Kool kui väikevalla arengumootor

Väätsal renoveeritakse koolimaja liginullenergia hooneks, õpilased koolitavad õpetajaid digitargaks ja disainivad ise tuleviku koolimööblit. Neil on lisaks koolilehele ja -raadiole ka oma telekanal, robootikaringist ja mitmetest rahvusvahelistest projektidest rääkimata, kirjutab Noored Kooli vilistlane Sandra Fomotškin Õpetajate Lehes.

Artikli autor Sandra Fomotškin

Väätsa põhikoolist on kujunemas uuenduslik tulevikukool, sest 1300 elanikuga vallas nähakse kooli kui kohaliku arengu võtme­tegurit – just see võib otsustada paljude noorte perede piirkonda kolimise või jäämise.

Kuidas õpetada keskkonnateadlikkust ja taastuvenergia eeliseid? Tuleb renoveerida koolimaja energiatargaks. Just nii suurelt mõeldakse Väätsal, kus praegu ongi käimas ehitustööd, mille tulemusel saab valla põhikoolist liginullenergia hoone. Rajatavates taastuvenergia õuesõppeklassis ja klassiruumides, kus ekraanid näitavad energia liikumist klassis, saavad õpilased jälgida kogu hoone toimimise protsesse ning ilmastiku loodavat energiat.

Vallavanem Lauri Läänemetsa sõnul on see osa suuremast plaanist: „Lapsed viivad koolist saadud energiasäästu kogemused kodudesse kaasa. Tulevikus võikski Väätsa olla tuntud taastuvenergia kasutuse poolest. Meil on ju vallas juba ka energiatark eakate kodu.”  

Kool tervele kogukonnale  

Ideed, et põhikool võiks olla elukestva õppe keskus ja võimaldada õppida ka täiskasvanutel, rakendatakse Väätsal lisaks energiasäästule ka digiõppe vallas. Näiteks pakutakse õpilaste asutatud minifirma kaudu teistele koolidele ja lasteaedadele tunde ning koolitusi digiõppe teemadel. Kool on korraldanud nii maakondlikke digikonverentse kui ka Arvamusfestivali digihariduse ala koostöös HITSA-ga.

Tulevikuplaanid on aga suuremadki. „Me võiksime koolis olemasolevat tehnikat ja oskusteavet kasutada vallaelanike koolitamiseks,” ütleb Lauri Läänemets. „Näiteks on koolis 3D-printer, mida on lihtne kasutada ja mis pakub tohutult võimalusi. Kui sada inimest õpiks selle kasutamise selgeks, peaks vähemalt viis neist suutma kohe saadud teadmiste abil oma elatustaset tõsta. See aga on ju kasulik ka vallale – mida suurem on elanike sissetulek, seda rohkem laekub makse,” selgitab vallavanem.

 Maailma moodsaim koolimööbel

 Hiljuti algatasid Väätsa vallavalitsus ja põhikool ühise projekti „Lõimitud õpperuum”. Õpilased, õpetajad ja lapsevanemad koostöös Tallinna ülikooli ning kohalike ettevõtjatega loovad pildi kooli ruumilisest lahendusest, mis toetaks muutunud õpikäsituse rakendamist. Projekti tulemusena disainitakse uus koolimööbel, mis võetakse kasutusele Väätsa põhikoolis ja on kasutatav teisteski koolides. Nii lüüakse mitu kärbest ühe hoobiga:

Riikliku haridusstrateegia rakendamine. Muutunud õpikäsitus ja digipööre eeldavad varasemast teistsugust lähenemist õpetamisele ja õppimisele, mida võib hakata takistama olemasolev koolimööbel. Näiteks ei saa seda lihtsalt ümber paigutada grupitöödeks, mugavalt digivahendeid kasutada vms. Projekti käigus leitakse lahendusi, kuidas muuta olemasolev koolihoone avatumaks ning tänapäevastele ootustele vastavaks. Eesmärk on, et koolimaja füüsiline keskkond toetaks seatud eesmärkide saavutamist.

Kogukonna ja partnerite kaasamine. Projekti keskmes on õpilased, kes koos õpetajate ja lapsevanematega mõtlevad välja tuleviku koolimööbli. Oluline roll on aga ka Tallinna ülikooli haridusuuenduskeskusel, kes aitas mõtestada muutunud õpikäsitust ja toetas näidetega mujalt maailmast, arhitektuuribüroo b210 arhitektidel, kes koostasid disainiprotsessi abistava materjali, Järvamaa ettevõtetel Jalax AS, kes mööbli valmis teeb, ning Plastrex OÜ, kes toodab plastikjäätmetest mööblile vajalikke detaile.

Tootearenduse ja ettevõtlusõpe. Kuna õpilased osalevad projekti käigus disainimises ja tootearenduses, õpivad nad seeläbi disaineritööd. Mööblitootjaga on kokku lepitud, et autoriõigused jäävad koolile ning ettevõtlikel õpilastel on võimalus mööbli müümiseks minifirma asutada.  

Ambitsioonikas ja kaasav arengukava

„See on väga lihtne,” ütleb vallavanem vastuseks küsimusele, kuidas selline innovaatilisus ja koostöövaim saavutatud on. „Kõigepealt tegime kogukonna ootustele ja vajadustele vastava tulevikukooli arengukava. Ja koolile uut direktorit otsiti selle järgi, kes kandidaatidest sobib kõige paremini selle arengukava elluviimist juhtima,” selgitab Lauri Läänemets. Esimest õppeaastat ametis olev direktor Margo Sootla tõi kaasa kogemused sisejulgeoleku IT valdkonnast ja on koolijuhioskusi arendanud haridusministeeriumi alustavate koolijuhtide programmis.

Möödunud aastal Väätsa põhikoolile uut arengukava koostades lähtuti seisukohast, et see on eelkõige protsess, mis leiab aset inimestes ning alles seejärel kirjapanduna. Seega korraldati viis aruteluringi huvigruppidega, viidi läbi SWOT-analüüs ja intervjuud õpetajatega, tagasisideküsitlus vilistlaste ja lastevanemate hulgas ning MTÜ Rakendusliku Antropoloogia Keskuse ekspertide kvaliteedi­uuring. Kaasava protsessi tulemuseks on lisaks kõigi asjaosaliste tegelikke huvisid ja ootusi arvestavale tegevusplaanile ka uute meeskondade käivitamine, kes kokkulepitut ellu viivad. Kui varem vastutas arengukava täitmise ja jälgimise eest ennekõike kooli juhtkond, siis nüüd on vastutus jagatud õpetajate, õpilasesinduse, lapsevanemate ja kohaliku kogukonnaga – ülesannetesse on aktiivselt kaasatud vähemalt 50 inimest.

Väätsakate siht on ambitsioonikas: muuta Väätsa põhikool traditsioonilisest põhikooli õppekava baasil tegutsevast üldhariduskoolist uue õpikäsitusega uuendusliku õpikeskkonnaga kogukonda kaasavaks kooliks. Väätsal mõistetakse, et see nõuab haridusvaldkonnale omase konservatiivsuse ületamist ning julgust mõelda ja tegutseda suurelt.

PISA uueneb!

Ja plaanib 2018. aastast mõõta ka õpilaste kultuuriteadlikkust ning globaalseid oskuseid. OECD haridus- ja kutseoskuste valdkonna direktor Andreas Schleicher selgitab, et uut pingerida on vaja hindamaks noorte pädevust maailmas, kus üleilmastumine on võimas majanduslik, poliitiline ja kultuuriline jõud.

Globaalseid oskuseid defineerib PISA kui võimekust analüüsida globaalseid ja kultuuridevahelisi küsimusi kriitiliselt erinevatest vaatenurkadest; mõista kuidas erinevused mõjutavad arusaamu, hinnanguid ja ettekujutust nii endast kui ka teistest; teha avatult, asjakohaselt ja efektiivselt koostööd teise taustaga inimestega, mis põhineb vastastikkusel austusel ja inimväärikusel. 

Algallikas ja lisainfo 

Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna nõunik Maie Kitsing sõnas, et Eesti ei ole veel lõplikult otsustanud, kas osaleda globaalsete kompetentside hindamises, sest uuringu metoodika vajab parendamist ja esineb kattuvusi teiste uuringutega. Küll aga oleme otsustanud osaleda finantsalase kirjaoskuse hindamises, mida hinnati ka PISA 2012. Eesmärgiks on vaadata, kas meie õpilaste head finantsalased teadmised on püsivad või on olnud muutusi.

Videokonkurss „Kui ma oleksin õpetaja…“

TÜ haridusteaduste instituudi videokonkurss „Kui ma oleksin õpetaja…“ andis gümnasistidele põhjuse astuda õpetaja rolli. Konkursile saabunud videod on tänasest rahvahääletuseks üleval TÜ haridusteaduste instituudi Facebook´i lehel.

Videokonkursil osalesid Tartu, Tallinna, Narva ja Luunja koolide õpilased, kellelt laekus kokku üheksa konkursivideot.
Videokonkursi ülesandele läheneti väga loominguliselt ja erinevalt. Väiksematele õpilastele õpetati näiteks joogitopsidega jagamist, suurematele räägiti eksistentsialismist, paljunemisest ja võrrandisüsteemidest.

Ühe konkursil osaleja, Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilase Stiina Salumetsa arvates tuleb koolis õpetada seda, mida õpilasel ka tegelikult vaja läheb, näiteks patsi punumist. Samuti tuleks Stiina arvates teha palju tunde õues, sest siis harjuvad õpilased väljas olema ja looduses ringi käima. Õuesõpet propageerisid ka Anastassia Massalova Narva Soldino gümnaasiumist ja Tallinna Järveotsa gümnaasiumi õpilased.

 

Stiina Salumetsa video

 Tartu Hugo Treffneri gümnasist Silver Taavet Kollom lõpetas oma prantsuse keele tundi näitava video tõdemusega, et kui ta oleks õpetaja, teeks ta tööd kirega ega kahetseks oma karjäärivalikut.
Konkursivideosid hakkab vaatama ja hindama haridus- ning filmiinimestest koosnev žürii. 

Esimese pilgu videotele saab heitaTÜ haridusteaduste instituudi Facebook´i lehel, kus on avatud rahvahääletus. Auhinnad antakse üle juunis toimuval pidulikul lõpuüritusel.

SA Innove ja Huvitava Kooli taotlusvoor üldhariduskoolidele!

SA Innove kuulutab välja üldhariduskoolidele suunatud taotlusvooru„Kogukonna kaasamine kooli õppekava arendamisse ja rakendamisse“, millega innustab üldhariduskoole õppekava arendamisse kaasama kohalikku kogukonda ehk lapsevanemaid, kohalikke elanikke, avaliku, äri- ja kolmanda sektori organisatsioone.

Konkursi eesmärk on toetada kooli koostööd kogukonnaga kooli õppekava arendamisel ja rakendamisel, sh siduda kooli ja paikkonna eripära, kultuuritraditsioonid õppekava üldosas ja ainekavades.

Konkursiga antakse kooli meeskonnale võimalus arendada oma professionaalsust kooli õppekava koostajana, sh koostööoskusi. Konkursiga viiakse ellu algatuse Huvitav Kool põhimõtteid – kool on avatud keskkond, valikute ja otsustusvõimaluste pakkuja ning loov ja intellektuaalne pingutus.

Taotluste esitamise tähtaeg on 19. september 2016 kell 11:00.

Konkursi dokumendid ning osalemisinfo on leitav siit.

Lisainformatsioon: Inge Raudsepp, tel 735 0637, e-post: inge.raudsepp@innove.ee

Juht kui õpetaja = õpetaja kui juht

Paljude Eesti tippjuhtide möödunud töönädal lõppes Pärnus, kus toimus juhtimiskonverents „Juht kui õpetaja”. Selge on see, et kui juht võib olla õpetaja, siis õpetaja on kindlasti juht, nagu ütles konverentsi juhataja Anu Välba.

Konverentsi juhatas sisse tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar, kes tõdes, et õpetaja roll inimese kujunemisel on väga suur, sest on tähtis, et iga noor jõuaks kuhugi. Kuidas seda saavutada? „Teineteise mõistmisel. Inimeste mõistmisel. Maailma mõistmisel,” ütles Tamsar.

Mind huvitas, mis teeb juhist õpetaja ja õpetajast juhi. Inspireerituna juhtide räägitust annan edasi mõned mõtted ja toon nende ametite vahele paralleele, millele viitasid esinejad.

