Kuidas läheb, Huvitav Kool?

Veidi vähem kui aasta eest lepiti Huvitava Kooli I mõttekojas kokku, et algatuse keskmes on küsimus motivatsioonist: kui tänane Eesti kool motiveerib õppimist ja õpetamist ühekülgselt, siis meie eesmärgiks on kool, mis motiveerib õppima ja õppeprotsessis osalema kõiki kooliga seotud osapooli.

I Huvitava Kooli mõttekoja visuaalne kokkuvõte. Siit alustasime aasta eest.

Sellest on lähtunud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevused Huvitava Kooli algatuse raames: õppekavade, õpetajahariduse ja välishindamise arendamine ning haridussüsteemiväliste inimeste ja organisatsioonide kaasamine üldhariduses vajalikesse muudatustesse.

Järgnevalt anname ülevaate sellest, mis on aastaga tehtud.

Haridusest huvitatud osapoolte kaasamine

• Mõttekodade korraldamine, kus oleme ühiseks aruteluks toonud kokku õpetajad, koolijuhid, õpilased, lapsevanemad, haridusteadlased, kohalike omavalitsuste esindajad, ettevõtjad ja teised aktiivsed kogukonna liikmed. Toimunud on kaks üleriigilist ja kolm maakondlikku mõttekoda: Valgamaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, lisaks korraldati nende eeskujul kogukondlik mõttekoda Elvas. Kokku on neis osalenud üle 300 inimese.
• Muus vormis avalike arutelude korraldamine. Näiteks korraldasime koos Noored Kooli SAga hariduslava Paide Arvamusfestivalil ja viisime huvitava kooli aruteluteema maakondlikesse noorte Osaluskohvikutesse, kus osales kokku ligi 1000 noort. 
• Avalikkuse järjepidev teavitamine huvitava kooliga seotud ideedest, edulugudest, parimatest praktikatest ja algatuse edenemisest. Oleme ilmutanud kümneid artikleid ning Huvitava Kooli erilehe ja kasutanud ära sotsiaalmeedia võimalusi. 
• Konkursside korraldamine õppimise ja õpetamise huvitavamaks muutmiseks ja motivatsiooni tõstmiseks. Lõppenud on kaks konkurssi : koostöös SA Innovega läbiviidud konkursile „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“ laekus 18 taotlust, milles on kaasatud 44 üldhariduskooli ehk ca 8% Eesti koolidest on seadnud eesmärgiks õppimise ja õpetamise kaasajastamise; SA Archimedes eestvedamisel toimunud õpitoodete konkursile „Teeme tunni huvitavaks“ laekus 94 esitlust. 
• Populaarsed on olnud koostöös Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusega kevadel korraldatud parimate praktikate päev ja novembris toimunud konverents „Digivõimalused õpetamises ja õppimises“. Nende ürituste toimumine on muutumas traditsiooniks. 
• Koolide ja kooli võimalike partnerorganisatsioonide kokkuviimine. Huvitav Kool on toetanud ja innustanud organisatsioone, inimesi ja institutsioone, kes on valmis toetama koole õppe elulähedasemaks muutmisel. Näiteks on korraldatud kohtumine kõrgkoolide ja üldhariduskoolide esindajate vahel, mille tulemusel on kõrgkoolid avaldanud valmisolekut koole toetada, sh uurimusliku õppe ja sujuvama ülemineku osas gümnaasiumist kõrgkooli. Eesti teatrid on valmis pakkuma koolidele tuge õppe huvitavamaks muutmisel – teatrite repertuaar ja lavastuste valmimine seostatakse riiklike õppekavade sisuga ning võimaldatakse läbi viia projektõpet erinevate õppeainete omandamiseks teatritehniliste vahenditega. Lapsevanemate initsiatiivgrupp on koostöös Tallinna Ülikooliga korraldanud Huvitava Kooli toetusel loovhariduse seminare. Organisatsioone, kellega on algatuse vältel jõutud vahetult suhelda, on esimesel aastal ligi 40, lisaks need, kellega konkreetselt algatuse raames suheldud ei ole, kuid kes on väljendanud oma toetust.

Arvamusfestivalil rääkisid ka õpilased, millises koolis on hea õppida

Õppekavade arendus

Õppekavade arenduse eesmärgiks on olnud rõhuasetuste, mis ei ole seni jõudnud õpetusse ega kasvatusse, selgem väljatoomine riiklikes õppekavades ning ainekavade mahu vähendamine.

• 1.septembril 2014 uuendati põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid. Kärbiti ainekavade ebamõistlikku mahtu ning õppekavade üldosade olulised põhimõtted – väljundipõhisus, loovus, ettevõtlikkus, aineülesus, lõiming – määratleti selgemalt. Samuti täpsustati nõudeid kooliõppekavale, et toetada koolide omanäolisust ning üldpädevuste määratlusi, et need oleksid rakendatavad ning toetaksid õpetajat. Üldpädevuste hulka lisati digipädevus. Muudatused rakenduvad 1. septembril 2015.
• Uute, huvitava kooli põhimõtteid paremini toetavate ainekavade koostamine 7. klassi loodusõpetusele, põhikooli ettevõtlusõpetusele ning gümnaasiumi füüsikale. 
• Seire läbiviimine, hindamaks kuidas põhikooli riiklik õppekava on rakendunud kooliõppekavades. 33st koolist 10 kooli õppekava ei olnud kättesaadav, 12 koolil puudus läbivate teemade käsitluse kirjeldus jms, 7 kooli õppekavad on kaasaegsed. 
• Oleme küsitluse ja ümarlaua tulemusel selgitanud välja kõrgkoolide ootused gümnaasiumi riikliku õppekava põhimõtete rakendumisele – aineteadmistele eelistatakse üldpädevusi ja –oskusi. 
• Riiklike õppekavade põhimõtete järjepidev selgitamine avalikkusele.

  

  Õppekavade uuendused toetavad koostöist õppimist

Õpetajaharidus

Õpetajahariduse arendamise keskseteks suundadeks on olnud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe uue kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine ning õpetajate esmatasandi õppe ajakohastamine.

• Õpetajate ja koolijuhtide koolitusvajaduse ja täiendusõppevõimalustega rahulolu uuringu läbiviimine. Uuringu tulemusi tutvustatakse jaanuaris ning nende põhjal määratletakse täienduskoolituse prioriteedid.
• Kutsestandardil põhinev kompetentside hindamise tööriista loomine. Tööriist, mille mudelit praegu testitakse ja mille kasutamine saab koolidele olema vabatahtlik, on abivahendiks õpetajale endale ja tema vahetule juhile õpetaja tugevuste ja arendusvajaduste väljaselgitamiseks. 
• Välja on töötatud ühtsed praktika korraldamise põhimõtted õpetajate esmatasandiõppe raames.
• Õpetajahariduse kompetentsikeskustena on alustanud tööd Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsioonikeskus. 

Õpetajad loovhariduse suvekoolis TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses

Üldhariduse välishindamine ehk eksamid, tasemetööd ja koolide järelevalve

On tuntud tõde, et mida hindad, seda saad. Välishindamise arendamise sihiks ongi toetada õppijate ja koolide hindamise kaudu Huvitava Kooli eesmärke. 

• Kinnitati üldhariduse välishindamise ülesanded, põhimõtted ja arendamise alused aastani 2020. Sellega lepiti kokku, et rõhuasetus õppija ja kooli hindamisel viiakse kujundavale hindamisele, toetatakse koolijuhtide ja õpetajate otsustusõigust, antakse kogukonnale mitmekesisemat infot otsuste tegemiseks, arvestatakse paremini riikliku õppekava üldisi eesmärke (eelkõige üldpädevusi) ning et järelevalve sekkub üldjuhul probleemide ilmnemisel koolis ja arvestab kooli spetsiifikat.
• Toimunud on vastavad koolitused järelevalvet läbiviivatele ametnikele. Lisaks moodustati töörühm, kus arutati läbi kvalitatiivsete meetodite kasutamise võimalused koolide järelevalves ning anti välja inspektori käsiraamat. 
• Muudeti koolides temaatilise järelevalve läbiviimist sätestavat määrust, et järelevalve käigus analüüsitaks eelkõige seda, kuidas toetatakse koolis iga lapse ja õpilase arengut ja mil viisil arvestatakse õppe- ja kasvatustegevuses lapse ja õpilase individuaalsete vajadustega. Maavalitsused, kes tunnevad oma maakonna õppeasutusi, valivad järelevalve läbiviimiseks koolid nii, et järelevalve on põhjendatud ja eesmärgistatud ning seotud kooli tulemuslikkusega.
• Ette on valmistatud esimesed õpetajatele töös kasutamiseks mõeldud e-testid ja katsetatud elektroonilisi tasemetöid. Samuti on väljatöötamisel e-testide ja uuringute rakendusmudel, mis määrab, kuna ja kuidas viiakse tulevikus läbi eksameid ja tasemetöid ning kuidas saab toimuma analüüs ning tagasiside andmine koolidele, õpetajatele ja õpilastele endile. 
• Töötatakse selle nimel, et tulevikus oleks võimalik adekvaatselt hinnata koolide lisandväärtust. Ehk siis pelgalt õpilaste lõpetamistulemuste hindamise ja järjestamise asemel on oluline vaadata neid tulemusi õpilaste lähtetaseme (põhikooli lõpetamise taseme) või ka muude asjakohaste tegurite kontekstis. Nii saavad kool ja lapsevanemad, erinevad osapooled paremini aru, kui hästi koolil ühe või teise aine õpetamisel tegelikult läheb. 
  

Huvitava Kooli nõukoda: kõige olulisem on mõtteviisi muutus

Möödunud reedel kogunes Huvitava Kooli nõukoda, et arutada, kuidas on algatus esimesel tegevusaastal edenenud ja kuidas edasi liikuda.

„Esialgsed põhimõttelised küsimused, mis on huvitav ja mis on huvitav kool, on tänaseks muutunud praktilisemaks,“ sõnas Taavo Lumiste. Ta lisas, et filosoofiline heietus huvitava kooli ümber on muidugi lõpmatu ja igavene, kuid ta näeb, et teema läheb korda ka praktikutele, kel on igapäevaselt võimalus erinevaid uusi lähenemisi ellu viia.

Kersti Kaljulaidi arvates on tänaseks aru saadud, et Huvitava Kooli näol pole tegemist pealesunnitud lisakohustusega, vaid eelkõige võimalusega muutuda avatumaks ja teha kooliga seotud osapoolte vahel rohkem koostööd. Krista Saadoja hinnangul on Huvitavast Koolist aastaga kujunenud sisuline liikumine, mille idee on õpetajate võrgustikes ka omaks võetud.

Kristi Klaasmägi tõi esile, et Huvitava Kooli suurimaks väärtuseks on fooni loomine uue õpikäsitluse mõtestamiseks ja levimiseks. Sellega nõustusid ka teised nõukoja liikmed. Leiti, et kõige olulisem ongi mõtteviisi muutus, et kool ei ole mitte kogukonnast eraldatud tuupimise koht, vaid kool saab ja peab olema huvitav, õpilase loomuliku uudishimu arendamine on esmane ning õige ning kool peab toimima loovalt ja avatult.

„Kõik Huvitava Kooli tegevused – mõttekojad, konkursid, üritused ja teavitustöö – on teatud mõttes olnud kui tööriistad mõtteviisi levitamiseks ja on hea näha, et need on tõesti olnud väga erinevad,“ lausus Heidi Paabort. „Oluline on viia õpetajateni mõistmine, et huvitav kool ei tähenda pelgalt mängimist, vaid on eelkõige vajalik tähenduslikuks õppimiseks. Samas peame mõistma, et siin ei ole olemas kiireid lahendusi,“ lisas Heidi Paabort.

Kooli teevad huvitavamaks õppekavast lähtuvad õppekäigud

„Nägin enda laste koolis kevadel, et palju on juba muutunud. Samas on endiselt tunda õpetajate poolelt palju vastuseisu näiteks lastega välja minemisele ning olemasolevaid võimalusi põnevateks tundideks väljaspool kooli ei kasutata ära,“ tõi välja Maris Hellrand.

Krista Saadoja selgitas, et takistused on sageli regionaalsed, sest näiteks maakonnakeskustest eemal asuvate koolide õpetajad peavad muuseumi- ja näitusekülastusteks kulutama kooli niigi piiratud ressursse. Samas nentis ta, et kõigil on võimalik kooli juures välja minna ja lähedal huvitavaid võimalusi leida.

Kaido Kreintaali sõnul tulevad õppekäigud tihti liiga äkki ja pole seetõttu õppekavaga suhestatud. „Peaks tekkima mõttelaad, et õppekäik pole mitte ühekordne ja lakooniline lisategevus tundide arvelt, vaid näiteks kolme õppeainet ühendav ja õppekava eesmärke täitev õppepäev,“ ütles Kaido Kreintaal.

