Teisipäev, 4. märts 2014

Kuidas me „arfidest” lahti saime


Tiia Mikson. Foto: www.opleht.ee.


Avaldame 28. veebruari Õpetajate Lehes ilmunud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Miksoni arvamusartikli, kus ta kirjutab, kuidas nad oma kooli on huvitavamaks teinud ja mis on seda takistanud.



Miks saab uusi arvuteid tänu õnnelikele juhustele?

Huvitava Kooli mõttekoda soovitab koolil teha koostööd kohaliku kogukonnaga, tegelda süsteemipäraselt HEV-lastega, sealhulgas andekatega (õpikojad, looduslaagrid, valikained jne), innustada õpetajaid endidki õppima. Neis n-ö parandusettepanekutes pole meie kooli jaoks midagi uut. Seda kõike tehakse Põltsamaa ühisgümnaasiumis juba aastaid ja me võiksime rohkemgi teha – meie õpetajatel jagub selleks nii teadmisi, oskusi kui ka tahet. Paraku napib nii meil kui ka paljudel teistel koolidel ressursse. Rahast rääkides keskendutakse pelgalt õpetajate palkadele, samas vajab kool raha ka riiklikus õppekavas esitatud võimaluste kasutamiseks ja õppimise huvitavamaks muutmiseks.

Näiteks on kõikidesse ainekavadesse kirjutatud õppekäigud. Meie koolile tähendavad need minimaalselt viit tuhandet eurot sõidu- ja piletiraha õppeaastas. Sel aastal küsisime seda summat omavalitsuselt sihtotstarbeliselt eelarve kaudu. Samas, kui õppekava on riiklik, miks ja kuidas peaks omavalitsus oma niigi pingelisest eelarvest veel õppekäikudeks ressursse leidma. Ja teine näide. Detsembrikuu Õpetajate Lehes ütles minister Jaak Aaviksoo, et e-õpe on tulnud, et jääda. Aga kust saavad koolid endale vajalikud arvutid? Riikliku õppekavaga seoses on rahaga seotud küsimusi veelgi.

Taevataat tuli appi!

Kitsastes oludes oleme kuidagi hakkama saanud ning jõudnud selleni, et meil on igas klassiruumis arvuti ja dataprojektor, mis võimaldavad netist videoklippe vaadata ja YouTube’ist muusikat kuulata. Seitsmes klassiruumis on ka interaktiivsed tahvlid. Kust need võeti? Saime need tänu Põltsamaa ettevõtte TK-Teami heatahtlikkusele! Oleme suutnud kuidagi tasuda püsikulud (nt e-kool, püsiühendus), paraku riistvara parandamiseks ja tarkvara uuendamiseks pole raha jätkunud, sestap ongi IT-meeste üks põhitöö olnud vanade arvutite lahtimuukimine lootuses leida sealt mõni kasutamiskõlblik osa.

Mõni nädal tagasi olid meie algkoolimaja arvutiklassis neli aastat tagasi ostetud arvutid – muidugi olid need varem kasutatud masinad. 7.–12. klassi õppehoones aga 2009. aastal soetatud „arfid”, nagu gümnasistid vanu arvuteid „hellitavalt” nimetasid. Oleksime samas seisus veel praegugi, kui mitte taevataat poleks appi tulnud ja talvekülmade algust paar kuud edasi lükanud. Tänu temale õnnestus küttekulude kokkuhoiu arvelt osta aasta viimastel päevadel 24 uut arvutit. Vanadest „komplekteerisid” arvutimehed taas „uued”, millega vahetati välja algkoolimaja arvutiklassis kaheksa arvutit, oma kabineti lauale said „uue” masina mõned õpetajadki.

Huvitava Kooli mõttekoda soovitab ka kogukonnaga koostööd teha. Meie koolile on see juba aastatepikkune praktika. 2009. aastal alustasime koostöös SOS lasteküla Eesti ühinguga haridusprojekti „Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tugiõppe rakendamine”, millega seoses rahastas SOS Kinderdorff International meid 52 922 euroga. Kolm aastat kestnud projekti käigus arendasime välja HEV-õpilasi toetava süsteemi, viisime läbi arvukaid koolitusi õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele, soetasime õppevahendeid, õppe- ja ilukirjandust, võimaldasime individuaal- ja õpiabitunde mitmesajale õpilasele. Täna võimaldab meie kool regulaarset hariduslikku, psühholoogilist, sotsiaalset ja tervislikku tuge kõigile algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi hariduslike erivajadustega õpilastele, nende vanematele ja ka õpetajatele.

Eelmise projekti jätkuna saime 2013. aasta mais tänu SOS Kinderdorff Internationalile juhtpartneriks projektis „Koostöö kvaliteetse hariduse tagamiseks riski­lastele”, kus osalevad ka Tartu Annelinna gümnaasium, Pihkva pedagoogiline kompleks, Valmiera 5. keskkool ning ka SOS lastekülad Põltsamaalt, Valmierast ja Pihkvast. Kaasatud partneritena osalevad ka Põltsamaa linnavalitsus ja Pihkva regiooni riiklik haridusosakond. Põltsamaa gümnaasium saab projekti tegevuste läbiviimiseks kahe aasta jooksul kokku 54 607 eurot.

