Õppimine lugude kaudu on loomulik, kerge ja nauditav!

Maailma võimsaim majandusorganisatsioon OECD uurib juba aastaid, milliseid oskusi peaksid inimesed omandama selleks, et eluga paremini hakkama saada. 2015 ja 2020 vajaduste hulgas on kolm nimetajat täpselt samad: komplekssete probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine ja loovus. Kuid kuidas neid oskusi lastes arendada? Siin tuleb appi lugude kaudu õppimine ehk "SEIKLUS" õppeprogramm, mis on selleks justkui loodud. 

Tervikliku õppe programm "SEIKLUS"

“Seiklus” paneb kokku lugude jutustamise, teaduslikud teadmised ja kogemusliku õppe, aidates lastel tundma õppida maailma kui terviklikku seostatud süsteemi, selles orienteeruda ning luua uusi lahendusi. 

Miks just lugude jutustamise kaudu õpetada?

See on inimkonna jaoks kõige vanem õppimise meetod. Lugude kaudu on meie ajud aastatuhandete vältel õppinud omandama uut infot ning looma seoseid seniste ja uute teadmiste vahel. Info, mis ei ole seostatud meie ülejäänud teadmistega kaob meie mälust kiiresti. See teeb lugude kaudu õppimise lastele ja tegelikult kõikidele inimestele kõige loomulikumaks uue informatsiooni omastamise ja korrastamise viisiks. 

Lood on suurepäraseks vahendiks ka elu terviklikkuse tundmaõppimisel ja tajumisel. Maailm meie ümber on täis seoseid ja seetõttu muutus ühes terviku osas kutsub esile koheselt muutuse teistes. Selle komplekssuse tajumiseks, tundmaõppimiseks ning seeläbi ka sellega seotud väljakutsete lahendamiseks on “SEIKLUS” õppeprogramm loodud. See annab uuele põlvkonnale tervikliku maailma tajumise ja selles tegutsemise oskuse, mida läheb üha keerulisemaks muutuvas maailmas üha rohkem vaja. 

Mis on õppeprogrammi "SEIKLUS" aluseks?

Õppeprogrammi aluseks on teaduslik lähenemine ja haridusuuenduslik metoodika, mis toetub ülemaailmse ZERI Learning Initiative võrgustiku, visionääri ja innovaatori Gunter Pauli tööle.

Tegemist on integreeritud õppega, mis hõlmab viit erinevat oskuste komplekti ehk intelligentsust:

● akadeemiline teadmine

● emotsionaalne intelligentsus

● kunstiline väljendus

● öko-kirjaoskus

● ellurakendamise võimekus

Õppematerjaliks on Gunter Pauli enda kirjutatud 365 lastelugu, mis jutustavad teemadest, millest lasteraamatud enamasti vaikivad – tulevikuühiskonnast, tulevikutööst ja ühiskonna muutuvatest vajadustest. Need lood ei anna sealjuures valmis lahendusi, vaid ärgitavad lapsi ise uurima, avastama, katsetama ja järgi proovima. Iga raamat sisaldab kaasahaaravat illustreeritud mõistulugu lastele, õpetamise juhiseid täiskasvanutele ja seda toetavaid teemasid. Iga lugu põhineb teaduslikel faktidel.

See lähenemine sobib kasutamiseks nii kodus kui ka koolis ja on osa tavaõppest juba täna paljudes koolides Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Hiinas ja Kaug-Idas.

2019. ja 2020. aasta suvel viis Gunter Pauli Eestis läbi lugude kaudu õpetamise koolitused ning paljud õpetajad on tänaseks seda metoodikat juba oma igapäevatöös edukalt rakendanud, veel rohkemad aga ootavad võimalust see meie lasteni tuua ja tavapärasesse õppetöösse integreerida.

Lugude kaudu õpetamise koolitusel osalejad, suvi 2020.
Foto: erakogu

"Oli väga meeli avardav, inspireeriv ja huvitav taaskohtumine Gunter Pauliga. Läbi tema lastejuttude saab õpetaja toetava ja kindla katuse, mille alla kujundada oma õpilastele ja endale sobiv ehitis. See niinimetatud ehitamine on nii õpetajale kui ka õpilastele põnev ja rohkelt õppimise võimalusi pakkuv. Aga see ehitis ei ole mitte 19. ega ka 20. sajandi hoone (mida tänapäevane kooliharidus veel visalt endiselt suuresti pakub), vaid ikka 21. sajandi - see tähendab jätkusuutlik, looduse ja teistega arvestav võimas ehitis, mis on iga ehitaja näoline, kuid samas kõiki ühendav ja arvestav."

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Margit Randmaa

Gunter Pauli ja lapsed lugude kaudu õpetamise koolitusel,
suvi 2020. Foto: erakogu

Millest esimesed 12 eesti keeles ilmunud lugu täpsemalt jutustavad? 

● Viiest looduse kuningriigist ja elu evolutsioonist Maal

● Bakteritest kui austamist väärt vanimast elu vormist

● Metsa kõige tugevamaks puuks saamisest

● Õunte lendamisest ehk “kastist välja” mõtlemisest

● Kultuuriti erinevatest eetilistest vaadetest

● Asjade algosadeks võtmisest ehk jäätmetest

● Toidu äraviskamise asemel targast säilitamisest

● Mikroplastikust, kaladest ja mida saame muuta

● Erilistest ninadest loomariigis ja lõhnatajust

● Miks ei tohi parte toita ja looduse tasakaalu kõigutada

● Loomade kohtlemisest ja kasvatamisest

● Puukide olulisest kasulikust rollist ökosüsteemis

Iga raamat sisaldab:

● Lastelugu, õppimise juhised ja seda toetavad teemad: Kas sa teadsid? Mõtiskle. Tee ise. Akadeemilised teadmised.

● Õpetaja ja lapsevanema teejuht: Emotsionaalne intelligentsus. Kunst. Süsteemid ja seoste loomine. Proovi järele.

● Loo muusa ja loo autorid.

Vaata ja kuula õpetajate, ettevõtjate, mentorite ja teadlaste kogemusi lugude kaudu õpetamise ja Gunter Pauli raamatutega siin lingil.

Tutvu raamatutega lähemalt siin.

Loe pikemalt: Miks anda tänases digimaailmas välja raamatuid?

Kaks Gunter Pauli lastelugude raamatut. Foto: erakogu

Lisainfot leiad ja raamatuid saad tellida kodulehelt: www.terviklikharidus.ee

Küsimuste korral võta ühendust Tuleviku Hariduse sihtasutusega:

Lugude kaudu õpetamise koolitus 2021 suvel: Ele Koppel, ele.koppel@gmail.com

Üldised küsimused ja koostööettepanekud: Ave Oit, ave.oit@lilleoru.ee

Aasta tublimad väärtuskasvatajad said tunnustuseks rändkarika

Eile, 2. detsembril toimunud veebikonverentsil selgusid lasteaiad ja koolid, kus väärtuskasvatusega tehakse eeskujuväärivat tööd. Tartu Ülikooli eetikakeskus tunnustas tiitliga „Väärtuskasvatuse kool 2020“ Pärnu Vabakooli ning tiitliga „Väärtuskasvatuse lasteaed 2020“ Ilmatsalu lasteaeda Lepatriinu ja Tallinna Endla lasteaeda. 

Ilmatsalu lasteaed Lepatriinu sai tunnustuse laste sotsiaalsete oskuste arendamise, lapsest lähtuva õpikeskkonna loomise ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri edendamise eest. 

Ilmatsalu lasteaed Lepatriinu esindajad.
Vasakult: Inga Väikene (direktriss), Liina Järvsoo (õppealajuhataja),
Liis-Marii Võik (sotsiaalpedagoog). Foto: TÜ eetikakeskus

Lasteaia direktriss Inga Väikene oli tunnustust vastu võttes oma meeskonna üle uhke: „Meie õpetajad teevad väärt tööd ja meie lapsed on hästi hoitud – ma olen väga õnnelik juht!“ Eneseanalüüsi kirjutades sai lasteaia meeskond väärt kogemuse ning koos lapsevanemate ja lastega tekkis palju lennukaid ideid. „Meie analüüs ei lõppenud muidugi seda tööd esitades, nüüd on lihtsalt võimalus entusiasmi pealt veelgi paremaks saada,“ lisas Väikene. 

Tallinna Endla lasteaed pälvis väärtuskasvatuse karika väärtuspõhise õpiruumi loomise ja hoidmise, teadliku juhtimise ning lasteaiapere jõustamise ja väärtustamise eest. 

Tallinna Endla lasteaia õppejuhi asetäitja Kersti Kuusk.
Foto: TÜ eetikakeskus

„See on väärikas ja aukartustäratav tunnustus,“ ütles Grüüne Ott, Tallinna Endla lasteaia direktriss karika üleandmisel. „Ma tean, kui paljud Eesti haridusruumis seda ihkavad, lihtsalt seekord saame meie karikat ühe aasta väärikalt hoida.“ 

Pärnu Vabakooli tunnustas eetikakeskus teadliku, iseseisva ja õnneliku õppija kujundamise, väärtuspõhise koolikultuuri loomise ning heade suhete väärtustamise eest. Pärnu Vabakooli direktriss Ilona Must oli väärtuskasvatuse kõrgeima tunnustuse saamisest liigutatud. „Ma olen kogu aeg tundnud, et meil on lahe kool. Tunnen suurt heameelt meie laste, nende vanemate ja õpetajate üle ning ütlen seda iga päev ka neile! On tore, et keegi väljastpoolt on seda samuti märganud,“ väljendas Must rõõmu. Väärtused aitavad tema sõnul kurssi hoida: „Kui tunned, et oled kuidagi ummikus või pole parasjagu hea päev, siis väärtuste juurde pöördudes saad õigele rajale tagasi.“ 

Pärnu Vabakooli esindajad.
Vasakult: Eha Ristimets (õppejuht 5.-9. klass),
Ilona Must (direktriss). Foto: TÜ eetikakeskus

Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia projektijuhi Nele Punnari sõnul on kiiduväärt, et vaatamata keerulisele aastale leidsid siiski väga paljud koolid ja lasteaiad motivatsiooni ning tahet väärtusarenduse analüüsiga tegeleda. „Tänavusteks analüüside fookusteemadeks olid keskkond, koostöö ja hea suhted, mis kõigile ootamatult said kevadises eriolukorras täiesti uue tähenduse ja muutusid igapäevaselt olulisemaks ja nähtavamaks kui kunagi varem,“ ütles Punnar. 

Programmi tagasisides toovad osalejad välja, et tunnustust oma töö eest saada on alati tore, kuid sellest väärtuslikum on koos oma meeskonnaga analüüsi koostamise protsess, põnevad väärtuspõhised arutelud ja kindlasti on tööle saadav kriitiliste sõprade tagasiside. „Sihid saavad selgemaks, meeskond saab ühtsemaks ja väärtused nähtavamaks,“ ütles Punnar. 

Esmakordselt osalesid sel aastal tunnustusprogrammis ka kohalikud omavalitsused, kes analüüsisid Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajate toel oma tegevust haridusasutuse pidajana. Eetikakeskus tunnustas väärtuspõhise organisatsioonikultuuri kujundamise ja mõtestamise eest Tapa Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna haridusspetsialisti Anne Roosi, Saarde Vallavalitsuse humanitaarnõunikku Annika Viibust, Häädemeeste Vallavalitsuse abivallavanemat Helve Reisenbuki, Rae Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalametit ja Türi Vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonda.

 Süsteemse väärtuskasvatuse eest tiitli pälvinud koolid ja lasteaiad 

„Hea kooli eksperdi“ tiitliga tunnustati:

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi (õppetöö ja kasvatuse valdkond) ning Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi (koolikeskkonna valdkond).

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid:

Kadrioru Saksa Gümnaasium, Loo Kool, Palupera Põhikool, Pärnu Vabakool, Randvere Kool, Türi Põhikool.

„Hea kooli teerajaja“ tiitliga tunnustati:

Jõhvi Gümnaasiumi, Järveküla Kooli, Maardu Gümnaasiumi, Mäetaguse Põhikooli, Porkuni Kooli, Pühajärve Põhikooli, Rakke Kooli, Roosna-Alliku Põhikooli, Rõuge Põhikooli, Tallinna Arte Gümnaasiumi, Tilsi Põhikooli, Võnnu Keskkooli, Värska Gümnaasiumi.

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid:

Assaku Lasteaia filiaal Aruheina Lasteaed, Ilmatsalu Lasteaed Lepatriinu, Lasteaed Neeme Mudila, Luunja Lasteaed Midrimaa, Pangapealse Lasteaed, Saku Lasteaed Terake, Tallinna Endla Lasteaed, Tallinna Kopli Lasteaed.

„Hea lasteaia teerajaja“ tiitli said:

Aegviidu Mesitaru Lasteaed, Are Kooli Suigu Lasteaed, Järveküla Lasteaed, Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll, Palivere Lasteaed Piibeleht, Soinaste Lasteaed Laululind, Tabivere Lasteaed, Tahkuranna Lasteaed, Tallinna Lasteaed Sipsik, Tallinna Liikuri Lasteaed, Tallinna Vormsi Lasteaed, Tarvastu Lasteaed, Viru-Nigula valla Lasteaed Kelluke, Väätsa Lasteaed Paikäpp

Tunnustusprogrammi „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ tiitlid kuulutati välja 13. väärtuskasvatuse konverentsil „Võrdsed võimalused luubi all“. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust alates 2009. aastast. Väärtuskasvatuse lasteaia tiitel on antud 17 lasteaiale ning väärtuskasvatuse kooli tiitel 18 koolile.

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega tutvu eetikaveebis: https://www.eetika.ee/et/hea-kool/hea-kooli-tunnustamine

Tunnustusprogrammi ja konverentsi korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames. Konverentsi toetas Briti Nõukogu Eestis.


Lisainfo:

Nele Punnar, TÜ eetikakeskuse projektijuht, nele.punnar@ut.ee, 5384 8320

Helen Hirsnik, TÜ eetikakeskuse projektijuht, helen.hirsnik@ut.ee, 5340 3015

Mängimine dilemmamängu! Lapsevanema dilemma: laps istub arvutis

Tartu Ülikooli eetikakeskuse sari „Mängi kaasa“

„Mängi kaasa“ on Tartu Ülikooli eetikakeskuse vanemahariduse teemaline sari, mis kutsub lapsevanemaid kaasa mõtlema erinevatele tõsieluliste dilemmade üle ja uurima, millised väärtused võivad olla lahenduste taga. Juhtumid pakuvad võimaluse arutlemiseks ja oma väärtusvalikute tundma õppimiseks.

Mängime dilemmamängu!

Dilemmaks nimetatakse sundvalikut olukorras, kus kaks enam-vähem võrdset lahendusvõimalust põrkuvad. Ideaalset lahendust pole: kui eelistad ühte väärtust, siis saab teine vähem tähelepanu.

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on valminud väärtuste mäng "Eesti rahva sada valikut", kus mängija asetatakse olukorda, kus tal tuleb astuda peategelase kingadesse ja valida nelja toodud käitumisviisi vahel. Loomulikult on päriselus valikuid rohkem ja olukorradki nüansirohkemad, aga ehk aitab väike mõttemäng endale teadvustada, mida elus oluliseks peate ja milline väärtus on ühe või teise valiku taga.

Niisiis: kuidas käituksid, kui satuksid alljärgnevasse olukorda?

13aastase Marki vanemad on mures. Niipea, kui Mark koolist tuleb, läheb ta arvuti taha ning istub seal kuni hilisõhtuni. Trenn on katki jäänud: Mark ei taha trennis käia, sest ta on kogu aeg kehvemate seas. Marki vanemad on asja arutanud, kuid pole kunagi ühele meelele jõudnud. Kuidas käituksid Marki vanemana?

1. Leian Markile trenni asemel muu tegevuse, mis paneb teda arvutit unustama ja eakaaslastega suhtlema.

2. Poiss tuleb ikka trenni panna. Füüsiline areng paneb aluse tervisele kogu eluks. Selles vanuses ei saa kõiges lapse arvamusega arvestada.

3. Lasen Markil valida: kui ta tahab arvutis olla, peab ta valima trenni, mis talle sobib, ja ei tohi seda pooleli jätta. Kui trennis ei käi, siis arvutit ei saa.

4. Ma ei tee midagi. Trennis ei meeldi talle ja ta tunneb ennast luuserina. Pole vaja last survestada, küll ta kasvab sellest välja.

Kui oled antud vastustest sobivaima (mis ei pruugi olla ideaalne) leidnud, võid endalt küsida:

👉 Millised väärtused sinu valiku puhul esil on?

👉Millised väärtused sinu valiku puhul kõrvale jäid?

👉Kuidas käituksid siis, kui vastusevariante poleks ette antud?


Kui oled oma valiku teinud ja selle üle mõelnud, loe allolevat tagasisidet. 

NB! Allolev nimekiri käitumisvalikus esinevatest väärtustest toob välja vaid mõned olulisemad esi- või tagaplaanil olevad väärtused.

Millised väärtused peituvad antud valikute taga?

1. Vaatad tulevikku ja näed laiemat pilti ning otsid loovat lahendust. Sa pead oluliseks lapse tervist ja eakohaseid tegevusi ning oled teadlik liigse arvutikasutuse ohtudest. Oled valmis selle nimel ka teatud ebapopulaarsust kannatama. Vähem tähtsaks pead lapse autonoomiat otsuste langetamisel. Peamine väärtus: lapse terviklik areng.

2. Väärtustad reegleid ja kohusetunde kasvatamist. Oled valmis lapsega konfronteeruma ega karda konflikti. Vähem oluliseks pead mängust saadavat lõbu, lapse autonoomiat otsuste langetamisel ning häid suhteid temaga. Peamised väärtused: lapse tervis ja kohusetundlikkus.

3. Püüad oma lapsega kaupa teha, et leida kompromiss. Oled praktilise meelega ja otsid töötavat lahendust. Peamised väärtused: head suhted lapsega, lapse terviklik areng.

4. Sa eelistad konflikti mitte suureks puhuda ja lepid lapse valikuga. Oled salliv ja austad lapse autonoomiat. Kas aga oled teadlik liigse arvuti kasutamisega seotud ohtudest? Ehk on su valiku taga konflikti vältimise püüd? Peamised väärtused: head suhted lapsega, lapse autonoomia.

Mõtteharjutus:

👉Millega oled nõus ja millega mitte?

👉Mida juhtumi lahendamisest õppisid?

Mängu puhul ei ole tegemist dilemmaga teaduslikus mõttes, kuid ka ülaltoodud nelja valiku puhul näeme, et igas on üks-kaks juhtivat väärtust ja teised väärtused jäävad tahaplaanile. Nagu päris elus, ei ole ka mängus ideaalseid lahendusi olemas: maailm ei ole mustvalge. Küll aga annab mäng võimaluse oma väärtuste üle mõtiskleda, nende üle teiste mängijatega arutleda ja õppida oma väärtusi vastastikku lugupidaval moel kaitsma, mis praeguses maailmas on kuldaväärt oskus.

Ootame lugejaid FB kommentaarides postituse juures oma valikuvariante jagama, valikuid põhjendama ja omavahel arutama!

Dilemmameetod on vahend, mis pakub võimalust lahendada elus ettetulevaid olukordi mängulisel moel. Tartu Ülikooli eetikakeskusest on võimalik pärast tasuta täiendkoolitust saada dilemmameetodil põhinevat õpilaste mängu „Väärtuste avastajad“ kahele vanuserühmale. Lisaks saab tellida „Õpetajate väärtuste mängu“ läbimängimist. Vt ka https://www.eetika.ee/et/arendus/koolitus/mang

 

 

Väärtuskasvatuse konverents on tänavu pühendatud võrdsetele võimalustele

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub haridusasutuste juhte, õpetajaid, kooli- ja lasteaiapidajaid ning haridusvaldkonna spetsialiste iga-aastasele väärtuskasvatuse konverentsile, kus uuritakse Eesti hariduspoliitika üht keskset põhimõtet – võrdseid
võimalusi igale lapsele. 

Septembris avalikustatud OECD PISA 2018 analüüs osutas, et Eestis on loodud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks. Õpilastel on hea juurdepääs maailmatasemel haridusele, olenemata nende elukohast või sotsiaalmajanduslikust taustast. Tartu Ülikooli eetikakeskuse 13. väärtuskasvatuse konverents „Võrdsed võimalused luubi all“ vaatleb võrdseid võimalusi kui põhimõtet ja peamist väärtust, millest lähtudes hariduselu valikuid tehakse.

„Eesti eristub positiivse näitena võrdsuse ja õigluse printsiibi rakendamisel, ja eriti just tugeva põhihariduse tagamisel igale lapsele,“ selgitab Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli projektijuht ja konverentsi peakorraldaja. Konverentsil uuritaksegi, milles seisneb võrdsete võimaluste loomine hariduses – mis on hästi ja mida saaks paremini? Kuidas sisustatakse võrdseid võimalusi kui väärtust? „Meid huvitab, millised suured väljakutsed vajavad lahendamist enne, kui saame ise uhkusega tunnistada – Eesti on maailma parimat haridust pakkuv riik,“ ütleb Nummert.

Konverentsil esinevad mitmed eksperdid Eestist, Soomest ja Suurbritanniast: Kristi Paron (Õiguskantsleri büroo), Maie Kitsing (Haridus- ja Teadusministeerium), Tiiu Tammemäe (Tallinna Ülikool), Mari-Liis Sepper (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis), Merilin Mandel (Instagrami konto @jesslapsed looja), professor Liisa Tanio (Helsingi Ülikool, Soome), Gary Lewis (Association for Character Education, Suurbritannia), Marie Runnel (Rajaleidja keskus), Iiri Saar (Tartu Descartes'i Kool), Viire Sepp (MTÜ Eesti Talendikeskuses) ja Karmen Maikalu (Eesti Koolipsühholoogide Ühing). Põnevat kuulamist pakub konverentsil muinasjutuvestja Ena Mets.

Nagu varasematel väärtuskasvatuse konverentsidel, kuulutame välja ka tänavused „Väärtuskasvatuse kool 2020“ ja „Väärtuskasvatuse lasteaed 2020“ rändkarika saajad. 

Väärtuskasvatuse karikad. Foto: Erakogu.

Konverents toimub 2. ja 3. detsembril 2020 veebiülekandes UTTVs ja Facebookis.

Konverentsi programm, registreerumine ja lisainformatsioon

https://www.eetika.ee/et/konverents2020

Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi raames. Konverentsi toetab ka Briti Nõukogu Eestis.

Lisainfo:

Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht, konverentsi peakorraldaja, mari-liis.nummert@ut.ee, +372 5192 2019

Õnne Allaje, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht, meedia ja kommunikatsioon, onne.allaje@ut.ee, +372 5308 4099

Õppimine mänguliseks Mateemiku abiga

Sellest ei ole möödunud kaua aega kui selgus tõsiasi, et meie peretütrel oli raske keskenduda ja korrutustabeli õppimine oli osutunud arvatust keerulisemaks. Probleemi süvenedes märkasin, et numbrid ei paistnud last üleüldse huvitavat ja selle asemel, et üheskoos korrutustabelit harjutada, võttis ta samal ajal värvipliiatsid ja hakkas hoopis innuga joonistama. Ühel hetkel tajusin, et tema mõtted olid juba kuskile mujale kaugeks jäänud ja ta isegi ei vastanud mulle. Selle asemel, et teda sundida, otsustasin hoopis teisest küljest läheneda ja siit algaski meie teekond. 

Tänaseks oleme leidnud meie jaoks hingelähedase väljundi, kuhu suunata kogu oma loovus ja arendamise soov ning välja mõelnud ning letile toonud abimehe õpetajatele, kes soovivad oma õppetöösse tuua veidi ilmet ja lastele pakkuda huvitavat mängulist väljundit, et koolipäev saaks sujuvalt ning efektiivselt rõõmsalt õhtusse saadetud. Lisaks on tegemist suurepärase ajaveetmise viisiga ka kodustes tingimustes, kus läbi mängu on lapsel võimalik iseseisvalt õppida, tulemust hinnata ning talletada. Inimene õpib kogu oma elu – ka täiskasvanud saavad Mateemiku abil oma aju treenida ja värskena hoida. 

Mateemik toetab laste matemaatilist arengut läbi värvide, kuna varasemas eas on lastel esialgu just värvide mälu kõige aktiivsemalt arenenud siis aitab mäng sujuvalt üle minna värvidelt numbritele – alustades esialgu liitmise- ja lahutamisega ning lõpetades juba mitmik- korrutus- jagamise -tehetega. Seal juures võib tehete keerukuse jaotada eri vanuses laste vahel samas mängus selliselt, et vanema klassi laps saab mängu jooksul väljakutset pakkuvamad- ning noorem laps lihtsamad tehted. 

