Neljapäev, 13. märts 2014

Kokkuvõte Huvitava Kooli ideekonkursi esseedest

MTÜ KAE Kool juht Robert Peetsalu, kelle nägemuse huvitavast koolist teisipäeval avaldasime, luges läbi kõik seni ilmunud Huvitava Kooli ideekonkursi esseed ning noppis neist välja enda jaoks olulisimad mõtted.

  • Paneme õpilase tunnis aktiivsemasse rolli. Laseme tal juhtida oma õppimist.
  • Õpetaja peab olema alati valmis uusi metoodikaid kasutusse võtma.
  • Õpilased teavad, milline kool oleks neile huvitav - anname neile olulise rolli kooli huvitavaks muutmisel.
  • Kooli muudab palju huvitavamaks õpilaste teineteise õpetamine. See võimaldab ka kaotada klasside kunstliku piiri ja võimaldaks vanematel õpilastel õpetada nooremaid. 
  • Õpetaja ei ole vaid aine edasi andja. Õpetaja isik on oluline. Kõige võimsam õpetamise kanal on käitumise eeskuju. Iga õpetaja peaks tundma, millise inimesena ta mõjub õpilastele.
  • Õpilastele on huvitav kuulata koolivälisest kogemusest, tööelust, võõramaalaste elust teistes riikides jne. Sellist õppimise vahendit pakub Tagasi Kooli võrgustik, töövarju projektid, praktikad organisatsioonides, õpilasvahetused, skaipimine ja kirjavahetus sõprusklassidega välismaal jpm.
  • Kool on huvitav siis, kui õppimine ja õpetamine muutub senisest enam personaliseerituks. See tähendab, et iga õpilane saab just talle vajalikud ülesanded ja toe ning iga õpetaja saab juhiseid, mis võimaldavad tal õpilasi paremini toetada. Selline tulevik on võimalik „targas klassiruumis”, mille ideestik praegu teadusmaailmas kiirelt huviorbiiti liigub. Näiteks, kui õpilane on midagi omandanud, mõistab tarkvara seda ja suunab teda tegema näiteks grupitöö ülesandeid, kus ta saab oma teadmistega teisi aidata.
  • Teha õppimine vajadus- ja projektipõhiseks. 6.-7. klassis teha kooliprojekte ja 8.-12. klassis juba kohalikule kogukonnale orienteeritud projekte praktilise ja avaliku väljundiga. Projekti teostamise loomulik osa on enda täiendamine paljudes ainetes korraga ja meeskonnatöö.
  • Õpilastele antakse laiem probleem, mille lahendamine eeldab teadmisi eri ainetest. Suheldes, võttes vastutust, otsides materjale, jagades rolle ja lahendades probleeme, jõuaksid lapsed ise tulemuse ja uute teadmisteni. Probleemide lahendamise tuhinas saadud võit innustab edasi otsima ja looma, millega kaasneb rahulolu ja toimetulekutunne. Selle tulemusena on õpilased ise motiveeritud võtma rohkem vastutust ja uurima ning enam küsima.
  • Kaziniki metoodika - ainete lõimimine läbi sama teema käsitlemise paljudes ainetes vähemalt ühe nädala jooksul.
  • Mänguline õpe - kooli teeb huvitavaks suhtlemine sõpradega, mängimine, tegutsemine, loomine, konstrueerimine, lahendamine, uued kogemused ja väljakutsed. Mänguline õpe annab lisaks kõigele eelnimetatule ka tugeva õpimotivatsiooni - kui laps saab rohkem punkte keerukamate ülesannete eest, eelistab ta neid, ehk suuremat väljakutset.
  • Õpetajate teineteise tundides käimine ja kogemuste jagamine peab saama tavapraktikaks.
  • Tänapäeva ja tuleviku töömaailma jaoks kriitilised oskused on lastele huvitavad ja neid on lihtne õpetada lõbusalt ja mänguliselt. Peamiselt toome välja pehmed oskused, mida ka kallitel koolitustel hiljem usinasti õpitakse. 
  • Õhinapõhine õpe kilbile. - Märksõnad on aineülesed projektid, õpilaste kaasamine otsustamisse, nende tegelikud huvid, paindlikkus, loomingulisus, elulisus ja päevakajalisus, üldpädevused.
  • Praeguseks teeb Eestis juba 112 ettevõtet üldhariduskoolidega tihedat koostööd läbi Unistused Ellu võrgustiku.
  • Õpilased tuleb kaasata õppekava loomisse. - Õpilane peaks saama otsustada iga aine kohta, mis teemasse ja kui süvitsi ta läheb. Soomes näiteks otsustab 8.-9. klassi õpilane 1/5 ainete üle ja gümnaasiumis 1/3 ainete üle.
  • Igas aines tuleb alustada igapäevasest, äratuntavast, populaarsest ja tänapäevasest aspektist ning edasi süveneda kaugema, võõrama ja vanema poole nii palju kui õpilane ise soovib. 
  • Kooli aitab huvitavamaks ja kodusemaks teha lastevanemate suurem osalemine ja abistamine kooli tegemistes.
  • Tegu on huvitava kooliga, kui nii laps kui õpetaja tahab hommikul kooli minna ja pärast kooli koju. Eestis on selliseid koole - näiteks Pärnu Vabakool.
  • Loovaks õppeks on vaja aega ja usaldust.
  • Vähem hindamist, rohkem toetamist ja isiklikku tegelemist lapsega.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar