Uuendused õppekavades aitavad muuta kooli huvitavaks

Kooliaasta alguses jõustusid riiklike õppekavade muudatused, millega kool mitte lihtsalt ei või olla huvitav, vaid saab ja peab olema huvitav. Muudatused seavad keskmesse õpilase loomuliku uudishimu ning loovuse arendamise.

 

Õppe- ja ainekavade uuendustega tagatakse õpetajatele senisest suurem võimalus teha valikuid õppe sisus ja vähendatakse ainekavades kohustuslike õpitulemuste mahtu. Parandused ainekavadesse tehti enam kui aasta kestnud arutelude tulemusena.
 

Koolidel on riiklike ainekavade paranduste rakendamiseks ja vajadusel kooli õppekava muutmiseks aega kuni järgmise kooliaastani ehk 1. septembrini 2015.
 

Parandustega tehakse õpetajale ning õpilasele arusaadavamaks ainekavade struktuur ja sõnastus. Õpieesmärke kirjeldatakse eakohasemalt. Õpetamise fookuses on oskuste kujundamine, mitte lihtsalt õpetatavate teemade läbimine, mistõttu vähendatakse õpitulemuste kohustuslikku mahtu.
 

Ainekavast jäeti välja tarbetud kordused. Näiteks vähendati esimese kooliastme ehk 1.–3. klassi õpitulemuste juures kohustuslike tervikteoste arvu 12-lt 10-le, millega antakse õpetajale võimalus kasutada õppetöös rohkem lühemat, kuid mitmekesisemat lugemismaterjali.
 

Põhikooli ühiskonnaõpetuses on II kooliastmest (3.-6. klass) välja jäetud teema „Meedia ja teave“, sest mitmed õpitulemused kattuvad III (7.-9- klass) kooliastme sama teema õpitulemustega ning neid käsitletakse ka keele ja kirjanduse valdkonna ainetes ning inimeseõpetuses.
 

Gümnaasiumi kirjanduse kursusest „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendus” on jäetud välja liiga üldine teema „kirjanduse olemus ja roll”. Samuti positivism kirjandusteaduses, mudellugejad, lugemismudelid, intertekstuaalsus, mis on 10. klassi õpilastele liiga keerulised, arvestades nende lugemiskogemust ja kirjandusteaduslikke teadmisi.  

 

Seitsmenda klassi loodusõpetuse ainekava on struktureeritud teemapõhiselt, mis toetab senisest rohkem uurimusliku õppe läbiviimist teistes loodusainetes ning säästab õpetamiseks ja õppimiseks aega.

 

Uuendustega tuuakse juurde uus üldpädevus – digipädevus, mis toetab nii digipööret kui ka järgmise 7 aasta haridusprioriteetide ehk elukestva õppe strateegia eesmärkide elluviimist.
 

Väärtuspädevus muudetakse kultuuri-ja väärtuspädevuseks. Sotsiaalse pädevuse asemel nähakse ette sotsiaalne ja kodanikupädevus. Soovides väärtustada loodusteaduste ja tehnoloogialaseid saavutusi, lisatakse matemaatikapädevusele loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus.
 

Korrigeeris üle 200 õpetaja, koolijuhi ja spetsialisti
 

Riiklike ainekavade korrastamine lähtus õpetajate, koolijuhtide ja lapsevanemate tagasisidest, et nelja aasta eest vastuvõetud õppekavade rakendamist takistab ainekavade ülekoormatus ja keeruline sõnastus. Sel põhjusel pole soovitud ulatuses rakendunud ka õpilasekeskne õpe ning ainete lõimimine.

 

Eelnõu koostamisel osalesid tegevõpetajad ja arvestati eri huvirühmade seisukohti – muudatused tehti möödunud märtsis tööd alustanud ainekavade korrigeerimise komisjoniga, kuhu kuulus enam kui 200 tegevõpetajat, koolijuhti ja ainespetsialisti üle Eesti. Oma arvamuse ainekavade muudatuste kohta on esitanud kehtivate riiklike õppekavade koostajad, aineühendused, kodanikuühendused ja kõrgkoolide esindajad. 

 

Muudatused ei eelda uut õppevara
 

Muudatused võimaldavad jätkata riiklike õppekavade rakendamist ega too endaga kaasa õppeprotsessi põhimõttelist ümberkorraldamist. Muudatused ei too kaasa täiendavaid kulutusi, eelnõu rakendumine ei eelda uusi õpikuid – ainekavadesse ei ole teemasid lisandunud ning õppekavade põhimõtted on jäänud samaks.

 

Uuendatud põhikooli riiklik õppekava

 

Uuendatud gümnaasiumi riiklik õppekava

 

Õppekava on haridusstandard, mis paneb paika õpetamise ja kasvatamise üldised põhimõtted, eesmärgid ja ülesanded. Ainekava on osa õppekavast, kus on kirjas, kuidas ja mis tulemustele ning mis ajaks peab vastavas ainevaldkonnas jõudma.

Vorm on sisu

Avaldame eilse Postimehe vahel Huvitava Kooli erilehes ilmunud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski artikli.

 

Kool on Eesti ühiskonnas olnud läbi aegade olulisel kohal. Samas on hariduslik diskussioon siiani eeskätt keskendunud sellele, mida koolis õpetatakse. Kas kohustusliku kirjanduse nimekiri ikka sisaldab kõiki olulisi klassikuid? Miks on ajaloo õpetamine niivõrd Euroopa-keskne? Kas koolist saadud teadmised vastavad tööturuvajadustele?

Seda, kuidas koolis õpetatakse, on ühiskonna poolt pikka aega kahetsusväärselt teisejärguliseks peetud. Sisule keskendumise põhjuseks on olulisel määral traditsiooniline õpikäsitlus, mille kohaselt on hariduse omandamine eeskätt ühesuunaline teadmiste siirde protsess – teatud faktikogum antakse edasi õpetajalt õpilasele. Näitlikustades võib öelda, et õpetaja kasutuses on suur kast konstruktoriklotse (fakte ja teadmisi), mida ta ükshaaval laob õpilaste peadesse. Kooli lõpetades peaks ka õpilaste mentaalses ruumis korrastatud teadmiste palee kerkima.

Selline lähenemise kõrvalmõjuks võib pidada Eesti kooli isoleeritust kogukonnast. Paljud lapsevanemad usuvad, et nad annavad hommikul lapse üle kooli lävipaku ning saavad päeva lõpus kätte valmisprodukti. Enamik õpetajaid on muidugi alati teadnud, et hariduse omandamisel on oluline ka see, kuidas õpetatakse. Õigemini, et haridusliku protsessi sisu ei saa õpetamise vormist eraldi vaadata. Kui õpetamise viis (vorm) on puudulik, ei tule sellest ka kvaliteetset sisu. Tsiteerides endast targemaid: „siin vorm on sisu ning sisu on vorm“.

Tänapäeva maailmas ei ole õpetaja kõiketeadev andmekogu. Ega peagi olema. Kui igat fakti on võimalik mõne sekundiga Vikipeediast järele vaadata, siis teiseneb oluliselt ka hariduse roll. Tööturu-uuringud näitavad, et isegi lihtsamatel ametitel on oluliselt vähenenud rutiinsete, konkreetseid faktiteadmisi nõudvate tegevuste osakaal ning suurenenud vajadus iseseisvalt mõelda, eesmärke püstitada ning otsustada.

Seega peab kool andma oskuse erinevatest allikatest infot otsida ning seda kriitiliselt hinnata, luua õppeaineüleselt seoseid ja sidustada seda nö päriseluga. Olulisim aga on see, et õpilane peab tahtma ning oskama õppida.

Selleks peab haridus olema senisest oluliselt praktilisem ning haakuma noore inimese reaalse elukogemusega väljaspool kooli. Mõistagi ei saa lahendused õppeprotsessi mitmekesistamiseks tulla aga ainult haridussüsteemi seest. Eesti kooli uksed tuleb ühiskonnale avada. Justnimelt selleks on haridusministeerium kutsunud ellu algatuse Huvitav kool, millega soovime tuua koolielu puudutavates küsimustes kaasa rääkima inimesi, kes koolikorraldusega igapäevaselt ei tegele.

Huvitava Kooli raames on seni toimunud ja jätkuvad parimate praktikate vahetamise üritused ning mõttekojad nii riiklikul kui ka maakondlikul tasemel. Seniste arutelude põhjal on jõutud konsensusele, et koolide tulemuslikkuse hindamisel peame hindama koolide endi püstitatud eesmärke ning eripärasid. Üks parimaid viise selleks on rakendamisel olevate rahuloluküsimustike süsteem. See ärgitab nii õpilased kui lastevanemad mõtlema selle üle, kuidas saaks haridust veelgi paremini anda.

Pideva tegevusena on erilise tähelepanu all ka riiklike õppekavade korrigeerimine eesmärgiga anda õpetajale rohkem vabadust õppe korraldamiseks, lähtudes konkreetse klassi või õpilase huvidest. Uued, paindlikumad ainekavad peaksid saama valitsuse heakskiidu lähinädalatel.

PISA testi tulemused näitavad, et Eesti kool suudab tagada ühtlaselt hea keskmise taseme. Meil on vähe ebaõnnestujaid, ent meil on ka kahetsusväärselt vähe tippe. Mis on see võti, mis võimaldaks talentidel avaneda? Tõenäoliselt ei ole selleks ei uus kooliõpik ega rohkem füüsikatunde.

Huvitav Kool on protsess, mis alles kogub jõudu. Selle eesmärgiks on jõuda igasse kooli ning kogukonda, et koolis toimuv vastaks kogukonna ootustele ning õpetaks meie noored tänapäeva maailmas edukalt toime tulla. Sellest, kui huvitavaks ning mitmekesiseks me suudame hariduse teha, sõltub otseselt ka see, kui head teadmised ning oskused meie noored saavad. Sest hariduses vorm on sisu.

Kiri pojale

Täna ilmus kooliaasta alguse puhul Postimehe vahel erileht Huvitav Kool. Järgneva nädala jooksul avaldame oma blogis kõik lehes ilmunud artiklid.

Alustame ettevõtja ja SA Kiusamise Vastu juhi Rasmus Raski kirjast oma täna kooliteed alustavale pojale.


Kallis Hugo,

Lähed täna esimesse klassi, kuid pabinas olen hoopis mina. Ma ei muretse, et Sa hakkama ei saa või et Sulle koolis ei meeldi. Tead, ma kardan iseenda pärast. Kõige enam pelgan, et mina oma plõksimisega Su nii loomuliku õppimishuvi ära rikun. Seega otsustasin, et panen kirja kolm lubadust, mida kooli alustades Sulle annan.

Esiteks luban, et olen alati valmis Sind kuulama. Ma ei luba, et oskan Sind aidata, aga luban kuulata ja kaasa mõelda. Tõsi, teinekord võtavad Su küsimuste valangud “Vanamehe” multika stiilis “aga, issi, mis see on? Aga miks, issi?” võhmale, aga pole hullu - peaasi, et Sul ikka küsimusi jagub.

Teiseks luban, et ei tee kunagi Sinu eest kooliülesandeid. Mul oleks kindlasti põnev näiteks kolmanda klassi matemaatika tekstülesannete kallal pusida, nii nagu ma teinekord Su legodega mässan, aga Sind ei aita see ju kuidagi. Kui Sul koolis raskeks läheb - ja võid kindel olla, et vahel läheb - siis vaatame koos, mis teha annab. Kui vaja, proovime teisiti. Kui vaja, võtame hoo maha. Kuidagi ikka saab!

Kolmandaks, ära hinnete pärast põe. Luban, et mina ka ei põe. Elus ei loe hinded. Elus loevad oskused ja teadmised ja tahe. Näiteks. Ütled, et tahad saada detektiiviks. Kuigi ma täpselt ei tea, siis ma arvan, et eriti heaks salaagendiks saamiseks peab õppima tähelepanelikkust, kannatlikkust, analüüsimist, tiimitööd, kavalust ja palju erinevaid keeli. Ja seda kõike Sa koolis õppima hakkadki! Aga kui Sa salaagendiks siiski ei hakka, läheb neid oskusi kindlasti mõnel muul hetkel elus vaja, nii, et ära muretse, et midagi asjata õpitud sai.