Mateemiku mängukomplekt. Foto: Erakogu

Mängupakki on ära mahutatud 50 mängukaarti, mängualus, kontrollkaardid oma teadmiste kontrollimiseks ja ka juhend näidismängudeks. Õpetajatele pakume mängude setti, kus sisaldub lisaks vastavalt vajadusele 3 ja 6 Mateemiku mängu ja magnetiseeritud värvilist mängualust veel 10 erinevat mängujuhist. Mängualus koosneb üheksast värvist mille väärtuse annab mängija ise või õpetaja ning mida on tahvlil võimalik vastavalt soovile ümber tõsta. Juhiseid loome jooksvalt juurde ja meie soov on luua kasutajate kogukond, kus on võimalik aktiivselt jagada ideid ja ettepanekuid ning ka teistega oma kogemusi jagada. Kogukond on mõeldud kasutamiseks kõigile kel vähegi selleks soovi on – õpetajatele, õpilastele, vanematele, vanavanematele ja kõikidele suurtele ja väikestele, kes Mateemiku meetodil oma aju soovivad treenida. Mäng on sobilik kasutusele võtta kohe, kui laps tunneb värve ja numbreid ning tal on tekkinud huvi erinevate numbreid hõlmavate mängude vastu. 

Õpetajale soovime eelkõige pakkuda lapsest lähtuvat tööriista, mille abil anname õpetajale võimaluse pakkuda õpilasele midagi erilist ja mängulist, kuid mis samas aitab õppetööd vastavalt õppekavale muretult ja aega kokkuhoidvalt teostada. Siinkohal aja kokkuhoiu jaoks pakume tulevikus õpetajale välja mitmeid mooduseid ja võimalusi, kuidas ühte ja sama mängupõhja kasutades on võimalik läbi viia erinevaid ainetunde ja üksteisest erinevaid või lõimitud õppeprotsesse. Seejuures mängu juhised erinevad teineteisest ka tasemete poolest, mis võimaldab õpetajal kasutada ühte ja sama mängupõhja ka mitmete aastate vältel, kuid samas siiski efektiivselt lapse teadmisi toetades ja edasi arendades. Lisaks pakume väärtusena rõõmu õpilasele, kelle kohalolek on täielik ja kellele õpitu salvestub läbi kordamise ja iseseisva õppimise, mille kaudu ta avastab oma võimed ja potentsiaali ning suudab neid edukalt ka oma õppetöösse rakendada. 

Mateemiku abiga tunnid põnevaks. Foto: erakogu

Mäng on ka suurepärane võimalus arendada lastes meeskonnatöö oskust ja üle saada sotsiaalsetest barjääridest, mis võivad lapsele luua takistusi oskuste arendamisel ja oma täie potentsiaali ära kasutamisel. Meile, Mateemiku mängu loojate ja arendajatena, olles kumbki ka kahe lapse ema, toob lastele eneseületamise võimaluse pakkumine kirjeldamatut hingesoojust ja südamerahu. Vaid õpetajate ja lapsevanemate koostöös saame pakkuda lastele vajalikku tuge muutuvas maailmas edukaks hakkamasaamiseks. 

Meie investeerime õpetajatesse, et meie lastel oleks olemas kõik vajalik edukaks eluteeks. Meie suurim rõõm on jagada seda hingesoojust ja rahulolu, mida me saame Mateemiku mängu edendamisest, lubades ka teistel vanematel ja ka õpetajatel anda oma panus läbi oma kogemuste, teadmiste ja loovuse ning teineteise toetamise tundes sealjuures kogu protsessist rõõmu. 

Mateemiku õppemeetodi edendajad

Gerlika Ree ja Mariana Koppel

Lisainfo: teadmik.edu@gmail.com 

Ideid hariduslikeks rollimängudeks ja materjale inspiratsiooniks

Ligi poolteist aastat kestnud Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt toetatud projekti raames on MTÜ Peipsi Koostöö Keskus koos partneritega töötanud välja hulganisti praktilisi materjale neile, kel on huvi kasutada rollimänge töös laste ja noortega. 

Päriselu rollimäng ehk larp (Live Action Role Play Game) on mäng, milles osalejad kehastuvad erinevateks väljamõeldud tegelasteks. Rollimäng on kui lõpetamata lugu, kus on tegelased, kes loodud maailmas hakkavad koos tegutsema ning kus loo arengud sõltuvad juba mängus osalejaist. Osalejatel tuleb reageerida ja improviseerida just nii, kuidas tema arvates tema tegelaskuju käituks. Rollimängu saab edukalt kasutada ka hariduslikel eesmärkidel. Mujal maailmas on hariduslikud rollimängud tuntud edularbi nime all. Kuna eesti keeles sellele head vastet ei ole, siis oma tegemistes ja mängudes hakkasime oma projekti raames loodud mänge kutsuma õpilarpideks. Mis on hariduslik rollimäng ehk õpilarp, mis on selle kasulikkus ja mida see ühele koolitunnile juurde annab, sellest valmis 2020. aasta mais väike video: https://youtu.be/XPJQ2mNKL68  

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Välisministeeriumi rahalisel toetusel töötati vabaühenduste Peipsi Koostöö Keskus ja Valge Karp koostööna välja kolm koolidele suunatud keskkonnateemalist rollimängu. Kel huvi katsetada, leiab stsenaariumid ja vajalikud juhised: 

NOA 2424: http://ctc.ee/trukised/mangud/noa-2424

Esimene õpilarp, NOA 2424 viib osalejad 303 aastat tulevikus edasi. Olukord maal on kliimamuutuste tõttu halb - paljud liigid on juba hävinud ning inimkond otsib uut kodu Marsil. Marsile on startimas kosmoselaev NOA, mis saab kaasa viia piiratud arvu ressursse. Erinevad grupid: toidutootjad, loodusteadlased, valitsus, hiigelettevõtted (korporatsioonid), kultuuritegelased – peavad jõudma kokkuleppele, milliseid liike ja varusid kaasa võtta. Mängus osalejail on erinevad huvid, soovid, motiivid, isikuomadused, mis teebki mängu põnevaks.

Päikesepunk: http://ctc.ee/trukised/mangud/paikesepunk

Teine õpilarp nimega Päikesepunk. Ka sellegi mängu tegevus leiab aset tulevikus. Elu maal on võimalik vaid orbitaalpeeglitele, mis ei lase üleliigset päikesekiirgust maale. Kuna kosmoses lendab ringi isasugust nodi, siis on saanud üks orbitaalpeegel veidi kannatada. Selle taas käivitamiseks tuleb saata keegi orbiidile seda parandama. Kuid seda tehes riskitakse inimeludega. Mängu eesmärgiks on panna osalejaid mõtlema nii keskkonnaprobleemide üle kui ka inimsuhetele ning sotsiaalsele ebavõrdsusele. Mis on Päikesepunk ja kuidas seda mängida, saab vaadata ka lühikesest õppevideost: https://youtu.be/pY0s_iq4sZA 

Aasta ilma päikeseta:  http://ctc.ee/trukised/mangud/aasta-ilma-paikeseta 

Kolmas mäng aga viib osalejaid tagasi minevikku. Aasta ilma päikeseta on saanud idee 1815. aastal Tambora vulkaanipurskest, mille tulemusel teatakse 1816. aastat ajaloos kui aastat ilma suveta. Mängus on aasta 1816. Väikene Suure-Kaalika küla kusagil Euroopas elab oma rahulikku elu. Seal on mitu talu, põllud, kariloomad, inimesed on Napoleoni sõdadest väsinud ja igatsevad taas rahulikku elu. Saabub kevad, kuid selgub, et midagi on valesti. Taevas on pilves ja suvest pole märkigi? …. Aasta ilma päikeseta“ on keskkonnahariduslik rollimäng, mis paneb mõtlema, mis juhtub siis, kui me päikest ei näegi… Mäng on suunatud pigem noortele ja täiskasvanutele. Keskseks teemaks on kliimamuutused ja nende mõju.

Haridusliku rollimängu NOA2424 testmine
Viimsi Gümnaasiumis 2020. aasta kevadel
Foto: Ederi Ojasoo

Need on vaid mõned mänguideed ja võimalused huvilistele tutvumiseks. 

Kel aga suurem huvi rollimängude vastu, tasuks kindlasti pilk peale heita septembris toimunud veebinaride järelsalvestustele, mis annavad teemade kaupa ülevaate rollimängudest ja nende kasutusvõimalusest: 

👉 Mis on õpilarp https://youtu.be/J1VFiyTNbso

👉 Mäng kui õpikeskkond https://youtu.be/_KYv7HfFxm4 

👉 Kuidas korraldada mängu https://youtu.be/Ip8GGwEJ1jw 

👉 Kuidas mänguks ette valmistuda https://youtu.be/jTZuWms1uqY 

👉Mängu mõju ja arutelu https://youtu.be/fMnGVF13ues

Ederi Ojasoo

MTÜ Peipsi Koostöö Keskus

Lisainfo projekti kohta: http://ctc.ee/projektid/kaimasolevad-projektid/rollimangud-keskkonnateadlikkuse-tostmiseks

Mängime dilemmamängu! Lapsevanema dilemma: õpetaja tõstab klassis häält

Tartu Ülikooli eetikakeskuse sari „Mängi kaasa“ 

„Mängi kaasa“ on Tartu Ülikooli eetikakeskuse vanemahariduse-teemaline sari, mis kutsub lapsevanemaid arutlema mitmesuguste tõsieluliste olukordade üle. Juhtumid pakuvad võimalust oma väärtusi tundma õppida ja nende üle arutleda.

Mängime dilemmamängu!

Dilemmaks nimetatakse sundvalikut olukorras, kus kaks enam-vähem võrdset lahendusvõimalust põrkuvad. Ideaalset lahendust pole: kui eelistad ühte väärtust, saab teine vähem tähelepanu.

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on valminud väärtuste mäng "Eesti rahva sada valikut", milles mängijal tuleb astuda peategelase kingadesse ja valida nelja võimaliku käitumisviisi vahel. Loomulikult on päriselus valikuid rohkem ja olukorradki nüansirohkemad, aga ehk aitab väike mõttemäng endale teadvustada, mida elus oluliseks peate ja milline väärtus on ühe või teise valiku taga.

Selles ja järgnevates FB-mängudes toomegi teieni mõned olukorrad ja nende võimalikud lahendused peatselt trükki jõudvast väärtuste mängust "Eesti rahva sada valikut".

Niisiis: kuidas käituksite, kui satuksite alljärgnevasse olukorda?

Egle 12aastane tütar Jaana tuleb pisarais koolist koju ja räägib emale, et õpetaja karjus tema peale. Jaana oli tunni ajal pinginaabrile ülesande lahendust seletanud. Kui õpetaja tüdrukutele jutuajamise pärast märkuse tegi, olid nad püüdnud talle öelda, et arutasid ülesannet. Õpetaja oli aga vastuvaidlemise tõttu endast välja läinud ja häält tõstnud.

Mida teeksid Egle asemel?

1. Lähen kooli õpetaja jutule. Minu meelest alandab õpetaja hääletõstmine õpilasi ja ei ole klassiruumis kohane.

2. Soovitan Jaanal õpetajale rääkida, et tal on juhtunu pärast paha tunne: ta ei tahtnud tundi segada, vaid püüdis sõpra aidata.

3. Võtan õpetajaga ühendust ja räägin talle, et Jaana tunneb ennast väga halvasti, sest ta tõesti tahtis oma sõbrannat aidata, mitte tundi segada.

4. Lohutan Jaanat: homseks on asi unustatud. Ju oli õpetaja üleväsinud, kõikidel inimestel on vahel halbu päevi.

Lisaks valiku tegemisele ja oma põhjenduse esitamisele võib endalt küsida:

👉Millised väärtused sinu valiku puhul esile tõusevad?

👉Millised väärtused jäävad sinu valiku puhul kõrvale?

👉Kuidas käituksid, kui vastusevariante poleks ette antud?

Kui oled oma valiku teinud ja selle üle mõelnud, loe allolevat tagasisidet. 

NB! Allolev nimekiri käitumisvalikus esinevatest väärtustest toob välja vaid mõned olulisemad esi- või tagaplaanil olevad väärtused.

Mis on väärtused, mis peituvad toodud valikute taga?

1. Oled võitlejanatuur ja pead oluliseks reeglitest kinni pidamist, väärtusi ja põhimõtteid. Pead õpetaja kohuseks olla õiglane ja ennast valitsev. Oled lojaalne oma lapsele ja seisad tema eest. Peamine väärtus: reeglid ja põhimõtted.

2. Sulle on oluline nii oma last toetada kui ka hoida häid suhteid õpetajaga. Austad oma lapse autonoomiat ja toetad tema hakkamasaamist ning soovitad tal ise õpetajaga suhted klaarida. Peamine väärtus: lapse iseseisvus ja hakkama saamine.

3. Püüad vanemana oma last kaitsta, sest oled empaatiline ja tunned, et ta on suhtes õpetajaga nõrgemal positsioonil. Oled vahendaja ja lepitaja. Peamine väärtus: lojaalsus oma lapsele.

4. Sa eelistad konflikti mitte suureks puhuda ja lohutad oma last, õpetaja käitumist vähemtähtsana näidates. Oled salliv ning mõistad ka õpetaja võimalikke motiive. Peamine väärtus: tolerantsus.

Võid endalt küsida:

👉Millega oled toodud tagasiside puhul nõus ja millega mitte?

👉Mida juhtumi lahendamisest õppisid?

TÜ eetikakeskuse väärtuste mäng
 "Eesti rahva sada valikut". 

Foto: Erakogu.

Mängu puhul ei  ole tegemist dilemmaga teaduslikus mõttes, kuid ka ülaltoodud nelja valiku puhul näeme, et igas on üks-kaks juhtivat väärtust ja teised väärtused jäävad tahaplaanile. Nagu päris elus, ei ole ka mängus ideaalseid lahendusi olemas: maailm ei ole mustvalge. Küll aga annab mäng võimaluse oma väärtuste üle mõtiskleda, nende üle teiste mängijatega arutleda ja õppida oma väärtusi vastastikku lugupidaval moel kaitsma, mis praeguses maailmas on kuldaväärt oskus. 

Jaga Facebooki postituse kommentaarides oma valikuvariante, põhjenda neid ja arutle koos teiste lugejatega! Oma väärtuste teistega jagamine aitab ka endal asju selgemaks mõelda. Samas, kõige tulisemad arutelud võivad aset leida just väärtuskonfliktide puhul, ehk siis, kui inimeste väärtused lahknevad. Seepärast – jäägem tolerantseks, tasakaalukaks ja sõbralikuks!

Dilemmameetod on vahend, mis pakub võimalust lahendada elus ette tulevaid olukordi mängulisel moel. Tartu Ülikooli eetikakeskusest on võimalik pärast tasuta täiendkoolitust saada dilemmameetodil põhinevat õpilaste mängu „Väärtuste avastajad“ kahele vanuserühmale. Lisaks saab tellida „Õpetajate väärtuste mängu“ läbimängimist. 

Vt ka https://www.eetika.ee/et/arendus/koolitus/mang

Tiia Kõnnussaar, Tartu Ülikooli eetikakeskuse kolumnist-toimetaja