Huvitava Kooli huvirühmade vastutus ja tegevused

II mõttekojas osalenud määratlesid nelja huvirühma – kool, sh juhtkond, õpetajad, teised kooli töötajad, õpilased; kooli pidaja, sh hoolekogu, lapsevanemad; hariduse sõbrad, sh kõrgkoolid, kogukond/ettevõtted, organisatsioonid, üksikisikud jt.; haridus- ja teadusministeerium – võimalikud vastutusalad lähtuvalt huvirühmade pädevusest ja võimalustest.

Tulenevalt vastutusest määratles mõttekoda võimalikud tegevused lähiaastateks ning kirjeldas oodatavaid tulemusi I mõttekojas välja pakutud kolmes huvitava kooli tunnusrühmas: kool kui avatud keskkond; kool kui valikute ja otsustusvõimaluste pakkuja; kool kui loov ja intellektuaalne pingutus.

Mitmed tegevused loendist on võimalik alustada ja kavandada 2014. aastal ning tulemuseni jõutakse mõnevõrra hiljem. Huvirühmadel on võimalik endal otsustada, missugused tegevused oodatavatest saavad suurendada just nende motiveeritust koolielus osaleda.

Joonmeedia.ee

Huvirühm: Kool, sh juhtkond, õpetajad, teised kooli töötajad, õpilased.
Võimalik vastutus: Kooli areng ja avatus. Koostööprojektideks võimaluste otsimine hariduse sõpradega. Õppijate võimete ja huvide arendamine õppekava rakendades. Koolikultuuri kindlustamine, sh teadlikkus ühistest väärtustest ja nende kommunikatsioon.
Võimalikud tegevused 2014-2015	Oodatav tulemus
Koolikeskkonna avamine kogukonnale	Kool on avatud keskkond
Avatuma koostöö ja teavituse kavandamine: koolis koostööprojektide algatamine ( nt MTÜga Ettevõtlusteater jt Huvitava Kooli partneritega, kogukondlike partneritega), et suunata õpilasi ettevõtlikult tegutsema (idee tutvustamine sobivates kanalites; ideest teostuseni jpm); arenguplaanidesse partnerite kaasamine (avatud noortekeskused jt); kooli kodulehe interaktiivsem rakendus; koolis koostatud materjalide avalikkusele kättesaadavaks tegemine.	Iga õpetaja koordineerib ühte koostööprojekti. Õpilased lavastavad, filmime ja saame kasutada õppematerjalina. Osaletud on Ettevõtlusteatri planeeritaval konkursil. Ideed on tutvustatud sobivates kanalites. Partnerid saavad aegsasti teada kooli suundumustest. Kool saab arenguks toetust partneritelt. Kooli koduleht on kasutatavam. Avalikkus on informeeritud koolis toimuvast õppeprotsessist. Õpetajate jt artiklid, materjalid, dokumentide eelnõud on avalikud. Õpilased ja lapsevanemad väärtustavad õpetajate tööd väljaspool tundi.
Tekitada ja hoida eri tasanditel arutelu sellest, milline on huvitav kool ja kuidas sinna jõuda.	Avalikkuse teadlikkus on tõusnud.
Koolisiseselt mõtestada, mis on huvitav kool.	Koolis rakendatakse vastavaid põhimõtteid.
Koostöövõrgustike loomine ja olemasolevates osalemine.	Õpe on elulisem ja mitmekesisem. Koolikultuur on avatud.
Planeerida perevestlused, et õppekava üles ehitada vastavalt õpilaste huvidele.	Õpilase ja vanema huvi õppekava täitmise vastu suureneb. Senise arenguvestluse sisu lähtub õpilase vajadusest ja vestluse maine paraneb.
Kooliga rahulolu näitavates indikaatorites kokku leppimine ja nende rakendamine.	Objektiivne tagasiside. Tõusnud rahulolu kooliga.
Õpetamise ja kasvatuse kaasajastamine õppekava rakendamisel	Kool on valikute ja otsustusvõimaluste pakkuja
Senisest tulemuslikuma õpilasest lähtuva õppetöö kavandamine õpilase individuaalset arengut arvestades ja fokusseerides kõikide õpilaste võimete väljaarendamisele.	Haridus toetab õpilase arengut. Suureneb PISA kriteeriumide 5. ja 6. taseme õpilaste osakaal. Suurem tähelepanu on õppekava üldosal.
Õppematerjalide ja –metoodika täiustamine ja mitmekesistamine koostöös õpilastega, et õpilasi tulemuslikumalt innustada lähtuvalt nende ootustest, huvidest, senisest tasemest ja võimalustest.	Huvigruppide rahulolu kooli tegevuse tulemuslikkusega. Olemas on õppematerjalid, metoodika.
Metoodiliste kogemuste jagamine. Koolisiseselt planeeritud avatud tunnid, koostegutsemine. Avatud tundide nädal lapsevanematele, ametnikele.	Head õpetajad saavad veel paremaks. Kool on avatud kogukonnale, õpetaja saab oma tööle tagasisidet ka väljastpoolt kooli.
Heade praktikate, inspireerivate edulugude metoodiliste kogemuste jagamine väljapoole kooli (nt  kuidas suunata õpilasi rühmatööd tegema nii, et sellest tunneksid rõõmu kõik rühma liikmed), sh õpilaste silmade läbi.	Artiklite sari Õpetajate Lehes või interaktiivses keskkonnas, mis võib-olla paneb ka teisi õpetajaid rohkem erinevaid rühmatöid tegema. (Mõnest rühmatöö vormist on kirjutanud õpilased  Hariduses 3-4 2009). Olemas on metoodiline infopank, sh õppetunnid jt –tegevused.
Koolikultuuri kindlustamine ning õppijate võimete ja huvide arendamine	Kool on loov ja intellektuaalne pingutus
Õpilaste innustamine korraldama üritusi endast noorematele (nt klassihommikud, viktoriinid, tantsuvõistlused, mängud jm).	Korraldavad õpilased saavad kogemusi, kuidas üritusi läbi viia; osalejad saavad endale eeskujusid, kelle moodi olla. Õpetajad ja lapsevanemad aga saavad oma laste üle uhked, st rahul olla.
Klassi õppekäikude ja -reiside eesmärgistatud korraldamine.	Kujuneb üksmeelne ja ühtehoidev klassikollektiiv. Õpilasele meeldib oma klass ja ta tuleb ta rõõmuga kooli ning tegutseb seal ka aktiivselt: õpib, lööb üritustes kaasa jne.
Õpilasomavalitsuse jt innustamine julgemalt oma arvamust avaldama ja oma tegevust teistele tutvustama.	Suurem kuuluvustunne.
Süvendada usaldust personali vastu ja nende vahel: klassijuhataja kui võtmeisiku, kes koordineerib aineõpetajate tegevust, oluline on tema initsiatiiv ja pühendumus, nende tunnustamine; huvijuht (roll, mitte alati ametikoht) kui koordinaator.	Koostöö õpetajate vahel toimib ilma juhtkonna sekkumiseta – nii õppetöö kui huvitegevus. Koolielu on huvitavam.
Õpetaja ametikoha ümberkujundamine: töö- ja palgakorraldus koolis; koolisisene õpetaja töö hindamine, tagasisidestamine ja nõustamine; vajaduspõhine täienduskoolitus; koolimeeskondade koolitus.	Head õpetajad jäävad parema palgaga tööle, väheneb keskpäraste õpetajate hulk. Saadakse seda, mida väärtustatakse. Õpetaja professionaalsus vastab kaasaegsetele nõuetele ja vajadustele.
Kirjeldada kooli õppekavas, milliseid valikuvõimalusi ja millises mahus ja millises kooliastmes õpilasele võimaldatakse.	Korrigeeritud õppekava.
Koolis oleva õppekorralduse ülevaatamine, sh päevakava muutmine lõimumist toetavaks.	Kooli õppekavas, aasta- või päevakavas on olemas võimalused projektide elluviimiseks.
Abi- ja tugimaterjalide, juhendite (initsieerib HTM) jm toel reaalsete tegevuste rakendamine kooli kontekstis.	Loodud on eeldused koolikultuuri muutusteks.
Õpilaste ja õpetajate motivatsioonimehhanismide muutmine läbi hindamise – mida väärtustad, seda saad.	Sooritusmotivatsiooni asemel tekib õpimotivatsioon.
Huvirühm: Koolipidaja, sh lastevanemate ühendused.
Võimalik vastutus: Koolile esitatavate ootuste määratlemine. Kooli koostööprojektide toetamine (ressursid, koostööpakkumised, innustus). Koolikultuuri toetamine, sh teadlikkus ühistest väärtustest ja nende kommunikatsioon.
Võimalikud tegevused 2014-2015	Oodatav tulemus
Koolile esitatavate ootuste sõnastamine	Kool on valikute ja otsustusvõimaluste pakkuja
Koolipidaja otsustustasandil hariduse kvaliteedi küsimuste käsitlemise tõstatamine, sh kooli kontseptsiooni ja strateegia väljatöötamine.	Rohkem inimesi teadvustab, et linn/ vald peab huvi tundma ka sisu vastu ja mitte piirduma vaid koolimajade võrgu ja eelarve küsimustega. KOV tunneb huvi ja aitab kaasa, et hariduskvaliteet oleks tagatud.
Avatud suhted koolipiirkonnas: koolijuhtide ja KOV vahelise koostöövõrgustiku loomine; dialoogi arendamine koolipidajaga ja kogukonnaga; koolide vahelise koostöö motiveerimine ja tunnustamine.	Omavalitsus ja koolijuhid on partnerid. Kooli hetkeseis on kaardistatud. Koolil on edasine tegevuskava. Pidaja väärtustab ja kasutab rahuloluküsitluse tulemusi. Koolide vaheline koostöö on toetatud.
Lapsevanemate motiveerimine kooliga koostööle.	Vastastikune mõistmine on paranenud. Kujunenud on avatud sisuline suhtlemine. Lapsevanemate võimalused kooli toetada on kaardistatud (nt vabatahtlikud õpetaja abilised ja/või tunni andjad, ekskursioonide ja õppekäikude vabatahtlikud saatjad). Lapsevanemad on kaasatud kogukonnas hariduse korraldamisse. Lapsevanemad on kaasatud koostööprojektidesse.
Kooli koostööprojektide toetamine	Kool on avatud keskkond
Strateegilisi tegevusi toetava rahastusmudeli kindlustamine: õpilaste ja noorteprojektide toetamine; füüsilise keskkonna parendamine.	Õpilaste initsiatiivi ja vastutuse tõus. Huvirühma teadlikkuse tõus. Kooli eelarve võimaldab arvestada koostööprojektide vajadusega. Füüsiline keskkond toetab huvitava kooli toimimist.
Lapsevanemate ja hoolekogude teadlikkuse tõstmine, sh koolitused. Parimate koolijuhtide ametisse värbamine (sh pidaja vastutus koolijuhile tagasiside andmise eest – regulaarsed arenguvestlused). Hoolekogu vastutuse ja pädevuse/ rolli tõstmisele suunatud tegevused.	Hästijuhitud koolid, positiivne mikrokliima.
Hoolekogu motiveerimine koostööprojektide algatamiseks.	Hoolekogu on pakkunud igal aastal (kolm?) koostööprojekti, projektiideed.
Jälgimine, et õpetajad saadetaks täiendkoolitusele vastavalt vajadusele ja koolitustest tõuseks tulu (hoolekogu, lapsevanemad).	Hoolekogu toetab koolijuhti täiendkoolituste kavandamisel.
Koolijuhtide töö tulemuslikkuse ja kompetentsuse hindamine.	Juhtkonna vallandamisel ja määramisel arvestatakse objektiivsete rahuolu jm küsimustike tulemusi. Ametisse saavad ainult pädevad ja kompetentsed koolijuhid.
Huvirühm: Lapsevanemad kui üksikisikud
Võimalik vastutus: Koolikultuuri toetamine, sh teadlikkus ühistest väärtustest ja nende kommunikatsioon.
Võimalikud tegevused 2014-2015	Oodatav tulemus
Huvitava Kooli teavitusplatvormi loomine.	Siseministeeriumi programmi Tark Vanem laiendamine.
Huvirühm: Hariduse sõbrad, sh kõrgkoolid, kogukond/ettevõtted, organisatsioonid, üksikisikud jt.
Võimalik vastutus: Kooli tegevust toetava avaliku arvamuse kujundamine. Koolide erinevuse ja eripära teadvustamine. Koostööprojektides osalemine ja nende algatamine (koostöö, metoodika, aeg). Meedia mõjutamine sidusorganisatsioonide kaudu, et luua positiivne kuvand koolist. Hariduse elulähedasemaks muutmine. Koolikultuuri toetamine, sh teadlikkus ühistest väärtustest ja nende kommunikatsioon.
Võimalikud tegevused 2014-2015	Oodatav tulemus
Koolide erinevuse ja eripära teadvustamine; kooli tegevust toetava avaliku arvamuse kujundamine.	Kool on avatud keskkond
Koolide hea kogemuse kogumine ja tutvustamine ajakirjanduses, sotsiaalmeedias jm.	Erinevate koolide kogemused on väärtustatud. Olemas on kogemuspank, millest õppida. Julgete, uuendusmeelsete, õnnelike õpetajate, koolide ja koolijuhtide kogemused on tutvustatud ajakirjas Pere ja Kodu keskendumisega sellele, mida on tehtud teisiti,  et rahulolu saavutada. Levitatud on inspiratsiooni "kui nemad said, saame ka meie!"
Aidata parimate praktikate kogumiku koostamisel.	Olemas kogumik parimatest praktikatest ja konkreetsed juhendmaterjalid erinevates valdkondades, et kuidas teha.
Heade praktikate kogumine ja levitamine nii Eestis kui väljaspool.	Süstematiseeritud heade praktikate näited.
Kooli toetamine kooli tutvustava väljaande koostamisel ja vajadusel ka kirjastamisel.	Igal koolil on paberkandjal või digitaalne infokogumik - kooli eripära, eesmärgid, koolikogukonna reeglid, õppekava lihtne selgitus lapsevanemale vms. Tekitab meie kooli tunde, annab lapsevanemale tunde, et ta on kooli oodatud, et kooli ootused on selged ja läbipaistvad.
Osalemine kooli õppekava koostamises ja ellu viimises.	Kogukond on teadlik koolis toimuvast.
Õpilaste teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste/ koolituste korraldamine.	Õpilaste initsiatiivi tõus, suureneb osalemine/ roll ja vastutus oma kooli arengus. Õpilasesinduste Liit on arvestatav partner koolijuhtidele.
Huvitava Kooli nominatsiooni taotlemine.	Lisanduvad investeeringud huvitavatele koolidele.
Koolile koostöövõimaluste pakkumine ja laiendamine.	Kool kui valikute ja otsustusvõimaluste pakkuja.
Pakkuda abi ja toetust igapäevase õppetöö huvitavaks ja innustavamaks kujundamisel.	Erinevate õppeainete omandamine on lõimitud ja seostatud eluga. Õpilasel on koolis huvitav, puududa ei taheta ja õpilased töötavad tunnis rohkem kaasa. Ettevõtlusteatri mängu ja Unistused Ellu – võimaluste abil on õpetus mitmekesisem ja elulähedasem.
Kaardistada võimaliku koostöö pakkumised koolidele.	Olemas on kohapealne ülevaade ideede valikutest, mida  ettevõtted ja organisatsioonid saavad koolidele pakkuda.
Projektivõimaluste kaardistamine katusorganisatsioonides.	Kaardistatud koostööprojektid ja võimalused innustavad laiendama koostööpartnerite ringi.
Teavitada ja toetada koole olemasolevate õppematerjalide kasutuselevõtmisel.	Erinevate organisatsioonide välja töötatud materjalid on koolidele kättesaadavad ja rakenduses.
Õpetajate toetamine	Kool kui loov ja intellektuaalne pingutus
Õpetajakoolituse kaasajastamine: õpetajakoolitusse vastuvõetute kvaliteet on kõrgem; vajadusel võetakse vähem õppureid õpetajakoolitusse; õpetajate ja õppejõudude ettevalmistuse sidustamine praktikaga, sisaldades huvitavaid ja motiveerivad õppereise ja ettevõttekülastusi; erinevad partnerid (sh Ettevõtlusteater MTÜ) juhendavad õpetajaid uute aktiivõppe meetodite ja rakenduste kasutuselevõtmisel.	Tulevased õpetajad on pädevad. Õpetaja tunneb ennast koolis hästi ning on valmis uudseid meetodeid ja rakendusi kasutusele võtma. Hariduse sõbrad väärtustavad oma kogemust ja tulevad omal algatusel kooli.
Koolijuhtide järelkasvu/täienduskoolituse programmi elluviimine.	Loodud magistriprogrammid koolijuhtidele, et toetada nende kompetentsi. Jätkub noorte liidrite programm TLÜs.
Lahenduste pakkumine vähemedukate koolide probleemidele .	„Viimase 5-e“ kooli probleemidele on võimalikud lahendused ka väljastpoolt haridussüsteemi.
Huvirühm: Haridus- ja Teadusministeerium
Vastutus: Iseregulatsiooni toetamine. Koostööprojektide toetamine (et õigusaktid ei takistaks, koostööformaatide tunnustamine). Huvitavat Kooli toetav haridussüsteem.
Tegevus 2014-2015	Tulemus
Koostöö toetamine	Kool on avatud keskkond
Ministeeriumi tegevuse avatumaks muutumine selge ja ausa kommunikatsiooni kaudu.	Koolid suhtlevad meelsamini ministeeriumiga ja kasutavad rohkem ministeeriumi kodulehekülge. Koolijuhtidel on ühtne arusaam hariduspoliitiliste otsuste tagamaadest ja püstitatud eesmärkidest.
Koolide väikeste edusammude toetamine.	Internetis olemas ülevaade koolide edulugudest. Koolidel suurem julgus tegutseda. Parimate praktikate levitamine, vastastikuse õppimise toetamine, nt mentorklubid, mentorlus/ võrgustikud laiemalt.
Regionaalsete ümarlaudade jms algatamine ja eestvedamine osapoolte kaasamiseks.	Ümarlauad jm kohtadel on toimunud. Huvitava kooli algatusega on liitujaid väljastpoolt haridussüsteemi. Siht- ja huvirühmade aktiivsus on suurem kooli huvitavaks tegemisel.