Teisipäev, 4. märts 2014

Huvitava Kooli indikaatorid

Huvitava Kooli II mõttekojas arutas ligi 70 algatust toetavate organisatsioonide esindajat, mille alusel saab koolide huvitavust hinnata ehk millised on huvitava kooli indikaatorid.

Mõttekoja üldised seisukohad indikaatorite osas: 
  • Mistahes indikaatori puhul peab üks esimesi ülesandeid olema kaardistada vastav hetketase, et saaksime edaspidi mõõta arengut. Nt iga kool kaardistab tänase rahulolu taseme ja seab eesmärgiks suurema rahulolu aastal 2020. 
  • Kõik indikaatorid peavad olema eelkõige kasulikud organisatsioonile endale arenguks, mitte riikliku välishindamise jaoks. Indikaatorid on eelkõige tööriistaks kooli arengu juhtimiseks ja sisemise motivatsiooni toetamiseks, mitte tööriist riigile koolide võrdlemiseks. 
  • Eristada ja võrselt tähtsustada tuleb kvalitatiivseid (kirjeldavaid) ja kvantitatiivseid (konkreetsed mõõdikud) indikaatoreid. 
  • Eristada tuleb protsessi- ja tulemusindikaatoreid. Tulemusindikaatorid peaksid lähtuma riiklikes õppekavades kirjeldatud üldpädevustest, protsessiindikaatorid eelkõige osapoolte rahulolust. Mõlemad on võrdselt olulised. 
  • Oluline on säilitada koolide individuaalsus, omanäolisus. Indikaatorid peavad seega olema paindlikud
  • Indikaatorid peavad mõõtma seda, mida koolis tegelikult tehakse.

Mõttekojas osalenud tegid ettepanekud järgmisteks indikaatoriteks ja hindamisviisideks:

Indikaatorid
Võimalikud hindamisviisid
Laps tahab kooli minna. Oluline on ka teada, miks tahab (kas näiteks sellepärast, et seal saab koos sõpradega tegeleda sellega, mida kodus ei lubata?).
Õpilane õpib iseenda jaoks.
Koolikohustuse täitmise hindamine (sh koolist väljalangemine).
Ühtne metoodika mõõtmiseks, miks laps koolis käib, et huvitatud osapooled saaksid hinnata, järeldada ja edasi areneda.
Rahuloluküsimustikud.
Õpilane ja õpetaja tunnevad, et neile esitatavate ootuste täitmine on realistlik.
Õpetaja huvitatus on eelduseks, et õpilasel on huvitav.
Õpilane tunneb, et õpitavas on väljakutse.
Õpetaja, õpilase, koolijuhi hinnangud, rahuloluküsitlused - ka põhikooli õpilased annavad täiesti adekvaatseid hinnanguid ja arvamusi. Tunnivaatlused.
Riiklikes õppekavade kirjeldatud üldpädevuste saavutatuse määr.
Oskuste ja teadmiste taseme tõus.
Eksamid ja testid, mis mõõdavad üldpädevuste saavutatust.
Mõõta õpilase arengut, mitte ainult lõpptulemust – gümnaasiumid saavad erineva kontingendi – tippkoolid valivad, teised võtavad vastu kõik soovijad.
Riigieksamite tulemused võiksid olla salastatud.
Koolis toimuvad arenguvestlused kindla mõtestatud metoodika alusel.
Arenguvestluste metoodika hindamine (vaatlus, eneseanalüüs).
Indikaatorid ja metoodika (lähtudes enesehindamisest), iga lapse isikupärase arengu hindamiseks, kooli kui õppiva organisatsiooni arengu hindamiseks ja kavandamiseks.
Lapsevanemate, kogukonna ja kooli hinnangud avatusele.
Koolipidaja rahulolu.
Koolijuhi, õpetajate, koolipidaja küsitlus. Lapsevanemate küsitlus kooli valiku põhjuste kohta, mida nad arvavad koolist. Diferentseerida: vanemad, kelle lapsed lõpetavad; vanemad, kelle laps läks just kooli.
Koolikultuur (nt teietamine, teretamine jm).
Koolikiusamise määr.

Vaatlus, küsimustikud.
Head praktikad õppekorralduses, (nt mittetunnipõhine õpe).
Erinevate valikainete ja huvitegevuse hulk ja kvaliteet, ka missuguseid metoodikaid kasutatakse. 
Õpilaste hõivatus ja tegevus vahetunnis.
Erinevate õppemeetodite kasutamise määr (kui iga tund ja iga õpetaja on erinev, siis on ka koolipäev huvitav).
Kooli õppekava hindamine – kui palju on praktikaid, valikaineid, mittetunnipõhist õpet, huvitegevust. Rahuloluküsimustikud, tunnivaatlused, enesehindamine.
Teiste organisatsioonide kaasatus kooliellu.
Erinevate koolide ja õpetajate ja kogukondade omavahelise suhtluse määr (sh rahvusvahelisel tasandil).
Kogukonna areng.
Teiste organisatsioonide kaasatuse hindamine, koostööprojektides osalemise hindamine.
Õpetajate, lapsevanemate, koolipidaja hinnangud.
Kui palju loeb õpetaja eriala kirjandust ja laiendab oma silmaringi.
Kui palju antakse õpetajale aega enese harimiseks.
Õpetaja rahulolu enesetäiendusvõimalustega.
Õpetaja tahe ja soov õppida ja õpetada.
Arenguvestlused, rahuloluküsimustikud.
Õpilaste haaratus klassivälises tegevuses.
Õpilaste huvitegevuses osalemise hindamine. Osapoolte rahulolu klassivälise tegevusega.
Kool pakub süsteemset tuge õpilastele oma ideede elluviimisel.
Õpilaste omaalgatuslike tegevuste hindamine. Rahuloluküsimustikud.

Joonmeedia.ee






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar