neljapäev, 11. detsember 2014

Huvitava Kooli nõukoda: kõige olulisem on mõtteviisi muutus


Möödunud reedel kogunes Huvitava Kooli nõukoda, et arutada, kuidas on algatus esimesel tegevusaastal edenenud ja kuidas edasi liikuda.

„Esialgsed põhimõttelised küsimused, mis on huvitav ja mis on huvitav kool, on tänaseks muutunud praktilisemaks,“ sõnas Taavo Lumiste. Ta lisas, et filosoofiline heietus huvitava kooli ümber on muidugi lõpmatu ja igavene, kuid ta näeb, et teema läheb korda ka praktikutele, kel on igapäevaselt võimalus erinevaid uusi lähenemisi ellu viia.

Kersti Kaljulaidi arvates on tänaseks aru saadud, et Huvitava Kooli näol pole tegemist pealesunnitud lisakohustusega, vaid eelkõige võimalusega muutuda avatumaks ja teha kooliga seotud osapoolte vahel rohkem koostööd. Krista Saadoja hinnangul on Huvitavast Koolist aastaga kujunenud sisuline liikumine, mille idee on õpetajate võrgustikes ka omaks võetud.

Kristi Klaasmägi tõi esile, et Huvitava Kooli suurimaks väärtuseks on fooni loomine uue õpikäsitluse mõtestamiseks ja levimiseks. Sellega nõustusid ka teised nõukoja liikmed. Leiti, et kõige olulisem ongi mõtteviisi muutus, et kool ei ole mitte kogukonnast eraldatud tuupimise koht, vaid kool saab ja peab olema huvitav, õpilase loomuliku uudishimu arendamine on esmane ning õige ning kool peab toimima loovalt ja avatult.

„Kõik Huvitava Kooli tegevused – mõttekojad, konkursid, üritused ja teavitustöö – on teatud mõttes olnud kui tööriistad mõtteviisi levitamiseks ja on hea näha, et need on tõesti olnud väga erinevad,“ lausus Heidi Paabort. „Oluline on viia õpetajateni mõistmine, et huvitav kool ei tähenda pelgalt mängimist, vaid on eelkõige vajalik tähenduslikuks õppimiseks. Samas peame mõistma, et siin ei ole olemas kiireid lahendusi,“ lisas Heidi Paabort.

Kooli teevad huvitavamaks õppekavast lähtuvad õppekäigud


„Nägin enda laste koolis kevadel, et palju on juba muutunud. Samas on endiselt tunda õpetajate poolelt palju vastuseisu näiteks lastega välja minemisele ning olemasolevaid võimalusi põnevateks tundideks väljaspool kooli ei kasutata ära,“ tõi välja Maris Hellrand.

Krista Saadoja selgitas, et takistused on sageli regionaalsed, sest näiteks maakonnakeskustest eemal asuvate koolide õpetajad peavad muuseumi- ja näitusekülastusteks kulutama kooli niigi piiratud ressursse. Samas nentis ta, et kõigil on võimalik kooli juures välja minna ja lähedal huvitavaid võimalusi leida.

Kaido Kreintaali sõnul tulevad õppekäigud tihti liiga äkki ja pole seetõttu õppekavaga suhestatud. „Peaks tekkima mõttelaad, et õppekäik pole mitte ühekordne ja lakooniline lisategevus tundide arvelt, vaid näiteks kolme õppeainet ühendav ja õppekava eesmärke täitev õppepäev,“ ütles Kaido Kreintaal.

Edulugusid peaksid jagama ka õpilased


Nõukoda oli ühel meelel, et algatusest on aastaga kujunenud kaubamärk ning seniseid tegevusi – mõttekodasid, konkursse, koostöö initsieerimist ja positiivsete kogemuste jagamist – tuleb jätkata.

Samuti kaaluti mitmeid täiendavaid tegevussuundi, näiteks Huvitava Kooli märgi loomist, millega koolid saaksid kinnitada oma toetust mõtteviisile ning luua võrgustikke, eraldi mõttekodade korraldamist ettevõtjatele, lapsevanematele ja algatuse partneritele, maakonnalehtedesse artiklite kirjutamist ja palju muud. „Peaksime looma rohkem võimalusi, et noored, kelle suunas neid tegevusi tehakse, saaksid oma arvamuse välja öelda. Õpilased ise peaksid rääkima, kuidas mingi huvitav õppeviis on aidanud neil asju paremini mõista ja selgeks saada,“ tegi ettepaneku Liina Hirv.

Arutati ka selle üle, et Eesti senised suurepärased PISA-testi tulemused on tegelikult saavutatud tuupimismeetodiga ning peame olema valmis, et õppeviisi muutmisel langevad esialgu ka meie tulemused. Teisalt osutati, et oluline on see, mida me hindame ja kuhu paneme kriteeriumi. „Ma julgen väita, et tänases koolis suur osa ajast enamus õpilasi igavleb. Kui kool läheks huvitavamaks, siis õpilane omandaks ka baasteadmisi oluliselt rohkem ja õpiks neid rakendama, õpiks analüüsima ja suhtlema,“ lausus Kaido Kreintaal ja lisas, et tuleb lahti saada kooli raamivatest vormilistest kujunditest, näiteks 45-minutilisest tunnist. 

Järgmine Huvitava Kooli nõukoja koosolek toimub 2015. aasta kevadel.

Koosolekul esitlesid ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajad nõukojale, mida aastaga huvitavat kooli toetavate õppekavade, õpetajahariduse ja välishindamise aspektist on tehtud. Sellest kirjutame aga peatselt oma järgmises postituses.

teisipäev, 9. detsember 2014

Haridusteadlased võtavad vaatluse alla õpetajate ajakasutuse


Huvitava Kooli toetusel korraldab TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus 10. detsembril kell 15-17 webinari õpetaja ajakasutusest. Peamiseks küsimuseks on, kus ja kuidas leida koolis aega, et tegeleda oluliste asjadega.

Õppimise ja töö tempo üha kasvab ning pidev kiirustamine tekitab stressi nii õpilastes kui õpetajates. Õpikogukonna meetodil õppekava rakendamise projekti webinaris arutavad õpetaja ajakasutuse temaatikat õpetajad, koolijuhid ja haridusteadlased.

Webinaris küsitakse:
  • kuidas kasutada õpetöös aega efektiivselt, arvestades õpilaste eri õpistiilide ja tempodega?
  • millised on õpetaja jaoks olulised ja millised vähemolulised tegevused ning kuidas saada rohkem aega olulisteks tegevusteks?
  • milliseid koolikorralduslikke lahendusi koolides kasutatakse, et "aega juurde teha"?
  • kas õpetaja ajakasutusoskuste hulgas peaks olema ka aja mahavõtmise ja aeglustamise oskus?
Teemade üle arutlevad Halliki Harro-Loit (Tartu ülikool), Ülle Luisk (Viljandi gümnaasium), Hannely Luik-Stogov (Valga põhikool), Kristi Mumm (Forseliuse gümnaasium), Ain Tõnisson (Tartu Tamme gümnaasium) ja Rein Uusmaa (Nõo põhikool).

Webinar toimub TÜ haridusuuenduskeskuses Lossi 38-18. Otseülekanne ja järelvaatamine Youtube'is.

Kõigil kuulajatel on võimalik TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse Facebooki lehe kaudu küsida, kommenteerida ja arvamust avaldada.

kolmapäev, 3. detsember 2014

Kadrina Keskkooli edulugu ehk kuidas kogukond tulevasi insenere õpetab


Lääne-Virumaa Huvitava Kooli mõttekojas tõid kõik arutelulaudkonnad esile Kadrina Keskkooli reaal-tehnilise õppesuuna kui omanäolise ja läbimõeldud lahenduse, kuidas koostöös ettevõtjatega on maakonna haridust huvitavamaks tehtud. Kirjutame nüüd lähemalt, mis teeb Kadrina Keskkooli inseneriõppe eriliseks.

Kadrinas saavad 10. klassi astuvad õpilased valida kolme õppesuuna vahel: LoTe ehk loodusteadused, kus pööratakse suuremat rõhku bioloogiale ja teistele loodusainetele, HuSo ehk humanitaar-sotsiaalteadused, kus keskendutakse keeleõppele ja eneseväljendusoskusele ning ReTe ehk reaaltehniline õppesuund, kus õpilastele antakse lisaks matemaatika, keemia ja bioloogia süvendatud õppele juurde ka suunapõhiseid ained, mida õpetavad tegevpraktikud – turundus, loogika, logistika, arhitektuur, organisatsiooni juhtimine ja käitumine, arvutigraafika ja joonestamine. Õppesuund on välja kujunenud koostöös Aru Grupp AS-ga 2005.a. käivitatud ärijuhtimise ja tehnoloogia õppekavast, mille raames saavad õpilased põhjaliku ettevalmistuse programmjoonestamises ning baasteadmised inseneri- ja ettevõtlusvaldkonnast.

ReTe õpilastel on võimalus arendada insenerimõtlemist ja realiseerida oma loovust läbi praktikumide, õppekäikude ning praktikute õpetuste baasil. Praktikud, kes oma teadmisi ja kogemusi edasi annavad, on enamalt jaolt kohaliku kogukonna liikmed ning Kadrina Keskkooli vilistlased. Näiteks Kadrina Keskkoolis õppivate laste isa ja kohalik ettevõtja õpetab turundust, Rakvere haigla juhataja jagab kogemusi organisatsiooni- ja personalijuhtimisest, Rakvere linnaarhitekt viib läbi arhitektuurialaseid loenguid. Sel moel aitab reaaltehniline õppesuund kaasa ka kooli ja kogukonna sidususe suurendamisele.

Kui õpilane valib ReTe suuna, siis teeb ta teadliku valiku tegeleda õppimisega ka koolivaheaegadel, sest nii sügis- kui kevadevaheajal toimuvad neil väljasõidud ja praktikumid erinevates ettevõtetes üle Eesti ning lisaks ühel suvevaheajal (pärast 11.klassi) ka välispraktika. Praktikad toimuvad kohalikes suuremates ettevõtetes (Aru Grupp AS, HeTi Pere OÜ, Flexa Eesti AS, Jeld-Wen Eesti AS), kus on kasutusel kaasaegsed tehnoloogiad ja seadmed. Praktikandid saavad ülevaate töökorraldusest ja protsesside juhtimisest, tutvutakse tehnoloogiate ja kasutatavate seadmete nõuete ja ohutustehnikaga. 2-nädalane välispraktika toimub Aru Grupp AS-i välispartnerite juures Hollandis, Soomes, Inglismaal, Saksamaal.

Et koolitust tipptasemel hoida, propageerida laiemalt insenergraafika oskusi ja seeläbi tehnilist haridust Eesti noorte hulgas ning pakkuda kooli ReTe suuna õpilastele võimalus võrrelda enda taset teistega, korraldatakse Kadrinas igal aastal rahvusvaheline arvutijoonestamise võistlus CADrina. Tudengid ja koolinoored võistlevad programmjoonestamises, vajalik on nii konkreetne CAD programmide kasutusoskus kui ka insenerlik loovus. Alates 2012. aastast on võistlusel Eesti noortega rinda pistnud ka Soome ametikoolide tudengid ning ainsa üldhariduskoolina osalenud Kadrina Keskkool on mitmel korral võistluse võitnud.

