Esmaspäev, 3. veebruar 2014

Huvitav kool algab huvitavast koolimajast

Tartu Mart Reiniku Kooli klassiõpetaja Tuuli Hiiesalu pani kirja oma unistuse huvitavast koolist.

Milline võiks olla huvitav kool? Kindlasti oskaksid sellele küsimusele kõige paremini vastata lapsed ise. Seetõttu oleks antud projekti alustades ehk päris nutikas viia läbi suuremahuline küsitlus õpilaste seas. Millist kooli nad ise õieti tahavad, ootavad ja loodavad.

Minu jaoks algab huvitav kool koolimajast ja selle ümbrusest. Kujutage ette koolimaja, mille ukseni viib labürint, mida läbides tuleb täita erinevaid põnevaid ülesandeid (vastavalt klassile nt leia juhis paremalt neljanda puu kolmandast õunast või määra puu järgi põhi ja suundu sinnapoole). Juba kooliukseni jõudmine on õpilase jaoks rõõmus saavutus, see on eesmärk, preemia hea töö eest. Huvitav koolimaja iseenesest oleks muidugi suur, avar, hele, täis põnevate kujudega klasse ja koridore. Klassid oleks varustatud kõikvõimalike ja -mõeldavate interaktiivsete vahenditega (interaktiivne koolilaud, interaktiivsed kooliseinad ja –põrandad). Vahetunnis oleks laste kasutada spordisaal koos erinevate sportimisvõimalustega (jooksurada, pallisaal), rahutuba (pehmete diivanite ja madratsitega) vaikseks lobisemiseks ja kindlasti mängutuba arvukate lauamängudega ning raamatukogu paljude huvitavate raamatutega. Õues olev täisvarustuses mänguväljak kuulub iseenesestmõistevalt samuti huvitava kooli juurde. Unistada ju võib...

See oleks huvitava kooli väline pool, aga on olemas ka sisemine pool ehk see, mida ja kuidas koolis õpetada, et õpilasel oleks huvitav. Tänapäeva õpilane tüdineb üsna kiiresti, mis tähendab seda, et powerpointesitlused, videod ja filmid võivad küll olla põnevad, kuid ei paku enam „Ahhaa!“ elamust. See on igapäevane. Arvan, et huvitava kooli sisulisteks märksõnadeks võiksid olla praktika ja avastus. Kõik huvitavas koolis antavad ülesanded peaksid olema praktilise suunitlusega, et ei tekiks küsimust, miks õpitakse. Miks mitte korraldada iga veerandi lõpus praktikanädal, kus õpitud teadmisi minnakse rakendama näiteks mõnda ettevõttesse või asutusse (nt kui esimese klassi laps on õppinud rahaga arvutama, võiks ta minna poodi). Avastamine tähendaks aga huvitavas koolis seda, et õpetaja ei seisa klassi ees selleks, et vastuseid ette öelda, vaid selleks, et anda õpilastele erinevaid ülesandeid, mis ergutaksid õpilasi ise vastuseid otsima, ise katsetama ja proovima. Kindlasti peaks huvitavas koolis lisaks põnevusele olema omal kohal ka hoolivus, lapsesõbralikkus, eripäradega arvestamine.

Huvitavas koolis peaks olema huvitav õpetaja, kellel on lisaks eriaalasele haridusele lai silmaring, huvitavad hobid ja suur hulk ideid huvitava tunni läbiviimiseks. Neid ideid võiks ta ammutada mööda maailma ringi rännates ja erinevaid koole külastades. Seda saaks teha, kui õpetajal oleks võimalus võtta pärast nelja või viit aastat tööd üks vaheaasta, kus ta saaks end täiendada, puhata ja energiat koguda.

Huvitavas koolis saaks õpilane keskenduda rohkem sellele, mis teda huvitab. Kui talle meeldib muusika, siis oleks tal üks muusikatund rohkem, kui talle meeldib kunst, oleks tal üks kunstitund rohkem ja spordipoisil oleks muidugi üks sporditund lisaks. Kindlasti pakutaks huvitavas koolis peale tavaliste koolitundide lugematul arvul erinevaid huvialaringe alates mustkunstiringist ja lõpetades astronoomiaringiga.

Jah, unistamine on lubatud. Täituks kasvõi murdosa sellest ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar