Kolmapäev, 4. märts 2015

Nelja kooli koostöö innustab õpetajaid digivahendeid kasutama ja aineid lõimima

Tiina Brock. Foto: www.lyg.edu.ee
Läänemaa Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock kirjutab nelja kooli koostööst, mis sai võimalikuks tänu Huvitava Kooli ja Innove projektikonkursile "Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel".

2014. a septembris tuli Haapsalus kokku grupp haridustöötajaid, kes Läänemaa Arenduskeskuse eestvedamisel ja TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinteri juhtimisel hakkas koostama haridusuuenduse tegevuskava aastateks 2015-2020. Selles töörühmas kuulsingi Innove ja Huvitava Kooli konkursist „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“. 

Kuna Läänemaa Ühisgümnaasium, kus ma töötan on väga uus kool – õppetööd alustanud 2013 septembris – , mis on loodud riigigümnaasiumina kahest varasemast linna gümnaasiumist, siis tundsin, et igasugused projektid, mis nõuavad õpetajatelt koostööd, aitavad tegelikult kujundada harmoonilist kollektiivi. Olime kooli rajades teinud juba mitmeid uuenduslikke muudatusi (näiteks tunnipikkus 75 min, 6 õppesuunda jne) ning meil oli ja on endiselt soov kujuneda tugevaks kooliks, kus õpilane tahab õppida ja õpetaja õpetada. Seepärast oleme valmis teiste innovaatilistest kogemustest õppima, mistõttu see projekt sobis meile suurepäraselt. Projekti julgustas kirjutama ka meeldiv kogemus sügisesel koolivaheajal toimunud riigigümnaasiumite õpetajate koostööpäevast, millega emakeeleõpetajad jäid väga rahule – sündis hulganisti ideid, antagu ainult aega neid ellu viia. Tundsime, et üksteise kogemustest on väga hea õppida ja sellelaadset koostööd oleks veelgi rohkem vaja. Pärast seda ei olnud enam kahtlust, et projektikonkursil tuleb osaleda.

Kolm partnerkooli Eesti eri paigust

Projekti taotluses kirjutasime eesmärgi lahtrisse järgmist: „Kavandatavate koolituste eesmärk on aidata kaasa gümnaasiumi kujundamisel avatud keskkonnaks, kus õpilasel on võimalus valikuteks, oma loovuse väljendamiseks ning ühtlasi võimalus intellektuaalseks pingutuseks. Teine eesmärk on teha koostööd erinevate gümnaasiumite (nii munitsipaal- kui riigigümnaasiumite) vahel: õpetajad kogemuste saamise ja professionaalsuse tõstmise eesmärgil ja seda nii koolitajatena kui õppeprotsessi arendajatena.“

Eesmärkidest lähtuvalt otsisime endale partnereid. Riigigümnaasiumitest valisime partneriks Viljandi Gümnaasiumi, sest nemad on meist aasta vanemad ja neil on uue kooli kogemusi aasta võrra rohkem, samuti on neil lõimitud õpetamise alal oma spetsialist – direktor Ülle Luisk.

Teiseks partneriks valisime Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, kuna neil on Samsungi Digitaalklass, mida tahtsime tänasel koolide digipöörde ajastul näha ja selle toimimist ise kogeda.

Kolmanda partneri valisime oma maakonnast, Lihula Gümnaasiumi, kuna leidsime, et ühe maakonna koolid peaks tegema suuremat koostööd, mille eelduseks on suhtlemine, mida oleks aga palju loota, kui inimesed pole tutvunudki. Lihula Gümnaasiumi kolleege me peaaegu ei tundnudki ja seda lootsime antud koolitusreisiga parandada. Pealegi on ökonoomne teha pikemaid väljasõite võimalikult suure grupiga ja pakkuda huvitavaid kogemusi ja koolitusi nii paljudele õpetajatele kui võimalik.


Tutvuti uute põnevate digivahenditega

Projekti viisime ellu kahepäevase koolitusreisina – 16.-17. veebruaril. Esimesel päeval sõitsime Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse, kus direktor Aimar Arula ja IT-juht Janel Palm tutvustasid meile digiklassi. Saime osaleda ka näidistunnis, mille viis läbi õpetaja Margit Uus. Samuti nägime muid uuenduslikke tehnilisi vahendeid, mis neil koolis kasutusel, neist huvitavamad 3D-printer, projitseeritav tarktahvel matemaatikaklassis.

Ööbima sõitsime Viljandisse, kuna teine õppepäev pidi sealses gümnaasiumis toimuma. Lisaboonusena külastasid Haapsalu ja Lihula õpetajad Ugala teatrit, kus sel õhtul Rakvere teater esines. Mõnus meelelahutus ja suhtlemine vabas õhkkonnas on vahel vajalikumadki, kui ametlikus õhkkonnas töökoosolekud. Igatahes oli kõigil hea tuju.



Ainetevaheline lõiming päästis loomingulisuse valla

Teisel päeval liitus 32 Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Lihula Gümnaasiumi õpetajale veel 16 Viljandi Gümnaasiumi kolleegi. See päev Viljandi Gümnaasiumis oli pühendatud ainetevahelisele lõimingule. Selleteemalise teooriat puudutava loengu pidas alustuseks direktor Ülle Luisk ja oma tööalastest kogemustest loodusainete lõimimisel pidas loengu loodusainete valdkonnajuht Ave Vitsut. Muusikaõpetaja Pille Kährik andis ülevaate nende koolis väljamõeldud kursusest „Eesti pärimuslugu“, kus on lõimitud kunsti-, muusika- ja tantsuõpetus.

Pärast loenguid jagunesid õpetajad kaheksasse rühma, kus pidid olema kõik eri ainete õpetajad, ka koolid said segatud. Iga rühm sai teema, mille kohta tuli välja mõelda lõimitud käsitluse võimalusi kõigis neis ainetes, mille õpetajad olid esindatud. Teemad olid järgmised: tehnoloogia, ümbritsev keskkond, ajalooline areng, õigusruum, inimsuhted, geograafiline asend, arhitektuur, ETNO. 1,5-tunnise mõttetöö vormistasid kõik rühmad ka esitlusena ja kandsid ette. Tundus uskumatu, kui palju ideid – mõned lausa põhjalikult viimistletud – sündis nii lühikese ajaga! See näitab, et meie õpetajad on valmis muutusteks, on valmis tegema koostööd, et kool oleks huvitav, et õpetajal endal ka oleks seal huvitav, lastest rääkimata.


Teiste kogemuste kuulmine innustab ka oma kogemusi jagama

See oli tõeline koostöö eri koolide ja ainete vahel. Kõigi arvamus oli, et see oli rikastav ja huvitav päev ning sooviti sellelaadseid koosõppimise ja kogemuste jagamise õppepäevi veel teha. Ülle Luisk pidas valminud loomepagasit lõiminguprojektidest suurepäraseks algmaterjaliks, millest edasi minna, millega edasi töötada.

Kuulanud-vaadanud Viljandi Gümnaasiumi õpetajate ettekandeid, tekkis Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpetajatel soov ka omi kogemusi jagada, sest on meiegi koolis tegelikult lõimitud kursusi, mis väga populaarseteks saanud . Selles osas täitis projekt oma eesmärgi: õpetajate professionaalsus arenes, kuna osa õpetajaid sai end proovile panna koolitajatena, aga osa sai innustust ise koolitajana tulevikus üles astuda. Loodetavasti Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpetajatel see ka juba sel kevadel õnnestub, kui Viljandi Gümnaasium Läänemaale koole külastama tuleb.

Usume, et meie koostöö jätkub edaspidigi, sest paljud aineõpetajad on saanud häid kontakte kolleegidega partnerkoolidest. Kõik algab siiski inimestest ja nendevahelistest suhetest. Selleks ongi sääraseid projekte vaja, et esmalt saaks loodud suhted ja siis tuleb kõik muu juba oluliselt lihtsamalt. Selle projekti abil soovivad osalenud koolid õppimist ja õpetamist huvitavamaks muuta, õpetajaid motiveerida kaasaegsemaks õpetamiseks ja õppimiseks. Ühe pika sammu võrra lähemal sellele eesmärgile ollakse nüüd kindlasti.

Täname Huvitavat Kooli, kes omapoolse rahastusega selle projekti võimalikuks tegi!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar