Aasta Õpetaja gala suunaja nominendid

Tunnustame Aasta Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“ kaudu 8. oktoobril neid haridustöötajaid ja -toetajaid, kelle töö on teistele eeskujuks, kes panustavad õppurite arengu toetamisele, koostööle ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes. Kindel on see, et neid kõiki ühendab üks omadus – vastutustunne tuleviku suhtes.

Tutvustame ühe kategooria nominente korraga. 

Aasta suunaja nominendid on Kersti Kesküla Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist, Kristel Üksküla Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumist ja Põlva Ühisgümnaasiumis töötanud Airene Vaike Kumari, kes on praegu ametis Räpina Ühisgümnaasiumis.

Kersti Kesküla (Pärnu Kuninga Tänava Põhikool) 

Kersti Kesküla on Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli sotsiaalnõustaja, kelle südameasjaks on leida iga lapse jaoks tema parim võimalus õppimiseks, arenemiseks ning elus vajalike sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Kersti moto on, et igas lapses on rohkem head kui halba, mille peame vaid lapses üles leidma.

Kersti teeb järjekindlat ja süsteemset tööd riskirühma laste ja nende peredega. Erivajadustega laste puhul on sotsiaalsed oskused erilise tähelepanu all ja neid tuleb süsteemselt kujundada. Kersti tegevuses on olulisel kohal individuaalne sotsiaalnõustamine. Ta aitab õpilasel leida lahendusi probleemidele, sõnastada arengueesmärke ja motiveerib neid igapäevaselt.

Kersti on üks võtmeisikuid erivajadustega õpilaste toetamisel ning kooli- ja kodusidemete tugevdamisel. Lisaks on Kersti lastevanemate ja pedagoogide seas hinnatud koolitaja. Kersti on suurepärane kolleeg ja meeskonnakaaslane, kes oskab alati leida ühise keele nii noorte kui täiskasvanutega.

Kristel Üksküla (Vanalinna Hariduskolleegium)

Kristel Üksküla on Vanalinna Hariduskolleegiumi õppealajuhataja, kes oma erakordse pedagoogilise vaistu ja omandatud kogemustega, hoolib igast lapsest, õpetajast ning arvestab iga inimese eripäraga.

Kristel on aidanud raskest olukorrast üle saada sadadel õpilastel ning kolleegide sõnul ei pea Kristel ühtki juhtumit lootusetuks, sest lahendus oleneb paljude asjaolude õigest kombinatsioonist. Ta otsib ja leiab koostöös perekonna, tugispetsialistide ja kolleegidega igale lapsele võimaluse raskuste ületamiseks.

Kristel on ka VHK tervisenõukogu juht. Tervisenõukogu poolt ning Kristeli eestvõttel loodi VHKs 2013. aastal Miikaeli Ühenduse nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskus, mille peaülesandeks on pakkuda koolidele nõustamist hariduslike erivajadustega õpilaste kaasamiseks tavakooli.

Õpilased ja vanemad usaldavad teda, mistõttu on Kristeli tegevus väga tulemuslik nii võimetekohase õppimise saavutamisel kui laste suunamisel oma annete avastamisele.

Airene Vaike Kumari (Põlva Ühisgümnaasiumi koolipsühholoog)

Airene Vaike, kes töötas koolipsühholoogina varem Põlva Ühisgümnaasiumis ning praegu Räpina Ühisgümnaasiumis, peab oma töö olulisimaks eesmärgiks, et iga inimene tunneks end koolis väärtusliku ning märgatuna. Airene Vaike tegevuse tulemusel ei ole viimastel aastatel põhikoolist olnud väljalangejaid. Kasutades õpilasi aktiveerivaid meetodeid, ergutab Airene Vaike sellega õpilasi püstitama eesmärke, paneb neid kaasa mõtlema ja ühtlasi toetab vastutuse võtmist.

Õpetlike lugude rääkimise ja filosoofiliste dilemmade esitamise kaudu, ergutab ta noori ümbritsevat analüüsima. Airene Vaike käivitas algklassides filosofeerimise ringi, samuti viib klassides läbi väärtusemängu, mis aitab õpilastel end tundma õppida ning valikuid näha.

