Hariduskonverentsi “Heaolust õpihuvini” paralleelsessioonid

Teise konverentsipäeva pärastlõunal toimub töö sektsioonides. Valida on nelja teemaploki vahel. Et saaksite juba varakult teha teadliku valiku, tutvustame paralleelsessioonide teemasid ja esinejaid.

Emotsionaalset heaolu ja õpihuvi toetavad meetodid

Selles sessioonis räägib Tartu Erakooli kunsti, käsitöö ja disainiõpetuse õpetaja Keret Altpere, milliste õppekorralduslike lahenduste ja õppemeetoditega arendatakse õpilaste loovust, tegutsemisjulgust ja avatust Tartu Erakoolis.
Teise näitena kuuleme Miina Härma Gümnaasiumi sotsiaalpedagoogi Lii Kaudse ülevaadet vaikuseminutite programmist ja kogemusi programmi rakendamisest. 
Vaikuseminutite lühikesed ja praktilised harjutused aitavad treenida teadlikku ja sihipärast tähelepanu, mis teeb võimalikuks õppimise.
Tallinna Ülikooli lektor ja haridusuurija Maria Erss arutleb, milline peaks olema õpetaja autonoomia koolis ning kuidas õpetaja saaks end arendada, et kiires ja stressirohkes koolikeskkonnas tasakaalu säilitada.

Sotsiaal-emotsionaalselt toetava õpikeskkonna kujundamine

Maailmas on välja töötatud mitmeid sotsiaalse ja emotsionaalse õppimise programme, mille abil paraneb  nii laste sotsiaalne ja emotsionaalne võimekus, õpitulemused kui ka vaimne tervis. Selles paralleelsessioonis saab kuulda ühest sellisest programmist ja kahe eripärase kooli kogemusest õpilaste sotsiaal-emotsionaalse arengu toetamisel.

Avatud Kooli ja SA Kiusamisvaba Kool vabatahtlike eestvedamisel startis sel õppeaastal ka Eestis üks parimaid  sotsiaalse ja emotsionaalse õppimise programme „Samm-sammult” (ingl k Second Step). Noored kooli vilistlane ja endine Ülenurme Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Liisa Ringo räägib õpetajate kogemustest programmi rakendamisest ning sellest, kuidas „Samm-sammult” arendab õpilaste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, teadmisi, hoiakuid ja täidesaatvaid funktsioone.
Teise näitena kuuleme Rakvere Reaalgümnaasiumi direktorilt Martti Marksoolt motiveeriva õppekeskkonna loomisest Lääne-Virumaa suurimas, 900 õpilase ja 70 õpetajaga koolis. Juttu  tuleb füüsilise ja vaimse ruumi mõjust õppimisele, kooli hindamis- ja õpiabi süsteemist, õpetajate omavahelisest toetusest ja õpilastevahelistest toetusmeetmetest. Sessiooni aitab raamistada Tartu Ülikooli ekspert Triin Peitel.

Heaolu ja õpihuvi teadlik loomine ja levitamine

Sessioon keskendub koostööoskustele ja -kultuurile koolis ning sellele, mis on koolijuhi ja õpetaja roll ja võimalused kaasaegse koolikeskkonna loomisel. 
Tue Halgreen räägib õpilaste koostööoskustest viimase PISA uuringu tulemuste põhjal. Raatuse kooli direktor Toomas Kink toob sisse Eesti kooli vaate ja visiooni uutest suhetest ja rollidest koolis. Aune Valk räägib Eesti koolides läbiviidud rahulolu-uuringu põhjal juhtimispraktikate ning õpetaja heaolu ja käitumise seostest. ​Osalejatel on võimalus aktiivselt kaasa rääkida, kuidas näevad nemad suhteid ja nende muutumist Eesti koolis ning kuidas see mõjutab koostööoskuste kujunemist.

Kool ja kogukond: uskumused õppimise kohta mõjutavad rahulolu kooliga

Õppija õpikäitumine, enesetunne ja edukus on suuresti seotud sellega, millised on tema enda, aga ka õpetajate ja lapsevanemate arusaamad õppimisest ning uskumused võimekuse ja teadmiste kohta. Kuidas jõuda ühise arusaamiseni, et õppimine toimub järk-järgult, nõuab pingutust ning mis peamine – et õppimisvõime on arendatav?

Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik räägib, kuidas koostöös Tallinna Ülikooliga täiendatakse õpetajate teadmisi õppimise neuropsühholoogilisest taustast – ikka selleks, et õpimotivatsioon kasvaks ja õpitulemused muutuksid veel paremaks. Urmo Reitav Viljandi Hariduse Arengufondist lisab oma vaatenurga, kuidas arendada kogu koolipere, lapsevanemate ja kogukonna arusaamu tänapäevasest õppimisest. Arutelu modereerib Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro.

Moderaatorid

Kaht konverentsipäeva aitavad moderaatoritena raamistada Indrek Lillemägi ning Kati Aus.

Indrek Lillemägi: Olen õnnega koos, sest mulle on alati meeldinud õppida ja koolis käia. Vean eest Tallinnas Ülemiste linnakus tegutsevat Emili kooli. Mind huvitab, kuidas õpilased ja õpetajad mõtestavad õppimist, kuidas nende hoiakud ja uskumused kujundavad õpiprotsessi. Minu jaoks on oluline, et kõik, mida teen, toetaks sidusa ja terve ühiskonna arengut

Kati Aus: Mind on alati huvitanud see, kuidas inimene areneb, mõtleb, tunneb ja tegutseb – seda nii neurobioloogilisel, kognitiivsel kui ka käitumuslikul tasandil. Õppimine ja õpimotivatsioon on valdkonnad, millesse suhtun erilise kirega ja seetõttu olen oma töised tegemised sidunud just nende teemadega. Teame õppimise ja õppimise toetamise kohta juba päris palju, kuid palju on veel ka avastada ning see on hiiglama tore. Igavust ei ole karta!