reede, 2. september 2016
Võtame aasta kokku ja ruttame uude
Neljas tegevusaasta on alanud ning võtame eelmise kokku. Eelmisel õppeaastal on Huvitav Kool saanud juurde uusi sõpru ja toetajaid, pingutanud selle nimel, et Eesti hariduse edulood oleksid nähtavad ka neile, kes igapäevaselt koolimajas ei tegutse.
Aitäh enam kui viiendikule Eesti koolidest, kes Huvitava Kooli põhimõtteid järgivad. Usume, et mõttekaaslasi on siiski rohkem. Andke endast märku, tegutseme ühise eesmärgi nimel ning innustame ka teisi!
Täname arvukaid partnerorganisatsioone, kelle tegevused inspireerivad algatust ja kes aitavad koolielu rikastada.
Aitäh enam kui 7000 igakuisele blogilugejale ja meie pea 3400 Facebooki sõbrale, kes näitavad, et see, millest räägime, on oluline.
Aitäh, Huvitava Kooli nõukoda, et mõtlete kaasa ja aitate meil avalikkuse ootusi teoks teha! Nõukojast rääkides…
…suve hakul liitus Ilmar Raagi asemel Huvitava Kooli nõukojaga teleajakirjanik, produtsent ja saatejuht Tuuli Roosma. Sügisest saab Tuulist kooliõpilaste lapsevanem, kelle Siberi, Hiina ja Austraalia hariduskogemustega tasub arvestada. Tuulile, nagu ka algatusele Huvitav Kool, on südameasjaks lapsevanemate ja kogukonna lähendamine kooliga.
See ei tähenda üksnes seda, et iga lapsevanem astub koolimajast sisse oma soovide ja nõudmistega. Lähendamine tähendab ennekõike seda, et lapsevanem soovib aru saada kooli tegevustest ja eesmärkidest ning teisalt tähendab see, et kool selgitab oma tegevusi ja otsuseid avatult ja mõistetavalt.
Üks, mis seob kooliga õpilasi, õpetajad ja hariduse sõpru ning kohalikke arvamusliidreid – meid kõiki, on õpikeskkond. Traditsioonilisel sügiskonverentsil keskendume õppimise ruumile ja arutleme selle üle, mida saab õpetaja teha, et õppetunni liigendus, tehnoloogia kasutus, mööbli- või infomaterjali paigutus klassis toetaksid õppimist.
Kuidas saavad õpilased ja kogukond lapse „põhitöökoha” paremaks muutmisele kaasa aidata? Kellelt saab koolijuht nõu, et kooli nappi remondiraha kasutada nii, et see õppimist võimalikult hästi toetaks? Millele pöörata tähelepanu, kui ees ootab kooli renoveerimine? Kuidas koolipidaja jõuab hea lähteülesandeni uue kooli ehitamisel? Mida igaüks meist saab teha, et õppimise ruum oleks avatum, motiveeriv ja innustaks õppima ning õpetama ja kooliga koostööle? Konverentsile on osalema oodatud kõik, kes peavad õppimise ruumi oluliseks ja tahavad selle kujundamisel kaasa rääkida – lapsevanemad, õpilased, koolipidajad, koolijuhid, õpetajad ja haridusametnikud.
Õppimise ruumi, see tähendab koolikeskkonna ja kultuuri, määrab see, kui avatult suheldakse inimestega. Ennekõike kujundab kooli avatust koolijuht. Huvitav Kool peab väga oluliseks koolijuhtide professionaalsuse toetamist mentorlusprogrammi ja alustavate juhtide koolituse kaudu.
Samuti peame oluliseks, et õpetajate arengu toetamiseks on uuendatud täienduskoolituse põhimõtted ning välja töötatud kompetentsimudel. Õpetajaameti atraktiivsuse tõstmiseks saab iga õpetaja oma panuse anda. Ootusi kaasaegsele õpetamisele esitati kõikides eelmisel õppeaastal toimunud Huvitava Kooli mõttekodades.
Erinevates maakondades toimunud Huvitava Kooli mõttekojad kinnitasid, et väljakutsed ja rõõmud hariduses on ühtpidi sarnased üle Eesti, samas on nende põhjused sageli üllatavalt erinevad. Muutus algab probleemide teadvustamisest ja vajab ennekõike koolipoolset initsiatiivi.
Maakondlikud mõttekojad, mis tegelevad kohalike küsimustega, peaksid jõudma survestamata iga kooli ja koolijuhini. Mõttekodades toimunud arutelud kulmineerusid augustis Arvamusfestivalil, kui Õpiorus toimus kahel laval kokku neliteist väärtuspõhise ja tulevikku vaatava hariduse teemalist arutelu. Huvitav Kool viis ellu neist ühe – kogukonna ja kooli vahelistele suhetele keskendunud arutelu „Kas Mustamäe kool on kogukonnakool?“
Eelmisel õppeaastal pööras Huvitav Kool tähelepanu ka koolide vahelise suhtluse innustamisele. Selleks toetati sihtasutusega Innove abil koolide koostööd üldõpetuse rakendamisel ja lõimingu edendamisel.
Heameel on selle üle, et mitmed koolid suhtlevad jätkuvalt ja tegelevad ühiselt ka järgmiste, suuremate projektidega. Näiteks Kilingi-Nõmme kool on viinud direktori eestvedamisel kõik õpetajad teistesse koolidesse töövarjuks, Rõuge Põhikool ja Kohtla-Järve Maleva Põhikool viivad ellu mahukat projekti eesti ja vene keele õppimiseks loodusainete abil.
Viljandi Gümnaasiumi ja Kiviõli I Keskkooli direktorid vahetasid nädalaks koolid – loodame, et nendest ideedest leiavad innustust teistegi koolide juhid ja et juhtide ning õpetajate vahetus ei jääks ühekordseks ettevõtmiseks. Uuel õppeaastal saavad koolid taotleda toetust projektidele, mis keskenduvad meie fookusteemale - kogukonna kaasamisele kooli õppekava arendamisel ja rakendamisel. Taotluste esitamise tähtaeg on juba septembris ja lisainfo on leitav SA Innove kodulehelt. Üheskoos kogukonnaga tegutsemine võimendab koolide edukust ja huvitavust!
Huvitava Kooli nõukoda tõi kriitilise sõbrana esile vajaduse viia algatuse põhimõtted ka eesti keelest erinevat emakeelt kõnelevate huvigruppideni. Algatust on aidanud selles osas venekeelne Raadio 4 saatesarjaga Dialoog ning Huvitav Kool on ka ise kohtunud venekeelse kodanikuühiskonna eestvedajatega.
Algatust toetavate koolide seas on mitmeid vene õppekeelega koole ja positiivne on nende huvi algatuse põhimõtete vastu. Algatuse sihte aitab inimestele lähemalt viia Huvitava Kooli põhimõtteid avav video lisaks eesti ja inglise keelele ka venekeelsena.
Huvitaval Koolil on olnud võimalus Eesti kooli parimaid praktikaid jagada ka rahvusvaheliselt grusiinidele, ukrainlastele ja leedukatele. Oleme teistes riikides huvi pälvinud kogemusega sellest, kuidas eesti kool kaasab huvigruppe kooliellu ja kasutab võimalusi algatada arutelusid nüüdisaegse õppe korraldamise üle.
Huvitaval Koolil on hea meel, et talvel tõstatus avalikkuses diskussioon kodutööde mahu ning eesmärgi üle. Loodame, et meie blogis ilmunud artiklite sari aitab koolides keskenduda järjest rohkem tunnis õppimisele ja kodutööde eesmärgistamisele. Eesti koolilapsed ja nende vanemad peavad saama tunda rõõmu ühiselt koosveedetud ajast. Kodu ja kooli koostööd tugevdavad pigem vanemaid kaasavad pikaajalisemad projektid ja loomingulised tööd.
Haridusalast infot ja statistikat peetakse üldiselt kuivaks arvude rägastikuks, mis on kättesaadav ning arusaadav vaid valdkonnasiseselt ja millest kasutatakse üksnes pealmist kihti – õpilaste arv ja koolivõrk. Huvitava Kooli mõttekodades on soovitatud, et vaja on tööriistu, mis lubaks saada ülevaadet koolide tulemuslikkuse kohta rohkem, kui pelgalt statistika ja riigieksamite põhjal. Nüüd on heameel kinnitada, et valminud on koolikaardi kavand, mille abil saab terviklikuma ülevaate kooli tegevusest ja mis aitab koolil saada oma tulemuslikkusele objektiivset tagasisidet.
Huvitav Kool vahendab ka edaspidi ootusi selle kohta, mida soovitakse hariduses muuta selleks, et kool muutuks huvitavamaks ja eluliseks. Kiretuid arve on võimalik esitada mitmekesisemalt ning arvude tagust teavet saab muuta nähtavamaks ja järjest kasutajasõbralikumaks. Näiteks Haridussilm kuvab koolide tulemusnäitajaid erinevate õppetasemete kohta - õppetulemused, lõpetamine, edasiõppimine ja edukus, tõhususnäitajad.
Uuendati ka õppekavaportaali, mis jagab arusaadaval viisil teavet õpitulemuste ja õppesisu kohta erinevatele huvigruppidele, samuti sisaldab metoodilisi soovitusi õpetamise nüüdisaegseks korraldamiseks, võimaldab vaadet õppevarale e-koolikotis. Õppekavaportaali loomine on esimene samm selles suunas, et meil oleks lähitulevikus märksõnade abil võimalik leida mahukast õppekavast soovitud õpitulemust või märksõna. Suurt hulka infot ei saa kunagi esitada kõikidele ühtemoodi arusaadavalt, kuid infot saab esitada viisil, mis innustab seda uurima.
Lugesite mitmete uuenduste ja arenduste kohta. Rõhutame, et nende näiliselt lihtsate tegevuste ja tulemuste taga on paljude ametnike, õpetajate ja teadurite koostöö.
Soovime algatusega kaasa aidata sellele, et avalikkus näeks pilti koolist mitmekesisemana ja huvitavamana, kui varem. Oleme kaasa aidanud sellele, et Eesti koolist ja haridusest räägitakse positiivses võtmes. Samas on väga palju veel ees, sest ootusi Huvitavale Koolile on palju.
Soovime uuel õppeaastal keskenduda kooliruumi mõiste avardamisele - räägime ka sotsiaalsest, vaimsest, emotsionaalsest ja virtuaalsest ruumist. Samuti kogukonna ja kooli vahelisest suhetest. Suhted loovad seda ruumi.
Viimase võtmeküsimus on, kas meil on kooli ja kodu laps eraldi või üks terviklik laps? Soovime, et iga kool teadvustaks oma potentsiaali olla kogukonna kool ning liiguks lapsevanemate, vilistlaste, kohaliku elanikkonna, ettevõtjate ning asutuste kaasamise suunas.
Senisest enam innustame koolis meeskonnatööd korraldama - koostööoskus on asendamatu ja ise koostööd tegemata ei saa seda oskust kujundada ka õpilastes.
Üldteadmiste omandamiseks on hea vahend lõimitud õpe. Soovime, et selle kasutuselevõtt oleks jätkuv trend nagu ka õpetajate- ja koolidevahelised koostööprojektid ning koolipersonali meeskonnatöö arendamine.
Samuti soovime, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus muutuks uuenenud õpikäsitust enam toetavaks ja koolide eripära arvestavamaks. Kavandatavate muudatustega soovib ministeerium suurendada kooli otsustusõigust õppe korraldamisel ning võimaldada õpetajate koostööd, et õpilased saaksid senisest enam aineteüleseid teadmisi ja oskusi.
Õpiindu kõigile alanud õppeaastal!
reede, 26. august 2016
Õpetaja ja digipädevused: kas e-tiiger magab?
Liina Adov Tartu Ülikoolist rääkis täna Narvas toimunud õpetajate konverentsil nende digihoiakutest. Digimaailmas hakkamasaamine sõltub paljuski hoiakutest – kui õpilane või õpetaja usub, et ta saab hakkama, siis ta ka saab. Mõtle, kuidas kasutada digiseadmeid nii, et nad aitaksid tõsta õpitulemusi? Kuidas kasutada digiseadmeid nii, et nad toetaksid õpilaste motivatsiooni - see on võimalik!
TÜ uuring näitab, et enamik Eesti õpetajatest kasutab üks-kaks korda kuus digiseadmeid. Umbes 13% kasutab neid peaaegu igas või igas koolitunnis. 58% õpetajatest kasutab digiseadmeid info otsimiseks ja 38% testimiseks – veel kasutatakse simulatsiooniks (kujundid, graafikud, piltlikustamine); mänguks; ettekannete tegemiseks jne. Kahjuks kasutatakse digiseadmeid väga vähe sisuloomeks (õpilased teevad materjale) ja nende jagamiseks (õpilased jagavad omavahel infot nt Google Drive'i, Dropboxi või WeTransferi abil), info talletamiseks.
Selleks, et koolielu muutuks kaasaegsemaks ja õpilased motiveeritumaks on väga olulised õppetajate hoiakud digiseadmetesse. Hetkeseis seevastu on suhteliselt kehva kuna enamik õpetajaid kasutab digiseadmeid harva ning vähe sisuloomeks. Luua annaks nii dokumente, pilte, videosid, mänge jne. Arvestada tuleb, et digi on elu paratamatu osa - ilma ei saa enam ükski valdkond. Miks peaks kool maha jääma?
TÜ uuring näitab, et enamik Eesti õpetajatest kasutab üks-kaks korda kuus digiseadmeid. Umbes 13% kasutab neid peaaegu igas või igas koolitunnis. 58% õpetajatest kasutab digiseadmeid info otsimiseks ja 38% testimiseks – veel kasutatakse simulatsiooniks (kujundid, graafikud, piltlikustamine); mänguks; ettekannete tegemiseks jne. Kahjuks kasutatakse digiseadmeid väga vähe sisuloomeks (õpilased teevad materjale) ja nende jagamiseks (õpilased jagavad omavahel infot nt Google Drive'i, Dropboxi või WeTransferi abil), info talletamiseks.
Selleks, et koolielu muutuks kaasaegsemaks ja õpilased motiveeritumaks on väga olulised õppetajate hoiakud digiseadmetesse. Hetkeseis seevastu on suhteliselt kehva kuna enamik õpetajaid kasutab digiseadmeid harva ning vähe sisuloomeks. Luua annaks nii dokumente, pilte, videosid, mänge jne. Arvestada tuleb, et digi on elu paratamatu osa - ilma ei saa enam ükski valdkond. Miks peaks kool maha jääma?
teisipäev, 23. august 2016
FLEX programm lennutas 10 Eesti õpilast aastaks USA-sse
Augusti alguses lendasid 10 Eesti õpilast aastaks USA-sse õppima. „Kõik FLEX programmi kandideerivad õpilased väärivad tunnustust: meie kandideerimisprotsess pole lihtne ning iga õpilane, kes kandideeris oli julge ja silmapaistev. Olen uhke Eesti noorte üle, kes on niivõrd osavõtlikud ja edukad,“ ütles FLEX Eesti programmjuht Greete Palksaar. Küsisime lisaks, millega tegu on.
Miks on välismaal õppimise kogemus oluline? Euraasia ja Euroopa noored saavad selle võimalusega jälgida ja kogeda Ameerika elu koolis ja kodus ning seeläbi suureneb riikidevaheline vastastikune mõistmine. USA valitsus tunneb vajadust pakkuda tähendusrikkaid ja silmaringi avardavaid võimalusi noortele inimestele.
Millise programmiga ja kui kaua tegutsenud programmiga on FLEXI puhul tegemist? Tänavu jookseb programmil 24. aasta ning FLEX on laienenud uutesse riikidesse, nagu Eesti, Läti, Leedu, Montenegro, Poola, Rumeenia ja Serbia. Programmi saavad kandideerida Armeenia, Aserbaidžaani, Eesti, Gruusia, Kasahstani, Kõrgõzstani, Läti, Leedu, Moldova, Montenegro, Poola, Rumeenia, Serbia, Tadžikistani, Türkmenistani ja Ukraina kodakondsusega õpilased.
FLEXi programmi administreerib USA välisministeeriumi hariduse- ja kultuurivaldkonna komisjon (ECA). Sel aastal annab FLEXi programm välja umbes 855 stipendiumit keskkooliõpilastele üle Euraasia ja Euroopa.
Mis on teie eesmärgid ja unistus? FLEXi programm arendab rahvusvahelist suhtlust Euraasia ja Euroopa ning USA vahel, andes õpilastele võimaluse:
- õppida mõistma Ameerika ühiskonda, inimesi, väärtusi, kultuuri, mitmekülgsust ja tolerantsust erinevuste suhtes;
- luua kauakestvaid piirideüleseid sõprussuhteid;
- tutvustada ameeriklastele oma kodumaad ja selle kultuuri;
- jagada hiljem FLEXi programmi vilistlasena teistega oma kogemusi ja õpitud uusi teadmisi.
Loodame, et see võimalus pakub neile õpilastele tulevikus rohkem võimalusi kodus, tööl ja rahvusvahelistes suhetes. Koostöö loeb nii üksikisiku kui ka riikidevaheliselt. On oluline, et noored üle maailma saaksid teineteise päritoluriikidest teada nii palju kui võimalik.
Ameerikasse lendasid tänavu:
1. Madli Noorkõiv, Võru Gümnaasium
2. Gerda Metsma, Võru Gümnaasium
3. Katriina Gorjunov, Hugo Treffneri Gümnaasium
4. Elis Õunapuu, Hugo Treffneri Gümnaasium
5. Marke Mark, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
6. Keiron Golding, Viljandi Gümnaasium
7. Katre Vahter, Rocca al Mare Kool
8. Vlada Šolohhova, Jõhvi Gümnaasium
9. Käbi Kreisman, Kiviõli 1. Keskkool
10. Karine Veersalu, Rapla Ühisgümnaasium
Informatsiooni programmi kohta leiab rahvusvahelise programmi kodulehelt ja Facebooki lehelt: FLEX Estonia
Miks on välismaal õppimise kogemus oluline? Euraasia ja Euroopa noored saavad selle võimalusega jälgida ja kogeda Ameerika elu koolis ja kodus ning seeläbi suureneb riikidevaheline vastastikune mõistmine. USA valitsus tunneb vajadust pakkuda tähendusrikkaid ja silmaringi avardavaid võimalusi noortele inimestele.
Millise programmiga ja kui kaua tegutsenud programmiga on FLEXI puhul tegemist? Tänavu jookseb programmil 24. aasta ning FLEX on laienenud uutesse riikidesse, nagu Eesti, Läti, Leedu, Montenegro, Poola, Rumeenia ja Serbia. Programmi saavad kandideerida Armeenia, Aserbaidžaani, Eesti, Gruusia, Kasahstani, Kõrgõzstani, Läti, Leedu, Moldova, Montenegro, Poola, Rumeenia, Serbia, Tadžikistani, Türkmenistani ja Ukraina kodakondsusega õpilased.
FLEXi programmi administreerib USA välisministeeriumi hariduse- ja kultuurivaldkonna komisjon (ECA). Sel aastal annab FLEXi programm välja umbes 855 stipendiumit keskkooliõpilastele üle Euraasia ja Euroopa.
Mis on teie eesmärgid ja unistus? FLEXi programm arendab rahvusvahelist suhtlust Euraasia ja Euroopa ning USA vahel, andes õpilastele võimaluse:
- õppida mõistma Ameerika ühiskonda, inimesi, väärtusi, kultuuri, mitmekülgsust ja tolerantsust erinevuste suhtes;
- luua kauakestvaid piirideüleseid sõprussuhteid;
- tutvustada ameeriklastele oma kodumaad ja selle kultuuri;
- jagada hiljem FLEXi programmi vilistlasena teistega oma kogemusi ja õpitud uusi teadmisi.
Loodame, et see võimalus pakub neile õpilastele tulevikus rohkem võimalusi kodus, tööl ja rahvusvahelistes suhetes. Koostöö loeb nii üksikisiku kui ka riikidevaheliselt. On oluline, et noored üle maailma saaksid teineteise päritoluriikidest teada nii palju kui võimalik.
Ameerikasse lendasid tänavu:
1. Madli Noorkõiv, Võru Gümnaasium
2. Gerda Metsma, Võru Gümnaasium
3. Katriina Gorjunov, Hugo Treffneri Gümnaasium
4. Elis Õunapuu, Hugo Treffneri Gümnaasium
5. Marke Mark, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
6. Keiron Golding, Viljandi Gümnaasium
7. Katre Vahter, Rocca al Mare Kool
8. Vlada Šolohhova, Jõhvi Gümnaasium
9. Käbi Kreisman, Kiviõli 1. Keskkool
10. Karine Veersalu, Rapla Ühisgümnaasium
Informatsiooni programmi kohta leiab rahvusvahelise programmi kodulehelt ja Facebooki lehelt: FLEX Estonia
esmaspäev, 15. august 2016
Iga kool on kogukonnakool, kui ta nii otsustab
Huvitav Kooli Arvamusfestivali aruteluteema oli „Kas Mustamäe kool on kogukonnakool?“ Intrigeeriva ja kujundliku pealkirja all pidasime silmas suurt kooli pigem anonüümses keskkonnas. Tahtsime teada, kas kogukonna kaasatus suure kooli ellu ja kooli kaasatus seda ümbritsevasse kogukonda on eesmärk omaette? Mida kogukonnakool tähendab ja kuidas kogukonna seotust kooliga saavutada?
Kokku arutlesid vihmasel laupäeva hommikul nende küsimuste ligi 40 inimest. Tegelikult sai iga arutelugrupp oma küsimused ise välja mõelda, aga kes need inimesed olid? Väikeste ja suurte koolide juhid, õpetajad, hariduseksperdid, õpilased, sotsiaalpedagoogid, lapsevanemad ja teised huvitavad, targad ja ilusad inimesed. Arutelugrupid otsustasid lahata erinevaid küsimusi: miks üldse peaks üks kool olema kogukonnakool? Kas see on parem kui olla lihtsalt kool? Kes moodustavad kooli jaoks kogukonna? Mis teeb koolist kogukonnakooli?
Jah, kogukonnakool olla on parem kui tavaline kool, leidsid enamik kokkutulnud arutlejatest. Miks? Tuleb lähtuda lastest. Neil on turvalisem ja parem, kui nende jaoks on olemas ühte jalga astuv tugimeeskond. Kooli ja kodu usalduslik suhe loob selle meeskonna. Turvaline keskkond aitab lastel sotsialiseeruda. Kogukonnakool õpetab suhtlema ja sedagi, et inimsuhted on elus kõige olulisemad (see on teaduslikult tõestatud) ning neid tuleb hoida. Samuti tähendab kogukonnakooliks olemine, et igasuguseid ressursse on rohkem, aga ka jaotatud vastutus ja n-ö sotsiaalne kontroll, sest terve küla kasvatab last.
Mis juhtuks, kui kool võtaks ise vastu väljakutse olla kogukonnakool? Üks grupp leidis, et ega keegi teine ei saagi seda kooli eest teha. Hakkajad noored näiteks õpilasesindus on väga võimas ressurss kaasamiseks ja kogukonna sidumiseks, mida kool saaks kasutada. Kuid enne tuleb aru saada, miks kaasata? Muutused liiguvad seestpoolt väljapoole – kogu koolipere peab kogukonna lõimimise vajadust mõistma. Sellisel juhul hakkab sõna levima nii õpetajatelt, lastelt, ülejäänud koolipere suust. Kolmandaks saab koos kogukonnaga tehtavad tegevused õppekavaga siduda – see ei ole asi iseeneses või lisamure aga orgaaniline protsess, kui on olemas tahe.
Milline on kogukonnakool?
- kaasaja
- avatud
- mitmekülgsete võimalustega
- annab tuge täiskasvanutele
- huvitav
- selle kooli omavalitsuses kasvab heaolu, sest tehakse koostööd
- kool kui kohaliku elu arengumootor
Miks lapsel peab olema mitu identiteeti nagu eraldi kooli ja kodu laps, kui võiks olla üks terviklik laps. Kogukonna moodustavad ühiste huvidega inimesed – mõttekaaslased, aga kui lapsevanem ei tunne sidet kooliga, siis niisama see tunne ei teki – selleks tuleb midagi teha ja selleks on kõigepealt vaja kooli tahet. Tahet teha koostööd ettevõtete, asutuste, vilistlaste, kohalike elanike ja ennekõike lapsevanematega. Lokaalsus kogukonna määratlemisel ei ole kõige olulisem tegur – oluline on ühine huvi, eesmärk, mõtteviis ja tahe. Kool loob sillad ehk aluse koostööks, sest lapse areng ja koostöö kogukonnaga on omavahel seotud.
Miks koostöö kogukonnaga ikkagi oluline on:
- Luuakse ühine väärtusruum
- Õpitakse ja õpetatakse koostööd tegema ning laste sotsiaalsed oskused paranevad
- Tekib meie-tunne
- Õpitakse koos probleeme lahendama st ühe laua taga
- Infoliikumine paraneb
- Õpetajal on tuge
- Õpilaste hääl on kuuldavam
- Haridustasemetevahelised sidemed on tugevamad
- Laps on eluks paremini ettevalmistatud omades elulisemat haridust ning olles haritum
- Kasvatatakse vastutustundlikud kodanikud
Miks see siis ei toimi? Kogukond on passiivne ja inimesi on raske kaasata, jõudsid mitmed arutlejad järeldusele. On harjutud sellega, et koolielu on perest eraldiseisev. Samas nähakse siin probleemi, kui kodu ei tea, mis koolis toimub, sest info ei liigu.
Viidati ka võimalikele ohtudele: kas pole vähem probleeme, kui kogukonda on vähem kaasatud kooli tegevustesse, sest mida rohkem arvamusi, seda rohkem läheb aega ja vaeva nendega tegelemiseks ning kes lõppkokkuvõttes ikkagi vastutab?
Kool pelgab liiga aktiivset lapsevanemat, kes pidavalt õppimisse sekkub. Äkki ilma selleta saaks palju kiiremini ja loovamalt tegutseda? Avatus ja suhted ei ole eesmärk omaette, leiti ühes grupis. Kui lapsevanem ei käi koolis, siis see ei tähenda, et ta ei ole kogukonnaliige. Kui ta tahab omaette tegutseda, siis laseme tal seda teha, arvati samuti. Kogukonnakool võtab vastutuse kehtestada ka need reeglid, kuidas koolile ja õppetööle tagasisidet antakse ja see süsteem toimub. Lapsevanemad ei saa nõuda, et midagi nende taktikepi järgi pidevalt muudetakse. Nad peavad teadma, kus neil on sõnaõigus ja kus mitte, aga samas ei tohi tunda, et on kõrvale jäetud.
Olgu, hakkame kaasama, aga mis siis saab, kui keegi ei arva, et kogukonnakooliks hakkamine on hea mõte? Leiti ka, et kogukond võib olla ka kahjulik, kui selle sees hoitakse liialt omasid. Vahest varjatakse ka mõnda halba teguviisi nii? See tuleb hariduse kvaliteedi arvelt.
Mida kogukond koolilt ootab? Vanemad ootavad seda, et lapsed saaksid hea hariduse. Samuti oodatakse, et kool õpetaks eluks vajalikke oskusi ehk uue õpikäsituse rakendumist ning seda, et koolis oleksid tööl avatud ja pühendunud õpetajaid, kes armastavad oma tööd. Lapsevanemate jaoks on veel oluline, et kool kannaks nendega ühiseid väärtuseid ja nii nemad kui ka õpilased saaksid olulistes küsimustes kaasa rääkida.
Ümbruskond võib mõelda, et kool ei puutu neisse nii kaua, kuni keegi ei lärma ega suitseta nende õuel. Teisalt soovivad nad ehk kooli ruume teinekord kasutada? Ümberkaudsed asutused sooviksid ehk oma tegevusi tutvustada? Mõned neist tunnevad ka sotsiaalset vastutust ning soovivad haridusse panustada. Aga mida lapsed tahavad? Ikka põnevat ja huvitavat kooli ja head pereelu.
Mida kogukond pakkuda võib? Kohalikud asutused õppetööks materjale: paber, riidetükid, puit jne. Aga miks mitte ei võiks kooli külastada kohalik rõivadisainer? Äkki saaks kogukond lisaks materiaalsele panustada ka partnerlusega, aja ja inimressursiga. Kohalik pensionär saab koolihoovi koos lastega lilli istutada? Üle 60-aastased kohalikud elanikud on kasutamata potentsiaal koolielu rikastamisel. Näiteks sellega, kui nad aitaksid abiõpetajatena tunde läbi viia või saadaksid algklasside lapsi koju. Kohalik sportlane võiks aga kehalise tunnis oma alast, selle võimalustest, filosoofiast ja füsioloogiast rääkida. Samuti kohalik muusik või keelefiloloog, tegelikult kes iganes – kõik saavad kooliellu oma kogemuste, teadmiste ja oskustega panustada. Miks mitte aidata organiseerida ekskurssioone, teisi külastusi ja õpilaste tegevusi-toimetusi? See kõik tähendaks õpet, mis on praktiline, huvitav ja põnev.
Arutelu tulemusena leiti, et iga kool on kogukonnakool, kui ta nii otsustab. Selleks peavad kool ja kogukond kandma samu väärtusi ja jagama samu huve. Igal kogukonnaliikmel peaks olema võimalus kooli panustada, kuid muudatus selleks algab koolist. Kool on kogukonna nägu ja vastupidi. Leiti ka, et klassijuhtaja saab olla kodu ja kooli vahelise lülina siin võtmetegur ning aidatakaasata ka kogukonda. Klassijuhataja võiks olla koolijuhi poolt veel enam tunnustatud ülesanne ja ametikoht.
Õhku jäid küsimused, kuidas murda müüte nagu see, et kogukonnakool saab olla ainult väike külakool? Kuidas luua kogukond mitmekeelses keskkonnas? Mis liidaks lõhutud kogukonda? Kust kogukonna kaasamisega pihta hakata? Küsimusi, mida edaspidi arutada, jäi ka peale poolteist tundi veel terve aastajagu.
Kokku arutlesid vihmasel laupäeva hommikul nende küsimuste ligi 40 inimest. Tegelikult sai iga arutelugrupp oma küsimused ise välja mõelda, aga kes need inimesed olid? Väikeste ja suurte koolide juhid, õpetajad, hariduseksperdid, õpilased, sotsiaalpedagoogid, lapsevanemad ja teised huvitavad, targad ja ilusad inimesed. Arutelugrupid otsustasid lahata erinevaid küsimusi: miks üldse peaks üks kool olema kogukonnakool? Kas see on parem kui olla lihtsalt kool? Kes moodustavad kooli jaoks kogukonna? Mis teeb koolist kogukonnakooli?
Jah, kogukonnakool olla on parem kui tavaline kool, leidsid enamik kokkutulnud arutlejatest. Miks? Tuleb lähtuda lastest. Neil on turvalisem ja parem, kui nende jaoks on olemas ühte jalga astuv tugimeeskond. Kooli ja kodu usalduslik suhe loob selle meeskonna. Turvaline keskkond aitab lastel sotsialiseeruda. Kogukonnakool õpetab suhtlema ja sedagi, et inimsuhted on elus kõige olulisemad (see on teaduslikult tõestatud) ning neid tuleb hoida. Samuti tähendab kogukonnakooliks olemine, et igasuguseid ressursse on rohkem, aga ka jaotatud vastutus ja n-ö sotsiaalne kontroll, sest terve küla kasvatab last.
![]() |
| Arutelugrupi joonis, mis kujutab kogukonnakooli vs kahte tavalist |
Milline on kogukonnakool?
- kaasaja
- avatud
- mitmekülgsete võimalustega
- annab tuge täiskasvanutele
- huvitav
- selle kooli omavalitsuses kasvab heaolu, sest tehakse koostööd
- kool kui kohaliku elu arengumootor
![]() |
| Ühe arutelugrupi visualiseering |
Miks koostöö kogukonnaga ikkagi oluline on:
- Luuakse ühine väärtusruum
- Õpitakse ja õpetatakse koostööd tegema ning laste sotsiaalsed oskused paranevad
- Tekib meie-tunne
- Õpitakse koos probleeme lahendama st ühe laua taga
- Infoliikumine paraneb
- Õpetajal on tuge
- Õpilaste hääl on kuuldavam
- Haridustasemetevahelised sidemed on tugevamad
- Laps on eluks paremini ettevalmistatud omades elulisemat haridust ning olles haritum
- Kasvatatakse vastutustundlikud kodanikud
![]() |
| Kogukond |
Viidati ka võimalikele ohtudele: kas pole vähem probleeme, kui kogukonda on vähem kaasatud kooli tegevustesse, sest mida rohkem arvamusi, seda rohkem läheb aega ja vaeva nendega tegelemiseks ning kes lõppkokkuvõttes ikkagi vastutab?
Kool pelgab liiga aktiivset lapsevanemat, kes pidavalt õppimisse sekkub. Äkki ilma selleta saaks palju kiiremini ja loovamalt tegutseda? Avatus ja suhted ei ole eesmärk omaette, leiti ühes grupis. Kui lapsevanem ei käi koolis, siis see ei tähenda, et ta ei ole kogukonnaliige. Kui ta tahab omaette tegutseda, siis laseme tal seda teha, arvati samuti. Kogukonnakool võtab vastutuse kehtestada ka need reeglid, kuidas koolile ja õppetööle tagasisidet antakse ja see süsteem toimub. Lapsevanemad ei saa nõuda, et midagi nende taktikepi järgi pidevalt muudetakse. Nad peavad teadma, kus neil on sõnaõigus ja kus mitte, aga samas ei tohi tunda, et on kõrvale jäetud.
Olgu, hakkame kaasama, aga mis siis saab, kui keegi ei arva, et kogukonnakooliks hakkamine on hea mõte? Leiti ka, et kogukond võib olla ka kahjulik, kui selle sees hoitakse liialt omasid. Vahest varjatakse ka mõnda halba teguviisi nii? See tuleb hariduse kvaliteedi arvelt.
Mida kogukond koolilt ootab? Vanemad ootavad seda, et lapsed saaksid hea hariduse. Samuti oodatakse, et kool õpetaks eluks vajalikke oskusi ehk uue õpikäsituse rakendumist ning seda, et koolis oleksid tööl avatud ja pühendunud õpetajaid, kes armastavad oma tööd. Lapsevanemate jaoks on veel oluline, et kool kannaks nendega ühiseid väärtuseid ja nii nemad kui ka õpilased saaksid olulistes küsimustes kaasa rääkida.
Ümbruskond võib mõelda, et kool ei puutu neisse nii kaua, kuni keegi ei lärma ega suitseta nende õuel. Teisalt soovivad nad ehk kooli ruume teinekord kasutada? Ümberkaudsed asutused sooviksid ehk oma tegevusi tutvustada? Mõned neist tunnevad ka sotsiaalset vastutust ning soovivad haridusse panustada. Aga mida lapsed tahavad? Ikka põnevat ja huvitavat kooli ja head pereelu.
Mida kogukond pakkuda võib? Kohalikud asutused õppetööks materjale: paber, riidetükid, puit jne. Aga miks mitte ei võiks kooli külastada kohalik rõivadisainer? Äkki saaks kogukond lisaks materiaalsele panustada ka partnerlusega, aja ja inimressursiga. Kohalik pensionär saab koolihoovi koos lastega lilli istutada? Üle 60-aastased kohalikud elanikud on kasutamata potentsiaal koolielu rikastamisel. Näiteks sellega, kui nad aitaksid abiõpetajatena tunde läbi viia või saadaksid algklasside lapsi koju. Kohalik sportlane võiks aga kehalise tunnis oma alast, selle võimalustest, filosoofiast ja füsioloogiast rääkida. Samuti kohalik muusik või keelefiloloog, tegelikult kes iganes – kõik saavad kooliellu oma kogemuste, teadmiste ja oskustega panustada. Miks mitte aidata organiseerida ekskurssioone, teisi külastusi ja õpilaste tegevusi-toimetusi? See kõik tähendaks õpet, mis on praktiline, huvitav ja põnev.
![]() |
| Teiste arutlejate visualiseering |
Õhku jäid küsimused, kuidas murda müüte nagu see, et kogukonnakool saab olla ainult väike külakool? Kuidas luua kogukond mitmekeelses keskkonnas? Mis liidaks lõhutud kogukonda? Kust kogukonna kaasamisega pihta hakata? Küsimusi, mida edaspidi arutada, jäi ka peale poolteist tundi veel terve aastajagu.
Tellimine:
Postitused (Atom)