Just tänu sellele koostöövõrgustikule oligi uue aasta algus meie koolile imeline: 10. jaanuaril avasid Samsung ja SOS lasteküla meie koolis Samsungi digitaalse klassi – ainulaadse Eestis. Selles olev nüüdisaegne infotehnoloogia võimaldab õppida kõige tänapäevasemal tasemel. Tänusõnad siinkohal SOS lasteküla Eesti ühingu tegevdirektorile, Põltsamaa volikogu aseesimehele Margus Orole. Tema teene on ka see, et Põltsamaa ühisgümnaasium sai 2013. aasta lõpus uue suuremahulise ja kiire fiiberoptilise internetiühenduse. Sellega lahenes kooli 659 õpilase (piirkonna kaheksast omavalitsusest) ja 70 õpetaja ning lapsevanemate suur probleem – aeglane internet oli muutumas kogu piirkonna arengu takistuseks.

Põnevust on digiklassis nii õpilastele kui ka õpetajatele. Fotod: Põltsamaa Uudised

Meie ainulaadne digiklass!

Ligi 28 000 eurot maksnud Samsungi digitaalses klassis on 31 Samsung Galaxi Note 10.1 koos klaviatuuridega, üks puutetundliku ekraaniga 75-tolline interaktiivne tahvel, ML Novatori laadimisjaam-transpordikäru, mis võimaldab laadida korraga kõiki seadmeid. Klassis on kvaliteetse internetiühenduse tagamiseks ka kaks Wifi ruuterit. Samsung Schooli tarkvara võimaldab õpetajal ja õpilastel digitaalseid õppematerjale jagada, ekraanidel toimuvat jälgida, suhelda reaalajas, teha interaktiivseid teste, koostada küsimustikke jpm. Õpetaja saab jälgida iga õpilase ekraani ning kohe vastata õpilase esitatud küsimustele. Uues klassis Samsungi spetsialistide õpetuse järgi toimunud tunni lõppedes ütles üks õppijatest, Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula: „Iga uus vajab harjumist, aga juba see esimene tund andis osalejatele selleks palju julgust. Püüame uue metoodika rakendamiseks teha kõik võimaliku ja loodame, et õpilastele muutub õppimine senisest huvitavamaks, kaasaegsemaks, vaheldusrikkamaks ning pakub palju õppimisrõõmu.”

Õpime digiõpetamist

Huvitava Kooli mõttekoja välja pakutud ettepanekute seas mainiti ka õpetaja arengut. Põltsamaa ühisgümnaasiumis on õpetajate enesetäiendamine olnud alati prioriteetne. Eelmisest kevadest kuulume ka TÜ innovatsioonisõprade hulka. 2011. ja 2012. aastal omistati koolile maakonna kõige koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitel – meie õpetajad osalevad täiendusõppes keskmiselt 60–70 tundi aastas. Eelmisel kevadel toimus kooli 13. hariduskonverents „Õppimine ja õpetamine digiajastul”, kus e-õppe arenduskeskuse, Järvamaa kutsehariduskeskuse, Tallinna reaalkooli ja sihtasutuse Innove inimesed rääkisid õppimisest ja õpetamisest digiajastul, e-õppe rõõmudest ja valudest, õpetajate koostööst Moodle’i õpikeskkonna kasutamisel õppetöös, e-testide ja e-ülesannete koostamise kogemusest. Meie oma kooli õpetajad jagasid kogemusi e-Twinningust, samuti e-õppe võimaluste kasutamisest sotsiaalainete õpetamisel.

Et kõik õpetajad saaksid n-ö uue tehnoloogia selgeks, ostsime mõlema koolimaja õpetajate tuppa tahvelarvuti ja nutitelefoni. Õpetajate motiveerimiseks pani direktor kõige edukama(te)le digikeskkonnas õppijale-õpetaja(te)le välja auhinna – tahvelarvuti. Uhiuues interaktiivses klassis hakkame õpetama nii reaal- kui ka sotsiaalaineid ning korraldama keeltekursusi. Et õpetajad digiklassis toimetada oskaksid, algas 20. jaanuaril õpetajale Samsungi spetsialistide juhendamisel koolitus. Kooli juhtkond loodab, et õppimine ja õpetamine digiklassis innustab õppetöös osalemist ja meeskonnatööd ning digitaalsed lahendused julgustavad ja toetavad kaasava tegevuse kaudu õpilaste ja õpetaja vahelist suhtlemist ning võimaldavad lihtsat ligipääsu õppematerjalidele. Interaktiivses klassis hakkame õpetama nii reaal- kui ka sotsiaalaineid ning läbi viima keelekursusi.

Kuidas edasi?
Jah, imedesse tasub ja peab uskuma. Aga õpilaste IT-haridus ei tohi siiski sõltuda ilmastikuoludest ega erivajadustega laste õpetamine projektide rahast. Vaevalt, et igal aastal talv nii pikalt taevasse jääb ning mitu aastat järjest ei õnnestu ka väga heast projektijuhist hoolimata nii heade projektidega ühineda.

Seepärast, tahtes huvitavat kooli ja jätkuvalt väga häid PISA tulemusi, peab riik põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rahastamisparagrahvi menetledes riikliku õppekava elementaarsete nõuete täitmiseks ka konkreetsed ressursid ette nägema. On lubamatu, et vana või olematu arvutipargi tõttu meie õpilaste infotehnoloogiaharidus kannatab või isegi hääbub. Vähemalt koolide infotehnoloogilise võimekuse peab riik tagama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar