumid… Need on kõige enam levinud põhjused, kui räägitakse ühiskondlikust lõhestumisest eestlaste ja venelaste vahel. Aga mis siis, kui algpõhjus on hoopis betoonseintes kahe erineva kogukonna vahel? Jevgeni Ossinovski ja Katri Raik arutlevad uue põhikooli kontseptsiooni üle koos ekspertide ja festivali külalistega. Kas ühtne kool ühendab Eesti inimesi? Kas ja kuidas mahuvad kaks keelt ühe katuse alla? Kas inimesed on selleks mudeliks valmis ning mis on alternatiivsed lahendused? Kakskeelset arutelu modereerib Katerina Danilova ning selle tulemusel plaanitakse moodustada ekspertrühm, mis tegeleb Eesti ühtse kooli plaani väljatöötamisega.
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 14.00 – 14.30 / Suhtle vabalt - kiusuvabalt!

Eestis on iga 5. laps kiusamise ohver ning kiusamisel on pikaajalised negatiivsed mõjud nii ohvrile kui ka kõrvalseisjatele, kiusajatele endile ja riigile laiemas plaanis. Rootslased on välja arvutanud, mitu miljardit eurot kiusamine ühiskonnale maksma läheb. Kiusamist saab ennetada ja kiusamist saab ka edukalt peatada, kui seda juhtub - ja inimeste maailmas juhtub. Arutleme, mida üldse tähendab kiusuvaba suhtlus(kultuur)? Kuidas seda õppida ja õpetada?
Ürituse info veebis

💡 11.08 / 15.30 – 16.30 / Piirideta, anonüümne, eikellegimaal – koolikiusamine nutiajastul

Piirideta kiusamine, ehk kiusamine ei lõpe sellega, kui laps koolipäeva lõpetab ja koju läheb, see jätkub suhtlusvõrgustike vahendusel. Üks vemp või nali (pildi või video kujul) võib väga kiirelt väga kaugele levida. Anonüümne kiusamine, ehk me ei näe teise inimese nägu, hääletooni, kehahoiakut. Eikellegimaa ehk kes vastutab, õigluse jalule seab, milline on kooli roll? Keeruline on õpetajatel sellega tegelda, kui ta ei näe, ei kuule, sageli pole tõendeid. See oli niigi keeruline varem, sest kiusamine on alati olnud varjatud, ent nüüd on see veel raskem. Kas see on üldse kooli vastutusala, kui toimub koolivälisel ajal ja kodudes? Kui ei ole, siis kelle vastutus see on? Veebikonstaabli? Vanemate?
Ürituse info veebis

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar