Neljas tegevusaasta on alanud ning võtame eelmise kokku. Eelmisel õppeaastal on Huvitav Kool saanud juurde uusi sõpru ja toetajaid, pingutanud selle nimel, et Eesti hariduse edulood oleksid nähtavad ka neile, kes igapäevaselt koolimajas ei tegutse.
Aitäh enam kui viiendikule Eesti koolidest, kes Huvitava Kooli põhimõtteid järgivad. Usume, et mõttekaaslasi on siiski rohkem. Andke endast märku, tegutseme ühise eesmärgi nimel ning innustame ka teisi!
Täname arvukaid partnerorganisatsioone, kelle tegevused inspireerivad algatust ja kes aitavad koolielu rikastada.
Aitäh enam kui 7000 igakuisele blogilugejale ja meie pea 3400 Facebooki sõbrale, kes näitavad, et see, millest räägime, on oluline.
Aitäh, Huvitava Kooli nõukoda, et mõtlete kaasa ja aitate meil avalikkuse ootusi teoks teha! Nõukojast rääkides…
…suve hakul liitus Ilmar Raagi asemel Huvitava Kooli nõukojaga teleajakirjanik, produtsent ja saatejuht Tuuli Roosma. Sügisest saab Tuulist kooliõpilaste lapsevanem, kelle Siberi, Hiina ja Austraalia hariduskogemustega tasub arvestada. Tuulile, nagu ka algatusele Huvitav Kool, on südameasjaks lapsevanemate ja kogukonna lähendamine kooliga.
See ei tähenda üksnes seda, et iga lapsevanem astub koolimajast sisse oma soovide ja nõudmistega. Lähendamine tähendab ennekõike seda, et lapsevanem soovib aru saada kooli tegevustest ja eesmärkidest ning teisalt tähendab see, et kool selgitab oma tegevusi ja otsuseid avatult ja mõistetavalt.
Üks, mis seob kooliga õpilasi, õpetajad ja hariduse sõpru ning kohalikke arvamusliidreid – meid kõiki, on õpikeskkond. Traditsioonilisel sügiskonverentsil keskendume õppimise ruumile ja arutleme selle üle, mida saab õpetaja teha, et õppetunni liigendus, tehnoloogia kasutus, mööbli- või infomaterjali paigutus klassis toetaksid õppimist.
Kuidas saavad õpilased ja kogukond lapse „põhitöökoha” paremaks muutmisele kaasa aidata? Kellelt saab koolijuht nõu, et kooli nappi remondiraha kasutada nii, et see õppimist võimalikult hästi toetaks? Millele pöörata tähelepanu, kui ees ootab kooli renoveerimine? Kuidas koolipidaja jõuab hea lähteülesandeni uue kooli ehitamisel? Mida igaüks meist saab teha, et õppimise ruum oleks avatum, motiveeriv ja innustaks õppima ning õpetama ja kooliga koostööle? Konverentsile on osalema oodatud kõik, kes peavad õppimise ruumi oluliseks ja tahavad selle kujundamisel kaasa rääkida – lapsevanemad, õpilased, koolipidajad, koolijuhid, õpetajad ja haridusametnikud.
Õppimise ruumi, see tähendab koolikeskkonna ja kultuuri, määrab see, kui avatult suheldakse inimestega. Ennekõike kujundab kooli avatust koolijuht. Huvitav Kool peab väga oluliseks koolijuhtide professionaalsuse toetamist mentorlusprogrammi ja alustavate juhtide koolituse kaudu.
Samuti peame oluliseks, et õpetajate arengu toetamiseks on uuendatud täienduskoolituse põhimõtted ning välja töötatud kompetentsimudel. Õpetajaameti atraktiivsuse tõstmiseks saab iga õpetaja oma panuse anda. Ootusi kaasaegsele õpetamisele esitati kõikides eelmisel õppeaastal toimunud Huvitava Kooli mõttekodades.
Erinevates maakondades toimunud Huvitava Kooli mõttekojad kinnitasid, et väljakutsed ja rõõmud hariduses on ühtpidi sarnased üle Eesti, samas on nende põhjused sageli üllatavalt erinevad. Muutus algab probleemide teadvustamisest ja vajab ennekõike koolipoolset initsiatiivi.
Maakondlikud mõttekojad, mis tegelevad kohalike küsimustega, peaksid jõudma survestamata iga kooli ja koolijuhini. Mõttekodades toimunud arutelud kulmineerusid augustis Arvamusfestivalil, kui Õpiorus toimus kahel laval kokku neliteist väärtuspõhise ja tulevikku vaatava hariduse teemalist arutelu. Huvitav Kool viis ellu neist ühe – kogukonna ja kooli vahelistele suhetele keskendunud arutelu „Kas Mustamäe kool on kogukonnakool?“
Eelmisel õppeaastal pööras Huvitav Kool tähelepanu ka koolide vahelise suhtluse innustamisele. Selleks toetati sihtasutusega Innove abil koolide koostööd üldõpetuse rakendamisel ja lõimingu edendamisel.
Heameel on selle üle, et mitmed koolid suhtlevad jätkuvalt ja tegelevad ühiselt ka järgmiste, suuremate projektidega. Näiteks Kilingi-Nõmme kool on viinud direktori eestvedamisel kõik õpetajad teistesse koolidesse töövarjuks, Rõuge Põhikool ja Kohtla-Järve Maleva Põhikool viivad ellu mahukat projekti eesti ja vene keele õppimiseks loodusainete abil.
Viljandi Gümnaasiumi ja Kiviõli I Keskkooli direktorid vahetasid nädalaks koolid – loodame, et nendest ideedest leiavad innustust teistegi koolide juhid ja et juhtide ning õpetajate vahetus ei jääks ühekordseks ettevõtmiseks. Uuel õppeaastal saavad koolid taotleda toetust projektidele, mis keskenduvad meie fookusteemale - kogukonna kaasamisele kooli õppekava arendamisel ja rakendamisel. Taotluste esitamise tähtaeg on juba septembris ja lisainfo on leitav SA Innove kodulehelt. Üheskoos kogukonnaga tegutsemine võimendab koolide edukust ja huvitavust!
Huvitava Kooli nõukoda tõi kriitilise sõbrana esile vajaduse viia algatuse põhimõtted ka eesti keelest erinevat emakeelt kõnelevate huvigruppideni. Algatust on aidanud selles osas venekeelne Raadio 4 saatesarjaga Dialoog ning Huvitav Kool on ka ise kohtunud venekeelse kodanikuühiskonna eestvedajatega.
Algatust toetavate koolide seas on mitmeid vene õppekeelega koole ja positiivne on nende huvi algatuse põhimõtete vastu. Algatuse sihte aitab inimestele lähemalt viia Huvitava Kooli põhimõtteid avav video lisaks eesti ja inglise keelele ka venekeelsena.
Huvitaval Koolil on olnud võimalus Eesti kooli parimaid praktikaid jagada ka rahvusvaheliselt grusiinidele, ukrainlastele ja leedukatele. Oleme teistes riikides huvi pälvinud kogemusega sellest, kuidas eesti kool kaasab huvigruppe kooliellu ja kasutab võimalusi algatada arutelusid nüüdisaegse õppe korraldamise üle.
Huvitaval Koolil on hea meel, et talvel tõstatus avalikkuses diskussioon kodutööde mahu ning eesmärgi üle. Loodame, et meie blogis ilmunud artiklite sari aitab koolides keskenduda järjest rohkem tunnis õppimisele ja kodutööde eesmärgistamisele. Eesti koolilapsed ja nende vanemad peavad saama tunda rõõmu ühiselt koosveedetud ajast. Kodu ja kooli koostööd tugevdavad pigem vanemaid kaasavad pikaajalisemad projektid ja loomingulised tööd.
Haridusalast infot ja statistikat peetakse üldiselt kuivaks arvude rägastikuks, mis on kättesaadav ning arusaadav vaid valdkonnasiseselt ja millest kasutatakse üksnes pealmist kihti – õpilaste arv ja koolivõrk. Huvitava Kooli mõttekodades on soovitatud, et vaja on tööriistu, mis lubaks saada ülevaadet koolide tulemuslikkuse kohta rohkem, kui pelgalt statistika ja riigieksamite põhjal. Nüüd on heameel kinnitada, et valminud on koolikaardi kavand, mille abil saab terviklikuma ülevaate kooli tegevusest ja mis aitab koolil saada oma tulemuslikkusele objektiivset tagasisidet.
Huvitav Kool vahendab ka edaspidi ootusi selle kohta, mida soovitakse hariduses muuta selleks, et kool muutuks huvitavamaks ja eluliseks. Kiretuid arve on võimalik esitada mitmekesisemalt ning arvude tagust teavet saab muuta nähtavamaks ja järjest kasutajasõbralikumaks. Näiteks Haridussilm kuvab koolide tulemusnäitajaid erinevate õppetasemete kohta - õppetulemused, lõpetamine, edasiõppimine ja edukus, tõhususnäitajad.
Uuendati ka õppekavaportaali, mis jagab arusaadaval viisil teavet õpitulemuste ja õppesisu kohta erinevatele huvigruppidele, samuti sisaldab metoodilisi soovitusi õpetamise nüüdisaegseks korraldamiseks, võimaldab vaadet õppevarale e-koolikotis. Õppekavaportaali loomine on esimene samm selles suunas, et meil oleks lähitulevikus märksõnade abil võimalik leida mahukast õppekavast soovitud õpitulemust või märksõna. Suurt hulka infot ei saa kunagi esitada kõikidele ühtemoodi arusaadavalt, kuid infot saab esitada viisil, mis innustab seda uurima.
Lugesite mitmete uuenduste ja arenduste kohta. Rõhutame, et nende näiliselt lihtsate tegevuste ja tulemuste taga on paljude ametnike, õpetajate ja teadurite koostöö.
Soovime algatusega kaasa aidata sellele, et avalikkus näeks pilti koolist mitmekesisemana ja huvitavamana, kui varem. Oleme kaasa aidanud sellele, et Eesti koolist ja haridusest räägitakse positiivses võtmes. Samas on väga palju veel ees, sest ootusi Huvitavale Koolile on palju.
Soovime uuel õppeaastal keskenduda kooliruumi mõiste avardamisele - räägime ka sotsiaalsest, vaimsest, emotsionaalsest ja virtuaalsest ruumist. Samuti kogukonna ja kooli vahelisest suhetest. Suhted loovad seda ruumi.
Viimase võtmeküsimus on, kas meil on kooli ja kodu laps eraldi või üks terviklik laps? Soovime, et iga kool teadvustaks oma potentsiaali olla kogukonna kool ning liiguks lapsevanemate, vilistlaste, kohaliku elanikkonna, ettevõtjate ning asutuste kaasamise suunas.
Senisest enam innustame koolis meeskonnatööd korraldama - koostööoskus on asendamatu ja ise koostööd tegemata ei saa seda oskust kujundada ka õpilastes.
Üldteadmiste omandamiseks on hea vahend lõimitud õpe. Soovime, et selle kasutuselevõtt oleks jätkuv trend nagu ka õpetajate- ja koolidevahelised koostööprojektid ning koolipersonali meeskonnatöö arendamine.
Samuti soovime, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus muutuks uuenenud õpikäsitust enam toetavaks ja koolide eripära arvestavamaks. Kavandatavate muudatustega soovib ministeerium suurendada kooli otsustusõigust õppe korraldamisel ning võimaldada õpetajate koostööd, et õpilased saaksid senisest enam aineteüleseid teadmisi ja oskusi.
Õpiindu kõigile alanud õppeaastal!