Kokkuvõtvalt soovin, et Sa koolis ei muutuks. Et Sa jääksid alati sama uudishimulikuks, mänguliseks, lahkeks ja rõõmsaks. Põnevat kooliaega Sulle!

Sinu isa Rasmus

Huvitavamale koolile kaasa aitavad muutused üldhariduses algaval 2014/15 õppeaastal

Juba esmaspäeval algabki Eesti koolides uus ja huvitav õppeaasta, mis toob endaga kaasa mitmeid muutusi. Täpsemalt saab neist lugeda Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt www.hm.ee.


Riiklikud õppekavad

• Jõustuvad uuendatud riiklikud ainekavad. Koolidel on uuendatud ainekavadele üleminekuks aega 2015. a 1. septembrini.
• Õppekavades on täiendatud üldpädevusi, mida tuleb arendada kõigis õppeainetes: täpsustatud sotsiaalset ja kodanikupädevust, matemaatikapädevus on seotud loodusteaduste ja tehnoloogia alase pädevusega ning lisatud on digipädevus, mis e-riigis on vajalik inimeste digioskuste parandamiseks. 
• Õpetajatel on rohkem valikuvabadust ainesisu käsitlemisel ja neilt oodatakse keskendumist õppekavade olulistele põhimõtetele: loovusele, ettevõtlikkusele, aineülesusele ja lõimingule. Uuendustega ei kaasne õppeprotsessi põhimõttelist ümberkorraldamist, kuid õpe eeldab senisest suuremat praktilist tegevust.

Eksamid, tasemetööd ja koolide järelevalve ehk riiklik välishindamine

• Koolide riiklik järelevalve keskendub senisest enam sisulise tegevuse hindamisele dokumentide kontrolli asemel. Lisaks numbrilistele tegevusnäitajatele luuakse ühtsed rahuloluküsimustikud, mis aitavad hinnata õpilase arengukeskkonda ja anda kogukonnale mitmekesisemat tagasisidet kooli kohta.
• Võetakse kasutusele e-testid, mis annavad õpetajatele lisavõimalusi kujundaval ning kokkuvõtva hindamisel. 
• 2014. aastal rakendus uus riigieksamite mudel. Lähiaastatel ei ole plaanis olulisi muutusi riigieksamite korralduses.

Õpetajaamet

• Õpetajate töötasu tõus on jätkuvalt prioriteet.
• Ülikoolide juures alustavad tööd õpetajahariduse kompetentsikeskused, mille siht on õpetajahariduse ajakohasena hoidmine. 
• Uuendatakse õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppesüsteemi: määratakse kindlaks täiendusõppe olulisimad valdkonnad. Kujundatakse selge ülesannete ja vastutuse jaotus täiendusõppe planeerimisel, korraldamisel, läbiviimisel ja mõju hindamisel.

Hooliv klass on koolirõõmu aluseks

Projektis „Hooliv klass“ on võetud eesmärgiks algatada kooli ja noorsootöö koostöö, et tekitada muutus noorte sotsiaalsetes pädevustes ja rõhutada klassikaaslaste omavahelise läbisaamise olulisust. Projektijuht Marit Kannelmäe-Geerts sihtasutusest Archimedes tutvustab algatust lähemalt ning kutsub Harjumaa ja Tallinna 6.-7. klasse osalema.

Suur osa Eesti noortest veedavad enamiku oma päevast koolis. Head tulemused ja eduelamus koolis lihtsustavad oluliselt tulevases elus hakkama saamist. „Õppimine algab suhtest ja turvatundest,“ ütleb Siim Värv, projekti üks koolitajatest. Koolis luuakse eeldusi nii heaks enesetundeks olevikus kui ka tulevikus ja see on iga noore jaoks oluline. Küll aga toimub see keskkonnas, mida iga noor ei ole saanud enda jaoks valida ja mille muutmiseks napib neil sageli oskusi. Üha rohkem märgatakse keskkonna mõju noore õpimotivatsioonile ja –tulemustele ning rõhutatakse vajadust selle muutmiseks. On teada, et peale raskuste õppetöös on noorte toimetuleku takistusteks koolis sotsiaalsete suhete loomine ja olemus ning kiusamine, mis sageli omakorda halva õppeedukuse põhjuseks.

Ebameeldivaks või lihtsalt raskeks muutunud olukorra lahendamisel koolis vajab noor kogenud ja heatahtliku täiskasvanu tuge. Samuti on oluline, et praktiline muutus toimuks noore jaoks just klassikeskkonnas. Kooliülesed väärtused, mis toetavad avatust ja hoolivust, ei pruugi jõuda tegudeni, mis mõjutavad noore enesetunnet tema lähimas õpikeskkonnas.

Pilootprojekt “Hooliv klass”, on mõeldud Harjumaa ja Tallinna 6.-7. klassidele eesmärgiga õpetada oskusi ja pakkuda kogemusi, mis aitavad luua klassist hoolivat meeskonda. Kandideerimistähtaeg projektis osalemiseks on 27. august.

Idee projekti elluviimiseks on Eesti Noorsootöö Keskuses küpsenud juba mõned aastad. Praktikas on saadud julgustust Tartus ESF programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames algatatud projektist „Innustavad teod kooliraskustes noortele“. Siim Värv väidab: “Enda nägemust kahe paralleeli ristumiseks ja põimumiseks olen saanud kasutada Tartu projekti raames, kui me meeskond võttis oma eesmärgiks noortekeskuste ja koolide koostöö arendamise. Programmi käigus kohtusid noorsootöötajad esmalt konkreetse klassi konkreetsete õpetajate, klassijuhataja ning juhtkonnaga, et pakkuda oma tuge laste sotsiaalsete oskuste arendamisel. Koostöös loodi just antud klassi vajadusi arvestav sekkumisprogramm – noorsootöötajad kohtusid õpilastega nii koolis kui väljaspool kooli (kokku toimus ühe klassiga 12 kohtumist) ning olid seda tehes pidevas koostöös klassijuhatajaga. Klassijuhatajate tagasiside on, et kohtumiste tulemusena paranes õpilaste koostöö ning suurenes klassisisene hoolivus. Programmi puhul on eriti oluline see, et kogu töö toimus kahe osapoole koostöös.“ Projekti „Hooliv klass“ esimesi tulemusi oodatakse 2014. aasta lõpuks.

Tartu näite põhjal lisab teine projekti koolitaja Anne Õuemaa: „Koolitöötajad on valmis tegema koostööd ja panustama, et suurendada klassi meeskonnatunnet ning luua põnevaid ja kaugemale ulatuvaid noortealgatusi, mis aitavad muuta kogu koolikeskkonda nii õpetajatele kui ka õpilastele nauditavamaks. Noorsootöö jaoks on see kvalitatiivne hüpe. Oleme liikunud sotsiaalsete probleemide lahenduste disainimisele. Formaalõppe ja mitteformaalse õppe meetodite kombineerimisel loome koolimeeskonnad, kus kummagi suuna eksperdid saavad panustada koostöösse, õppida teineteiselt ja leida ühiselt uusi lahendusi kooli muutmisel toetavamaks.“

Projekti kaugem eesmärk on innustada ka teisi koole ja noorsootöö asutusi sarnaselt koostööd tegema, et leida ühiseid lahendusi ja tegevusi noortele, keda mõlemad osapooled igapäevaselt „oma noorteks“ peavad. „Olen jõudnud veendumisele, et formaal-ja mitteformaalharidus on tervik ja enam ei ole "minu" kooli noored ja "minu" noortekeskuse noored vaid on "meie noored", kellega koos soovime olla hoolivad, õnnelikud, eluga ise hakkama saavad tegijad,“ täiendab projekti kolmas koolitaja Hele Riit-Vällik.

Projekti teostab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja selle elluviimist toetab Eesti Noorsootöö Keskus. Kandideerimiseks vajalik informatsioon on leitav: http://euroopa.noored.ee/uudised/hoolivklass/