Kärla Põhikooli distantsõppe õppetunnid tulevikuks

Nii nagu paljudes koolides Eestimaal, pakkus ootamatult kehtestatud eriolukord ühest küljest põnevat väljakutset, teisalt pani mõtlema traditsioonilise õppe kitsaskohtadele. 

4. klassi õpilase Greete-Liisa meem
distantsõppest valiti konkursil "Neljaseina kunst"
parimate tööde hulka.
Foto: Erakogu. Kasutamine autori loal.

Distantsõppe nädalate jooksul sai kõigile osapooltele üheselt selgeks, et ilma digioskusteta uues olukorras hakkama ei saa. Kuna meie kool kasutab Office 365 keskkonda, siis eeltööd Teamsi ja OneNote Classroomi kasutusele võtuks olid tehtud ja väga kiiresti õppisid nii õpetajad kui õpilased selles keskkonnas ka õppetööd tegema. Videotunnid on õpilaste seas nõutud ja populaarsed. Meie koolis kasutab seda võimalust umbes pool õpetajaskonnast - füüsikas ja matemaatikas on neid veebitunde üsna tihti. Klassijuhatajatundides kasutatakse sama keskkonda, eriti algklassides on silmast silma suhtlemine õpilaste ja vanemate poolt hästi vastu võetud. 

Õpetajad on hakanud palju enam nii juba tuntud kui ka uusi e-õppe keskkondi kasutama. Tänaseks on selgunud ka edasine koolitus- ja tehnikavajadus, nt dokumendikaamerate ja digitaalsete graafikatahvlite osas. Kindlasti analüüsime õpetajatega distantsõppes väljakoorunut ja kaalume erinevaid variante õppekorralduse muutmiseks. Tegime vastava tagasisideküsitluse ka õpilastele. 

Kuna õppimise eesmärk on eelkõige õppima õppimine, siis võib küll tõdeda, et siiani oli meil liialt palju nn frontaalõpet, kus õpetaja üksi klassi ees rääkis, õpilased olid tihti liiga passiivsed selleks, et õpitavat vastu võtta. See tuli eriti välja distantsõppe algusnädalatel, kus paljud õpilased olid iseseisvalt õppimises korraga täiesti abitud. Mida nädal edasi, seda rohkem on õpilaste iseseisvus õppimisel kasvanud. 

Juba praegu on õpetajad aru saanud, et tublide laste jaoks võib koolis minna vahel igavaks ja protsess on liiga aeglane, kuna nõrgemate õpilaste järele aitamine võtab õpetajatelt liiga palju aega. Üks lahendus võib olla koduõppe päevad neile, kes saavad paremini ja kiiremini hakkama. 

2019. aasta sügisel toimunud õpetajate päev
oli tagantjärele vaadates nagu eriolukorra
ettekuulutus - üheksandikud saatsid õpetajad
viiruse eest karantiini ehk spaasse.
Foto autor: Maris Õispuu

Selgunud on, et mitmetele õpilastele (sh HEV) sobib distantsõpe paremini kui traditsiooniline õpe. Näiteks käitumis- ja tähelepanuhäirega õpilane, kes ei suutnud klassis koos teistega õppida ja kelle põhihuvi oligi pidevalt iseendale tähelepanu tõmmata, on kodus muutunud vaat et kõige tublimaks õppijaks, kel alati kõik tööd tähtajaks ja väga hästi tehtud.
Sellised õpilased on motiveeritumad, osavõtlikumad, rohkem pühendunud ja keskendunud. Võibolla on selle taga asjaolu, et nad saavad omas tempos asju teha või lõpuks ometi oma une täis magada. Kui selline rütm ja töökorraldus toimib õpilase kasuks, siis me ei tohiks seda ignoreerida. 

Peame kriitiliselt üle vaatama õpetamismeetodid ja mõtlema, kuidas tõsta õpilase vastutust õppimise eest, aidates tal algklassidest alates seada eesmärke ja õpetades enesehindamist; panema suuremat rõhku kujundavale hindamisele, mis motiveerib õpilasi rohkem. 

Õppimist on juba muutnud tõsiasi, et distantsõppes on see läinud palju individuaalsemaks. Õpetajad annavad isiklikku sõnalist tagasisidet ja õpilane saab oma tööd järjest paremaks teha. Seeläbi on õppimine õpilase jaoks efektiivsem ja nauditavam. Õpetaja sõnul tunneb ka tema sellest palju suuremat rõõmu, samas on see oluliselt aeganõudvam. 

Õpetaja rõõmus meel ja positiivsed emotsioonid on kaugtöö puhul väga olulised. Teeme iganädalaselt videokolleegiume, kus kõigil on võimalik oma rõõmudest-muredest rääkida. Siiski teevad õpetajale kõige rohkem head meelt õpilaste edenemine ja püüdlikkus, aga ka nende head sõnad. Näiteks nagu õpilase kiri liikumisõpetajale, et tema sai ülesandega hästi hakkama, aga emal läks raskeks. 

Õppetööväliste tegevuste eest kannavad hoolt pikapäevarühma õpetaja, kaitseliidu ringijuhendajad, ja noortekeskus. Iganädalased üleskutsed „Pikk-päev-kodus“ ja „Kogu veel kilomeetreid“ kaasavad lisaks kooliperele ka vanemaid. Kärla kooli õpetajaid ja lapsevanemaid on distantsõppe ajal väga palju aidanud Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse eripedagoog ja sotsiaalpedagoog ning tugiisikud. Oleme rakendanud ka vabatahtlike abi, nt huvijuht ja üks tubli vilistlane on võtnud endale rolli aidata ühte-kahte õpilast igapäevaselt. 

Lõppevat õppeaastat jääb Kärla Põhikool jaoks sümboliseerima siiski kooli 110. juubel juubelinädalal üheskoos ettevõetuga, mida kodulehelt leitavate videoklippide kaudu ikka ja jälle järele vaadata saab. 

Sirje Ellermaa, Kärla Põhikooli direktor
Foto autor: Anzelika Toll

Sirje Ellermaa 

Kärla Põhikooli direktor