Edulugusid peaksid jagama ka õpilased

Nõukoda oli ühel meelel, et algatusest on aastaga kujunenud kaubamärk ning seniseid tegevusi – mõttekodasid, konkursse, koostöö initsieerimist ja positiivsete kogemuste jagamist – tuleb jätkata.

Samuti kaaluti mitmeid täiendavaid tegevussuundi, näiteks Huvitava Kooli märgi loomist, millega koolid saaksid kinnitada oma toetust mõtteviisile ning luua võrgustikke, eraldi mõttekodade korraldamist ettevõtjatele, lapsevanematele ja algatuse partneritele, maakonnalehtedesse artiklite kirjutamist ja palju muud. „Peaksime looma rohkem võimalusi, et noored, kelle suunas neid tegevusi tehakse, saaksid oma arvamuse välja öelda. Õpilased ise peaksid rääkima, kuidas mingi huvitav õppeviis on aidanud neil asju paremini mõista ja selgeks saada,“ tegi ettepaneku Liina Hirv.

Arutati ka selle üle, et Eesti senised suurepärased PISA-testi tulemused on tegelikult saavutatud tuupimismeetodiga ning peame olema valmis, et õppeviisi muutmisel langevad esialgu ka meie tulemused. Teisalt osutati, et oluline on see, mida me hindame ja kuhu paneme kriteeriumi. „Ma julgen väita, et tänases koolis suur osa ajast enamus õpilasi igavleb. Kui kool läheks huvitavamaks, siis õpilane omandaks ka baasteadmisi oluliselt rohkem ja õpiks neid rakendama, õpiks analüüsima ja suhtlema,“ lausus Kaido Kreintaal ja lisas, et tuleb lahti saada kooli raamivatest vormilistest kujunditest, näiteks 45-minutilisest tunnist. 

Järgmine Huvitava Kooli nõukoja koosolek toimub 2015. aasta kevadel.

Koosolekul esitlesid ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajad nõukojale, mida aastaga huvitavat kooli toetavate õppekavade, õpetajahariduse ja välishindamise aspektist on tehtud. Sellest kirjutame aga peatselt oma järgmises postituses.

Haridusteadlased võtavad vaatluse alla õpetajate ajakasutuse

Huvitava Kooli toetusel korraldab TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus 10. detsembril kell 15-17 webinari õpetaja ajakasutusest. Peamiseks küsimuseks on, kus ja kuidas leida koolis aega, et tegeleda oluliste asjadega.

Õppimise ja töö tempo üha kasvab ning pidev kiirustamine tekitab stressi nii õpilastes kui õpetajates. Õpikogukonna meetodil õppekava rakendamise projekti webinaris arutavad õpetaja ajakasutuse temaatikat õpetajad, koolijuhid ja haridusteadlased.

Webinaris küsitakse:

• kuidas kasutada õpetöös aega efektiivselt, arvestades õpilaste eri õpistiilide ja tempodega?
• millised on õpetaja jaoks olulised ja millised vähemolulised tegevused ning kuidas saada rohkem aega olulisteks tegevusteks?
• milliseid koolikorralduslikke lahendusi koolides kasutatakse, et "aega juurde teha"?
• kas õpetaja ajakasutusoskuste hulgas peaks olema ka aja mahavõtmise ja aeglustamise oskus?

Teemade üle arutlevad Halliki Harro-Loit (Tartu ülikool), Ülle Luisk (Viljandi gümnaasium), Hannely Luik-Stogov (Valga põhikool), Kristi Mumm (Forseliuse gümnaasium), Ain Tõnisson (Tartu Tamme gümnaasium) ja Rein Uusmaa (Nõo põhikool).

Webinar toimub TÜ haridusuuenduskeskuses Lossi 38-18. Otseülekanne ja järelvaatamine Youtube'is.

Kõigil kuulajatel on võimalik TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse Facebooki lehe kaudu küsida, kommenteerida ja arvamust avaldada.

Kadrina Keskkooli edulugu ehk kuidas kogukond tulevasi insenere õpetab

Lääne-Virumaa Huvitava Kooli mõttekojas tõid kõik arutelulaudkonnad esile Kadrina Keskkooli reaal-tehnilise õppesuuna kui omanäolise ja läbimõeldud lahenduse, kuidas koostöös ettevõtjatega on maakonna haridust huvitavamaks tehtud. Kirjutame nüüd lähemalt, mis teeb Kadrina Keskkooli inseneriõppe eriliseks.

Kadrinas saavad 10. klassi astuvad õpilased valida kolme õppesuuna vahel: LoTe ehk loodusteadused, kus pööratakse suuremat rõhku bioloogiale ja teistele loodusainetele, HuSo ehk humanitaar-sotsiaalteadused, kus keskendutakse keeleõppele ja eneseväljendusoskusele ning ReTe ehk reaaltehniline õppesuund, kus õpilastele antakse lisaks matemaatika, keemia ja bioloogia süvendatud õppele juurde ka suunapõhiseid ained, mida õpetavad tegevpraktikud – turundus, loogika, logistika, arhitektuur, organisatsiooni juhtimine ja käitumine, arvutigraafika ja joonestamine. Õppesuund on välja kujunenud koostöös Aru Grupp AS-ga 2005.a. käivitatud ärijuhtimise ja tehnoloogia õppekavast, mille raames saavad õpilased põhjaliku ettevalmistuse programmjoonestamises ning baasteadmised inseneri- ja ettevõtlusvaldkonnast.

ReTe õpilastel on võimalus arendada insenerimõtlemist ja realiseerida oma loovust läbi praktikumide, õppekäikude ning praktikute õpetuste baasil. Praktikud, kes oma teadmisi ja kogemusi edasi annavad, on enamalt jaolt kohaliku kogukonna liikmed ning Kadrina Keskkooli vilistlased. Näiteks Kadrina Keskkoolis õppivate laste isa ja kohalik ettevõtja õpetab turundust, Rakvere haigla juhataja jagab kogemusi organisatsiooni- ja personalijuhtimisest, Rakvere linnaarhitekt viib läbi arhitektuurialaseid loenguid. Sel moel aitab reaaltehniline õppesuund kaasa ka kooli ja kogukonna sidususe suurendamisele.

Kui õpilane valib ReTe suuna, siis teeb ta teadliku valiku tegeleda õppimisega ka koolivaheaegadel, sest nii sügis- kui kevadevaheajal toimuvad neil väljasõidud ja praktikumid erinevates ettevõtetes üle Eesti ning lisaks ühel suvevaheajal (pärast 11.klassi) ka välispraktika. Praktikad toimuvad kohalikes suuremates ettevõtetes (Aru Grupp AS, HeTi Pere OÜ, Flexa Eesti AS, Jeld-Wen Eesti AS), kus on kasutusel kaasaegsed tehnoloogiad ja seadmed. Praktikandid saavad ülevaate töökorraldusest ja protsesside juhtimisest, tutvutakse tehnoloogiate ja kasutatavate seadmete nõuete ja ohutustehnikaga. 2-nädalane välispraktika toimub Aru Grupp AS-i välispartnerite juures Hollandis, Soomes, Inglismaal, Saksamaal.

Et koolitust tipptasemel hoida, propageerida laiemalt insenergraafika oskusi ja seeläbi tehnilist haridust Eesti noorte hulgas ning pakkuda kooli ReTe suuna õpilastele võimalus võrrelda enda taset teistega, korraldatakse Kadrinas igal aastal rahvusvaheline arvutijoonestamise võistlus CADrina. Tudengid ja koolinoored võistlevad programmjoonestamises, vajalik on nii konkreetne CAD programmide kasutusoskus kui ka insenerlik loovus. Alates 2012. aastast on võistlusel Eesti noortega rinda pistnud ka Soome ametikoolide tudengid ning ainsa üldhariduskoolina osalenud Kadrina Keskkool on mitmel korral võistluse võitnud.

Kõige eelneva tulemusena on suurenenud nende õpilaste arv, kes lähevad edasi õppima insenertehnilistele erialadele. Seega aitab Kadrina Keskkool täita ühiskondlikku nõudlust oskustööliste ja spetsialistide järele. Praktilisest inseneriõppest on kasu ka kohalikule kogukonnale, sest kui õpilastele näidata, et kodukohas on edukad ettevõtted ja seal on võimalik end edukalt teostada, siis tahavad noored pärast kõrgkooli õpinguid ka oma kodukohta tagasi tulla.

Kadrina Keskkooli inseneriõpe tunnistati Ettevõtliku Kooli edulugude konkursi 2014 võitjaks kategoorias "parim koostöö partneriga".

Hetk võistluselt CADrina 2014. Foto: Meelis Meilbaum

CADrina 2014 teemaks oli autosport ja ülesande teemaks vormel. Foto: Meelis Meilbaum