Kõige eelneva tulemusena on suurenenud nende õpilaste arv, kes lähevad edasi õppima insenertehnilistele erialadele. Seega aitab Kadrina Keskkool täita ühiskondlikku nõudlust oskustööliste ja spetsialistide järele. Praktilisest inseneriõppest on kasu ka kohalikule kogukonnale, sest kui õpilastele näidata, et kodukohas on edukad ettevõtted ja seal on võimalik end edukalt teostada, siis tahavad noored pärast kõrgkooli õpinguid ka oma kodukohta tagasi tulla.

Kadrina Keskkooli inseneriõpe tunnistati Ettevõtliku Kooli edulugude konkursi 2014 võitjaks kategoorias "parim koostöö partneriga".

Hetk võistluselt CADrina 2014. Foto: Meelis Meilbaum
CADrina 2014 teemaks oli autosport ja ülesande teemaks vormel. Foto: Meelis Meilbaum

esmaspäev, 1. detsember 2014

Huvitava Kooli jõulukuu


Möödunud novembrikuu oli Huvitavale Koolile sündmusterohke – toimusid digivõimaluste konverents, mõttekojad Ida- ja Lääne-Virumaal, loovhariduse seminar ning koolide huvitavuse küsimusi arutati noorte osaluskohvikutes üle Eesti. Kel polnud võimalik osaleda, saab kokkuvõtteid ja materjale lugeda meie varasematest postitustest.

Detsember on traditsiooniliselt aastale tagasivaatamise ja uute plaanide tegemise aeg ning sellest tulenevalt on jõulukuu ka Huvitava Kooli jaoks varasemaga võrreldes veidi sündmustevaesem. Üks oluline kuupäev tasub siiski ära märkida – nimelt toimub 5. detsembril lausa mitu olulist Huvitava Kooli sündmust:
  • Ennelõunal koguneb Huvitava Kooli nõukoda, et arutada algatuse esimese aasta edenemist ning teha plaane teiseks tegevusaastaks.
  • Samal päeval toimub kohtumine YFU Eesti esindusega ning pärastlõunal Eesti Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste esindajatega, et arutada koostöövõimalusi ning kohalike omavalitsuste rolli Huvitava Kooli algatuses. 
  • Lisaks lõpeb samal päeval SA Archimedes ja Huvitava Kooli uudsete õppemeetodite ja õpitoodete konkurss „Teeme tunni huvitavaks!“. Konkursile on oodatud kõige erinevamad ideed ja tooted, mille kasutamine võiks pakkuda põnevust nii koolieelse lasteasutuse õpilasele kui üliõpilasele, aga ka õpetajale, õppejõule või koolijuhile. Ootame tegevusi ja lahendusi, mis sobiksid nii ühe kui ka mitme tunni või loengu läbiviimiseks, ainealaste ning üldpädevuste kujundamiseks. Auhinnafond 4000 eurot. Täpsemat infot leiab konkursi veebilehelt: http://koostoopaevad.archimedes.ee/konkurss
Detsembris kuulutame välja ka SA Innove ja Huvitava Kooli konkursi „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“ tulemused. Konkursile esitati kokku 18 projekti, milles on koostööpartneritena hõlmatud 43 kooli üle Eesti. Projektide kaudu saavad koolid jagada häid praktikaid üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu kavandamise ja korraldamise edulugudest, metoodiliste kogemuste jagamisest väljapoole kooli ning koolist väljapoole suunatud koostöö korraldamise kogemustest, õpilaste ja õpetajate motivatsioonimehhanismide muutmisest ja kooli õppekorralduse nüüdisajastamisest. Kõik konkursile laekunud projektitaotlused on väga head ja aitavad rakendada huvitava kooli põhimõtteid – avatust, loovust ja intellektuaalset pingutust soosivat õpet, mitmekesiste valikute ja otsustusvõimaluste pakkumist.

Samuti teeme detsembris koos maakondadega ettevalmistusi regionaalsete mõttekodade toimumiseks 2015. aasta esimesel poolel.

Huvitav Kool soovib kõigile hariduse sõpradele imekaunist jõuluaega!