Airene Vaike ei ole lihtsalt teadmiste edastaja, vaid õpikeskkonna looja, kus õppija ise on oma teadmiste kujundaja.​​

Aasta Õpetaja gala õppejõu nominendid

Tunnustame Aasta Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“ kaudu 8. oktoobril neid haridustöötajaid ja -toetajaid, kelle töö on teistele eeskujuks, kes panustavad õppurite arengu toetamisele, koostööle ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes. Kindel on see, et neid kõiki ühendab üks omadus – vastutustunne tuleviku suhtes.
Tutvustame ühe kategooria nominente korraga. 

Aasta õppejõu nominendid on Eno Tõnisson Tartu Ülikoolist, Vlad Alex Vernygora Tallinna Tehnikaülikoolist ja Madis Liplap Tartu Kõrgemast Kunstikoolist.

Eno Tõnisson (Tartu Ülikool)

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi lektor Eno Tõnisson on uuenduslikke aktiivõppemeetodeid kasutav ning oma üliõpilaste igakülgset arengut toetav õppejõud, kes tegeleb süstemaatiliselt oma õpetamise arendamisega ning teeb õpetamisel koostööd nii üliõpilaste kui kolleegidega.

Innovaatilisi aktiivõppemeetodeid kasutades, on Eno Tõnisson osa tööst üles ehitanud klikkerite kasutamisele. Ta suunab üliõpilasi koostööle, õpetab arutlema, oma vastuseid põhjendama, arutluskäigus vigu leidma ning jõudma sügavama õppimise juurde.

Üliõpilased hindavad Eno Tõnissoni ainekursusi kõrgelt ning väärtustavad tagasisides nii tema kasutatud õppemeetodeid kui ainete sisulist poolt. Üliõpilaste tagasisidest lähtudes on Eno Tõnisson meisterlik õppejõud, kelle poolt õpetatav aine on küll sisutihe, kuid mitte igav, vaid esitatud kavalalt ja kaasahaaravalt.

Eno Tõnisson on esimese eestikeelse MOOCi (vaba juurdepääsuga täielikult veebipõhine täiendusõppeprogramm) looja, juhtiv õppejõud ja koolitusmeeskonna juht.

Vlad Alex Vernygora (Tallinna Tehnikaülikool) 

Vlad Alex Vernygora on TTÜ rahvusvaheliste suhete instituudi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna uuringute keskuse Uus-Meremaa lektor ja projektijuht, kes arendab unikaalset teadussuunda ülikooli ja riigi tasandil, kaasates aktiivselt uuringutesse ka üliõpilasi. 

Õpetades enam kui kümne rahvuse esindajaid, rakendab ta õppetöös erinevaid õppemeetodeid, alustades klassikalisest loengu pidamisest, lõpetades loengutega, mis on korraldatud ümarlaua diskussiooni või väitluse vormis. Tema initsiatiivil sai alguse diplomaatide, poliitikute ja teiste ühiskonnategelaste avalike loengute sari (Top Hat Lectures). 

Vernygora kuulab üliõpilaste arvamust ning loob auditooriumis turvalise keskkonna, kus iga üliõpilane sõltumata kodakondsusest tunneb end mugavalt, vabalt ja saab kasutada oma potentsiaali.

Lektorina on Vlad Alex Vernygora pälvinud üliõpilastelt vaid häid hinnanguid. Vernygora algatusel asutati Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna uuringute keskus. Läbi selle keskuse on Eestile avanenud suurepärane võimalus ennast teadvustada Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas (Uus-Meremaal, Hiinas, Austraalias ja Lõuna-Koreas).

Madis Liplap (Tartu Kõrgem Kunstikool)

Madis Liplap on pühendunud õppejõud, 

kes oma erialase kogemuse ja professionaalse 

eeskujuga innustab üliõpilasi leidma 

uudseid ideid ja loomingulisi lahendusi.

Madis Liplapi juhendatud ained (nt sisekujundus, interjööridisain, seinamaalingud) on sisu poolest sageli nõudlikud erialased projektid, mis toimuvad koostöös tellijaga. Koos üliõpilastega loomingulises meeskonnas töötamisel, jagab ta üliõpilastele ülesandeid nii, et tekib motiveeriv tööõhkkond ja iga osaleja leiab endale sobiva tegevusvaldkonna.

Üliõpilaste õpetamine ja kaasamine projektidesse ei ole pelgalt Madise päevatöö, vaid elustiil.

Tänu sellele, et õppetööna valminud objektid on pälvinud avalikku tunnustust, tunnevad üliõpilased end Madise juhendamisel vastutusrikkaid ülesandeid täites turvaliselt ja usuvad projekti lõpptulemusse.

Järjepidevalt on Madis Liplap panustanud Tartu Kõrgema Kunstikooli galerii Noorus kuvandi kujundamisse ja taseme hoidmisse.

Madis räägib aktiivselt kaasa erinevatel Tartu Kõrgemat Kunstikooli puudutavatel teemadel ning kõrgkooli visuaalse esteetika ning kuvandi arendamisel, panustades samas ise kõigesse, kus saab oma professionaalseid oskusi rakendada.

100 sõna #lemmikõpetaja kohta

Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkond ning Huvitava Kooli nõukoja liikmed on kirjutanud läheneva õpetajate päeva puhul 100 sõna neile meelde jäänud õpetajast. Aitäh, õpetaja, et sa oled inspireerinud, toetanud ja eeskujuks olnud. Kõigile head lugemist!

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht ja Huvitava Kooli nõukoja liige Heidi Paabort kirjutab: On inimesi, kes suudavad märkamatult puudutada sinu hinge ja saadud emotsioonid jäävad sinna helisema aastateks. Vahel mõjuvad nende teod nii, et sa märkad alles hiljem, kui suur eeskuju ta sulle oli. Oleks suurepärane, kui igaüks saaks öelda, et selleks inimeseks oli minu õpetaja.

Lõpetasin keskkooli 24 aastat tagasi, kuid endiselt on meeles emotsioonid, mis valdasid mind ühiskonnaõpetuse tundi minnes. Ma ei mäleta kõike, millest õpetaja rääkis, aga meenub kirglik jutt ja kehakeel. Ta pani iga teema särama sest elas iga ajaloolist hetke justkui uuesti läbi, muutes tunni elavaks kujutluspildiks, mille kaudu oli hea seoseid luua ning mälul teemat talletada.

Olen õppinud temalt seda, et iga teema, iga fakt võib tunduda põnev, kui selle põnevaks mängid. Mängulisus on üks osa minu eluviisist, mis hoiab mind uudishimulikuna maailma asjade suhtes ning ei lase vajuda rutiini.

Aitäh sulle, Erika Sari! Erika Sari oli minu ajal Võhma Keskkoolis, täna töötab Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.

Üldharidusosakonna asejuhataja ja algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik kirjutas:
Seosed, seosed... Faktide ümberkirjutused tunnikontrolli ei ole veenvad. Tegelaskuju ümberjutustus ei ole veenev. Maardla asukoha mõju tuleb seostada tootmise kujunemisega. Tegelaskuju karakteri analüüs peab avama kangelase olemuse. Seoseid tuleb luua. Seoste ja analüüsita saab hästi päheõpitud õpikuteksti taasesitamise eest vaevalt rahuldava. Õpetaja tahtis aga parimat hinnet panna.

Kaks erinevat õppeainet, väga erinevat õpetajat, kuid sisuliselt sarnased põhimõtted, mille olen koolist pärisellu kaasa võtnud – parima nimel peab pingutama ja hoolima. Vaevalt olid mõlemad õpetajad omavahel kokku leppinud, aga nad kujundasid (enese)kriitilist ja analüütilist mõtlemist. Olen selle eest lõpmata tänulik oma õpetajatele

– Nõo Keskkoolist Aino Väinastele ja Helgi Pukile, kõige meeldejäävamatele paljude säravate seast.

Noored Kooli tegevjuht ja Huvitava Kooli nõukoja liige Kristi Klaasmägi kirjutas: Minu lemmikõpetaja oli vene keele õpetaja Zinaida Tovkatš. Selle aukoha teenis ta oma õiglase hindamissüsteemiga. Minu jaoks oli vene keel kerge, aga sel korral oli kodus õppimata jäänud. Pinginaabri jaoks olid keeled väga rasked, aga ta oli korralikult tunniks ette valmistanud. Pidime vist luuletust peast ette lugema või midagi sellist - minu meelest vastasime enam-vähem sama hästi, aga mina sain kehvema hinde. Kui pärast tundi õpetajalt selle "ebaõigluse" kohta pärisin, vaatas ta mulle üle prillide serva otsa ja ütles välja, mida ta hindas - mina oleksin suutnud ka paremini, aga pinginaaber oli kõvasti pingutanud.

Kes on Sinu #lemmikõpetaja? Rahvusvahelise õpetajate päevani, 5. oktoobrini toimuva kampaaniaga saad teda tunnustada ja selle eest ka auhindu võita! 8. oktoobril on Sul võimalus jälgida ETV-st Aasta Õpetaja galat, millega tunnustatakse üleriigiliselt aasta parimaid haridustöötajaid ja -toetajaid.

Lugude seeria jätkub lähipäevil!

Aasta Õpetaja gala haridusteo nominendid

Tunnustame Aasta Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“ kaudu 8. oktoobril neid haridustöötajaid ja -toetajaid, kelle töö on teistele eeskujuks, kes panustavad õppurite arengu toetamisele, koostööle ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes. Kindel on see, et neid kõiki ühendab üks omadus – vastutustunne tuleviku suhtes. 

Tutvustame ühe kategooria nominente korraga. 


Aasta haridusteo nominendid on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi koostööprojekt "Praktikult praktikule: õpetaja töövarjuna", Saaremaa Ühisgümnaasiumi Saaremaa 25. miniteatripäevad ja Küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.

Koostööprojekt “Praktikult praktikule: õpetaja töövarjuna”
(Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasamets)

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi koostööprojekt “Praktikult praktikule: õpetaja töövarjuna” kaasas 21 päeva jooksul 136 õpetajat 11st koolist ja oli ülemineku alguseks atesteerimiselt õpetaja kutsestandardile, koolitustelt enesetäiendusele ja analüüsilt refleksioonile.

Projekti käigus said õpetajad olla ise nii õppija kui mentori rollis, näha teoreetiliste koolituste kõrval kolleegide parimaid töökogemusi ning tutvuda erinevates koolides õpikeskkondade arendusega. Reeglina hindasid projektis osalenud õpetajad sellist enesetäienduse viisi kõrgelt. Õpetajate positiivne kogemus ning hoiak elukestva õppe vajalikuks pidamisel on motiveeriv ka õpilastele.

Koolid on valmis koostöövõrgustiku tööd jätkama, leidma ja rakendama erinevaid õpetajate enesetäiendamise viise.

Saaremaa miniteatripäevad
(Saaremaa Ühisgümnaasium, peakorraldaja Rita Ilves)

Saaremaa miniteatripäevad on olnud veerandsajandi jooksul Eesti teatri järelkasvu oluliseks motivaatoriks ning andnud kogemusi nii osalejatele kui korraldajatele. Miniteatripäevade käigus saavad osalejad arendada loovust, tutvuda heade kirjanduslike materjalidega, arendada analüüsi- ja esinemisoskust, partneritunnetust ning õppida koostööd tegema.

Miniteatripäevadel annab erinevate valdkondade esindajatest koosnev professionaalne žürii juhendajatele põhjalikku tagasisidet. Koos analüüsitakse nähtud etendusi ja õpetatakse teatri ja avaliku esinemise põhitõdesid. Just eeltoodut arvestades on miniteatripäevadest kujunenud ka omamoodi õpitoad.