1. Eeskuju

Elering AS-i juhatuse esimees Taavi Veskimägi rääkis õpetajast kui eeskujust. „Kuidas on juhil lootus välja teenida õpetaja autoriteet? Ainult autentne olles. Ela tões – ole sina ise,” oli tema sõnum. „Õpetamine kui töö ei seisa elust eraldi. See on dualism,” ütles Veskimägi, viidates sellele, et on oluline, milliseid väärtusi juht või õpetaja inimesena kannab.

Taavi Veskimägi Foto: Urmas Kamdron

„Juhtide maailmas on õpetaja see, kellel on järgijaid ja missioon, suutlikkus haarata inimeste südant, mõistust ja vaimu. Usun, et see ei ole teistmoodi ka koolis,” jäi samuti kõlama Veskimägi ettekandest.

Kuivõrd õpetaja tajub, et ta juhib koolis nagu liider õpilaste hoiakute, väärtuste ja tuleviku kujunemist? Juhid saavad õpetajaks eeskuju kaudu, nagu ütles pikaajaline juht Veskimägi, ja usun, et ma ei eksi, kui ütlen, et ka õpilasi saab juhtida õpetaja, kes on austuse välja teeninud. „Austust ei saa peale suruda, see tekib,” kinnitas nii mulle kui ka igale saalis viibinule sama päeva teises pooles üles astunud 7. klassi õpilane Pauliine Põldmaa.

Pauliine Põldmaa Foto:Urmas Kamdron

„Õpilased tajuvad maski taha peitumise halba haisu, rääkis järgmisena lavale astunud Henton Figueroa, Tšiili aukonsul, kes on Eestis viibinud juba 20 aastat ja töötab õpetajana Pirita majanduskoolis. „Inimeste ees seistes ole kena, ole rõõmus, miks sa oled nii krimpsus äädikanäoga,” küsis pikaajaline õpetaja koolilelule viidates tippjuhtidelt. Selgitades, et õpetaja on õpilaste ees alasti ja kui ta ei ole aus ja siiras, nähakse teda läbi.

Henton Figueroa Foto: Urmas Kamdron

2. Õpetaja roll

Professori ja TÜ eetikakeskuse juhataja Margit Sutropi sõnul on õpetaja roll aidata lapsel leida ühendus maailmaga. Selleks tuleb nii lapsevanemal kui ka õpetajal küsida, mis on selle lapse tugevus. Kus on tema ühenduskoht maailmaga? Tuleb näha, millist tuge ta vajab, ning näidata, millised võimalused tal on. „Hoidume äädikanäost ja liigume koos suuremate tegude poole,” võttis Sutrop oma kõne kokku.

USA armee Euroopa vägede ülemjuhataja Ben Hodges avas kogu konverentsi, rääkides sõjalisest olukorrast Euroopas, aga mitte ainult. Kindralleitnant pani kõigile südamele, et noortele antaks vastutus ja võimalus ennast tõestada.

„Noored ohvitserid peavad olema edukad. Läbikukkumine on lubamatu, aga eksida võib. Eksimine on inimlik,” ütles Hodges. Noored peavad õppima initsiatiivi olla loov, võtta vastutust. Ta kirjeldas missioone ja ülesandeid, mida USA Euroopa maavägede juhid täidavad, ja kuigi ma arvasin, et sellel ei ole Eesti kooliga suurt seost, eksisin, sest ka meie õpilastel on vaja initsiatiivi, usaldust nende vastu, vastutust ja vabadust.

Ben Hodges Foto:Urmas Kamdron

3. Õpilaste motivatsioon

Anu Välba juhatas konverentsil mitut vestlussaate formaadis toimunud arutelu. Sotsiaalministeeriumi töötaja Imbi ja õpilase Pauliine vestluse sissejuhatuses sõnas ta, et juht peaks aru saama, mis inimesi motiveerib, aga see ei ole lihtne ega ühene.

7. klassi õpilane Pauliine oli veendunud, et õpetaja lihtsalt peab olema kirglik oma aine suhtes ja see motiveerib. „Meid kui õpilasi ei hakka kunagi huvitama, kui õpetajat ennast teema ei huvita,” ütles Pauliine. Ta tõi mitmesuguseid näiteid, lisades, et ainult halb õpetaja paneb lapse või noore ennast halvasti tundma, tehes maha tema küsimuse, viidates kõigi ees eksimusele või üllatavalt halvale hindele.

Vestlesin hiljem Krediidiinfo müügidirektori Raido Soomiga, kes ütles mulle Pauliine sõnavõtust rääkides juhtide hulgas tuntud tõe: „Kiida avalikult, laida personaalselt!” Lihtne, kuid mõjus nõuanne. Ka Pauliine sõnul motiveerib kiitus enam kui laitus, sest see annab enesekindlust ja jõudu. „Too välja head ja õpilane õpib,” ütles noor neiu konverentsil entusiastlikult. Eduelamus tekitab hasarti rohkem pingutada ja hoiab õpihimu ülal.

Lisaks arvas õpihimuline Pauliine, et tunnis peaks toimuma efektiivne töö. „Loodan kooliaega produktiivselt kasutada,” sõnas ta. „Natukene nalja ja juttu tunni alguses on okei, aga mitte liiga palju. Kool on rohkem õppimise kui niisama suhtlemise koht,” tuletas ta kõigile meelde.

4. Arutelu ja koostöö

Elering AS-i juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on õppimise eriti tõhus vorm arutelu. „Arutelu on väärtus, sest selle toimumise ajal on inimesed mõttega kohal,” ütles Veskimägi oma ettekandes.

NOW! Innovationsi tegevdirektor Üllar Jaaksoo toonitas enda ettekandes sama. „Arutelu tekitamine koolis või koosolekul on väga hea tulemus, sest olete saavutanud midagi vajalikku – pannud mõtte tööle ja lasknud inimestel ise lahendusteni jõuda,” ütles ta, lisades, et viimane on raske, kuid vajalik.

Üllar Jaaksoo Foto: Raul Mee

Henton Figueroa tõi näite eksamilt, kus 12. klassi õpilased hakkasid nutma, sest ei suutnud ülesande lahendamisel koostööd teha. Figueroa lisas, et koostöö on edu võti igal pool ja alati. Ühel on ühed tugevused, teisel teised, aga edu seisneb nende koostöös. „Messil ei oleks midagi, kui tema selja taha ei jääks tervet jalgpallimeeskonda,” tõi Figueroa veel ühe näite.

Artikli autor: Helena Tamm, Huvitava Kooli koordinaator

Õpilaste korraldatud õppeaine - kuidas see võimalik on?

Kerttu Sepp

Olen Kerttu, Noored Kooli programmis osalenud õpetaja ja Tagasi Kooli projektijuht. Minu esimesel õpetaja aastal ütlesid 12. klassi õpilased ühiskonnaõpetuse tunnis, et koolis ei õpetata neid teadmisi ja oskusi, mida pärast kooli vaja läheb. Küsisin, mis on need asjad, mida nad teada tahavad. Nimekiri tuli pikk – alates CV kirjutamisest kuni (õppe)laenudeni ja investeerimiseni välja, üldiselt joonistusid välja karjääri ja haridusega seotud küsimused.

Otsustasin, et planeerin oma tundides õppeprotsessi just õpilaste huvidest lähtuvalt – külalisõpetajad, rollimängud ja muud tegevused. See läks väga hästi! Õpilased olid teemadega rohkem kaasas, kuna olid need ise välja pakkunud. Enda korraldatud kursuse lõpus mõistsin, et põhiliselt õppisin hoopis mina, arendasin enda organiseerimise, läbirääkimise ja suhtlemisoskusi. Sain suhelda külalisõpetajatega erinevatelt elualadelt, ettevõtete ja erinevate asutustega. Õppisin probleemilahendamist ja kohanemist erinevate olukordadega. Arendasin endas ettevõtlikkus- ja suhtlusoskusi.

Mul tekkis küsimus, miks kogesin seda tohutut õppimist ainult mina õpetajana? Eesmärk on ju, et õpilased nõnda tunneksid. Miks teeme õpilaste eest nii palju asju ära? Õppimispüramiidi teades - kõige suurem teadmiste ja oskuste omandamine toimub läbi praktilise tegevuse ja vähim omandame kuulates loengut. Õpilase aktiivset tegutsemist soosib muutuv õpikäsitus, mis on koolides osaliselt rakendunud, kuid mitte kõikjal.

Seejärel, 2014. aastal hakkasime Tagasi Koolis 9.-12. klassidele välja töötama karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse valikkursust, mis võimaldaks õpilastel aine sisu ise luua ja ellu viia. See tähendab, et ise külalisõpetajaid kaasates, õppekäike organiseerides ja töövarjuvõimalusi realiseerides. 2016. aasta algusest koordineerin Tagasi Koolis karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse valikkursuse kava arendamist ja piloteerimist.

Nüüdseks oleme koostöös Tagasi Kooli välja töötanud uue formaadi, kus kursuse alguses õpilased visandavad oma tulevikuplaani, mis aine jooksul aina täieneb. Plaani täiendamiseks visandavad nad ka koos klassikaaslastega tundide sisu, loovad üheskoos kogu aine toimumise plaani, otsustavad keda ja miks külalistundi andma kutsutakse, milliseid ettevõtteid ja asutusi külastatakse ja keda töö- või hoopis tudengivarjutatakse.

Kursuse lõpuks on õpilasel selgem pilt endast ja töömaailmast ning nad on proovile pannud oma suhtlemis- ja organiseerimisoskused. Õpetaja roll on sealjuures aidata õpilaste koostöö käivitada ja olla kogu kursuse jooksul õpilastele mentoriks. Tagasi Kooli tagab õpilastele ja õpetajale abimaterjalid ning annab meetodid õpilaste koostöö käivitamiseks. Näiteks: näidis e-mail ja telefonikõne, juhend organisatsioonidega kontakteerumiseks jne.

Algatuse Huvitav Kool eestvedaja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Libliku sõnul võib sellisel viisil uue valikkursuse koostamist nimetada haridusuuenduseks: „Uus pole seejuures mitte õppeaine ise, vaid viis, kuidas see läbi viiakse – õpilaste huvide ja arvamusega reaalselt arvestades ning probleemilahendus-, suhtlemisoskust ja loovust kujundades. Nii saab läheneda erinevate aineüleste valikkursuste koostamisele. Õpilaste kaasamine vastutusrikkasse tegevusse ja nende usaldamine soodustab noortes õpihuvi säilimist ja suurendab nende vastutustunnet.“

Tavapärasest erineva valikkursuse idee on pakkuda koolidele välja viis õpilaste senisest aktiivsemaks kaasamiseks. Taolist kursust toetab ka SA Innove karjääriõppe peaspetsialist Mare Lehtsalu, kes sõnab: „Tooksin esile kaks väärtuslikku aspekti: vastutus ja eneseusaldus. Vastutust võtma õpitakse läbi kogemuse. Oma elu, õnnestumiste ja valikute eest saab vaid igaüks ise vastutada. Usun, et ise karjääriõpetust kavandades saavad õpilased panna end parajal määral proovile, kogeda eneseusaldust ja avastada vastutuse uus sügavam tähendus. Kursuse õnnestumisele aitab kaasa koostöö karjäärispetsialistiga, sest õpilase professionaalne juhendamine on vajalik.

9.-12. klassile mõeldud karjääriõpetuse valikkursus

Valikkursuse esialgne kava valmib 2016. aasta juuniks koostöös kuue pilootkooli õpetajaga ja karjäärispetsialistidega. Kiviõli I Keskkooli õpetajad Jüri Käosaar ja Maria Uuetoa hakkavad järgmisel aastal 10. klassi valikkursust koos juhendama. Jüri usub, et õpilased saavad kõige parema kogemuse just tegutsedes: “Leian, et uus aine võimaldab õpilastel isetegemist, -kogemist ja -põrumist.” Karjääriplaneerimise ja ettevõtlikkuse valikkursuse sisu kõlas Maria jaoks algusest peale sellise kursusena, mille järele ta ise keskkoolis õppides vajadust tundis: “Kõige rohkem intrigeerib mind, millised eeskujud õpilased välja valivad, kellega kursuse jooksul külalistundides kohtuda ning milliseid ettevõtteid soovivad külastada. Kursus annab õpilasele toetuse võtmaks kontakti just temas aukartust äratava tegijaga ning võimaluse selle inimesega kohtuda, küsida küsimusi ja nõuandeid. Sellised kohtumised võivad olla väga suurte ja säravate ideede alguseks!“

Kehra Gümnaasiumi karjääriõpetuse õpetaja ja Rajaleidja karjäärinõustaja Lydia Kruusmanni kommentaar valikkursusele: “Karjääriõpetuse uus vorm annab senisest enam võimalusi õpilaste selliste praktiliste oskuste arendamiseks, mis on tööturul väga olulised: suhtlemis- ,meeskonnatöö- ja projektipõhise töö oskus. Kuna õpilased ise planeerivad kursuse, siis on edaspidi kindlasti oluliselt kõrgem ka noorte motivatsioon ja omavastutus. Sageli ei näe täiskasvanud päris täpselt ka noorte arengu- ja infovajadusi, mis õpilaste enda poolt planeerituna paremini esile tulevad.”

Karjääriõpetuse valikkursus on valitud ka nupukate ideede kiirendisse. Tagasi Kooli otsib lisaks 10 pilootkooli, kus alates 2016. aasta septembrist karjääriõpetuse pilootkursust ellu viia. 6. juunil kell 10.00-12.00 toimub Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuses huvitatud õpetajatele ja koolijuhtidele seminar valikkursuse tutvustamiseks. Oma soovist seminaril osaleda või kursusega liituda palume teada anda Tagasi Kooli valikkursuse projektijuht Kerttu Seppale: kerttu@tagasikooli.ee

Ühe kooli ja ühe teatri JÕULine koostöö

Lavastaja Kaija M Kalvet. Autor: Ruudu Rahumaru

Minu nimi on Kaija M Kalvet ning ma töötan Tartus tegutsevas väiketeatris Must Kast lavastaja ja näitlejana. Sel hooajal oli meil töös üks põnev projekt, mille tulemusi nüüd kõik kaeda võivad. Nimelt arutasime eelmisel suvel Tartu Forseliuse Kooli tollase eesti keele ja kirjanduse õpetaja, nüüdse õppealajuhataja Kristi Mummiga, et võiks luua mingi vahva projekti, mille raames põhikooli noored võiksid näha lähedalt ühe teatrietenduse sündi ja oleksid ka ise sinna oma loominguga kaasatud. Selle kauge mõtte tulemusena esietendus selle aasta 10. mail Tartus, Genialistide Klubis Musta Kasti muusikaline noortelavastus „Jõud“. 

Aga kuidas see protsess siis käis? 7. klassi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mari-Liis Türno andis oma õpilastele ülesandeks kirjutada noortelugusid, mis neid endid huvitaks. Õpilased küll teadsid, et nende loomingust sünnib lõpuks lavastus, kuid ei kirjutanud näitekirjandust, vaid proosat. Mitte kuidagi ei olnud piiratud ka tegelaste arvu ega vanust või tegevuspaikade ja sündmuste reaalsust. Tulemusena sündisid 12 väga erinevat kirjatööd. Kui need sügisel valmis said, käisin ise õpilastel koolis külas rääkimas sellest, mis on nende ootused antud projekti suhtes, mida nad on seni teatris näinud ning mis neid nii teatris kui elus üldiselt huvitab. Lisaülesandena palusin õpetajal suunata neid üksteise lugude kohta arvamusi kirjutama, et olla kindel, kas see, mis minu arvates on juttudes huvitav ja oluline, on seda ka noorte endi arvates. 

Lavastuses "JÕUD" mängivad (vasakult): Mihkel Kallaste, Jaanika Tammaru, Birgit Landberg, Silver Kaljula ja Kaarel Targo (pikali). Autor: Ruudu Rahumaru

Nüüd juba 24 kirjatööd analüüsides ning ka oma näitlejate peale mõeldes jõudsin veebruariks kõige esmase dramaturgilise struktuurini. Püüdsin kasutada võimalikult suurt hulka käsitletud teemadest ning kujundada välja viis peategelast, kes oleksid usutavad, elulised ning omavahel piisavalt erinevad, et nende vahel juhtuv võiks vaatajatele huvi pakkuda. Mõtlesin kaua, et mida siis üldse tähendab noortelavastus – ja jõudsin järeldusele, et selle esmane tingimus on, et peategelased ise oleksid noored. Sisu poolest võib juhtuda mida iganes, kuid eakaaslastest kangelased teevad loo publiku jaoks jälgitavaks ja põnevaks.

Näitleja Birgit Landberg lavastuses "JÕUD". Autor: Ruudu Rahumaru

 Esmase struktuuri pealt sain anda lähtekohti ka lava- ja kostüümikunstnikule Illimar Vihmarile ning heliloojale Marten Kuningale. Et Forseliuse õpilased pika ettevalmistusprotsessi ajal võõraks ei jääks, käisid nad Mustas Kastis mitu korda külas –  teisi etendusi vaatamas, intervjuid ja reportaaže tegemas. Samuti vaatasid nad koolis mitmeid Musta Kasti vanemate lavastuste videosalvestisi ning liikmetest tehtud dokumentaalfilme.

Helilooja Marten Kuningas (keskel), näitlejad Jaanika Tammaru (vasakul) ja Silver Kaljula (paremal). Autor: Ruudu Rahumaru

Märtsi lõpus alanud prooviprotsessi alguseks oli struktuur veelgi täienenud ning näitlejad said proovides hoolega etteantud piirides improviseerima hakata. Mina panin kogu aeg üht-teist kõrva taha ning üsna pea valmis lõplik tekst. Proovide keskel tulid Forseliuse õpilased taas külla, vaatasid läbimängu ning said arvamust avaldada, kas tulemus on nende jaoks kaasakiskuv. Õnneks tundus, et vähemalt enamus tundis ka oma lood veel terviku seest ära ning et üldmulje oli positiivne.

Vestlusring peale lavastust, kus publik saab küsimusi esitada. Autor: Ruudu Rahumaru

 Ja valmis ka muusika, selle abil kujundas koreograaf Helen Solovjev liikumise ning kõige lõpuks pani valguskunstnik Karl Marken prožektorid põlema ning lavastus saigi valmis. Kuna meil Mustas Kastis toimuvad pärast iga etendust vestlusringid publikuga, käivad Forseliuse noored ka seal külalistena osalemas. Koostöö kestab niiviisi edasi. Mina isiklikult olen nii protsessi kui tulemusega väga rahul. Lõpliku tõe ütleb ikkagi publiku silm, aga siiamaani pole mingit põhjust häbeneda olnud. 

Lavastus "JÕUD". Autor: Ruudu Rahumaru

Olen selle aasta jooksul väga palju mõelnud ka enda põhikooliajale ja sellevõrra oli noortelavastust teha ootamatult nostalgiline. Mulle tõesti tundub, et palju ei ole muutunud. Selge see, et koolisüsteem areneb ja avardub ning et tehnilised võimalused on tänapäeval hoopis teised kui 15 aastat tagasi, kui ma ise seitsmendik olin. Aga need mured-rõõmud, mis eneseleidmisega kaasas käivad, ei teisene; ning hormoonidki on igavesed. Mul on hea meel, et minu puberteediaeg on lõppenud, aga ma olen ka väga tänulik selle võimaluse eest vaadata distantsilt tagasi ning see mõnes mõttes teraapilises vormis uuesti läbi elada. Seega ütlen ausalt, et lisaks noortele on minu arvates lavastus ka vanematele inimestele vajalik (aga ei sobi väikestele lastele!).

Kõikidele noortele inimestele aga sooviksin JÕUDu iseenda ja maailmaga toimetulemisel! Ja muidugi – tulge teatrisse!

NOORTELAVASTUSE "JÕUD" LISAINFO

Etendust mängitakse sel hooajal vaid 4 korda kuni 23. maini.
Tutvu lavastuse kirjeldusega teater Must Kast kodulehel. 
 
P 15.05 19:00 Jõud Genialistide Klubi (Magasini 5, Tartu)

E 16.05 13:00 Jõud Genialistide Klubi (Magasini 5, Tartu)

P 22.05 19:00 Jõud Genialistide Klubi (Magasini 5, Tartu)

E 23.05 13:00 Jõud Genialistide Klubi (Magasini 5, Tartu)