Miniteatripäevade korraldamine õpetab loovust ja fantaasiat rakendama ning uusi innovaatilisi lahendusi otsima.

Küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis (Algataja ja koordinaator õppealajuhataja Tiia Mikson)

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis avati esimesena Eesti haridusasutustest küberkaitse õppesuund, mis akadeemilist õpet ja õpilaste tehnoloogiahuvi ühendades, loob eeldused küberkaitse rakendamiseks ja pädevate spetsialistide ning vastutustundlikult käituvate kodanike ettevalmistamiseks.

Küberkaitse õppesuuna algatajaks ja koordinaatoriks on õppealajuhataja Tiia Mikson, kelle eestvedamisel on saavutatud hea koostöö nii küberkaitsega tegelevate institutsioonide (Eesti NATO Ühing, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kommunikatsiooni ja Infoturbe Arendus ja Uurimiskeskus, Kaitseliit jt), kõrgkoolide (TÜ, TTÜ) kui Põltsamaa linnavalitsusega.

Küberkaitse õppesuuna õpilastele korraldatakse õppekäike küberkaitsega seotud organisatsioonidesse, loodud on drooniring ja sisustatud tehnoloogiaklass. Küberkaitse suuna tegevust toetab kooli korralik IT taristu. Kõiges selles on oluline osa koostööpartneritel, toetajatel ja sponsoritel, kelle arv on pidevalt kasvanud.

Kolonel Douglas Wheelock: astronaudiks ei saa erilised inimesed

Eesti GLOBE programmi mõõtmistes aktiivselt osalevad õpilased ja õpetajad kohtusid eile, 27. septembril USA astronaudi Douglas Wheelock`iga, kes rõhutas korduvalt, et astronaudiks võivad saada täiesti tavalised inimesed.
 
Wheelock pidas 27. septembril loengu Tallinnas, Mektory keskuses. Samal õhtul olid GLOBE'i koolide esindajad kutsutud ka USA suursaadiku James D. Melville Jr. vastuvõtule, kus õpilastel, õpetajatel ja teadlastel oli võimalik astronaudiga lähemalt suhelda. Vastuvõtul tõstis suursaadik esile GLOBE programmi koolide panust ja märkis nende koolide olulisust rahvusvaheliste keskkonnamõõtmiste tegemisel. 

Douglas Wheelock pidas vastuvõtul lühiettekande ja rääkis haaravalt elust rahvusvahelises kosmosejaamas. Wheelock rõhutas korduvalt, et ta oli tavaline õpilane ja et astronaudiks ei saa erilised inimesed. Tuleb olla uudishimulik, peab julgema küsida ja tundma huvi loodusteaduste ja tehnoloogia õppimise vastu.
NASA astronaut Douglas Wheelock (56) on sündinud New Yorgi osariigis ja ta on USA armee proovilendur. Douglas Wheelockil on selja taga kaks missiooni, ta on viibinud kosmoses 178 päeva ning olnud avakosmoses 43 tundi ja 30 minutit. 

GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) on ülemaailmne alg-, põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud uurimuslikku õpet ja praktilisi tegevusi pakkuv keskkonnasuunitlusega haridus- ja teadusprogramm, mille algatas 1994. aastal USA asepresident Al Gore ja mis käivitati „Maa päeva“ ürituste raames. Läbi uurimusliku õppe on GLOBE-i visiooniks edendada ja toetada õpilaste, õpetajate ja loodusteadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute valdkonnas. GLOBE-i toetavad USA kosmoseuuringute keskus ehk NASA, USA Rahvuslik Teadusfond ning USA Välisministeerium koostöös GLOBE riikide ülikoolide, koolisüsteemi ja valitsusväliste organisatsioonidega.

Eesti ühines GLOBE programmiga 1996. aastal ja 1997. aastal alustasid Eesti koolid mõõtmistega. Eesti paistab silma nii mõõtmiste hulga kui ka nende kvaliteedi poolest, saades NASA-lt tänavu tunnustuskirja.