Kes on sinu Lemmikõpetaja?

Hei, koolinoor!

Oled Sa vahel tundnud, et mõne õpetaja tunnis on teistsugune õhkkond? Kas mõni õpetaja on superäge? Kelle tunnis oled südamest naernud? Kes on sind toetanud või inspireerinud? Kelle aine on eriti selgeks saanud?

Kas sul on oma LEMMIKõpetaja või haridustöötaja? Kindlasti on! Tee temaga koos üks äge selfie või lase kellelgi teist koos pilti teha ning jaga seda selle sündmuse seinal, oma Instagram, Twitteri või Facebooki kontol, kasutades hashtagi #lemmikõpetaja. Pildi alla kirjuta, miks just tema on sinu lemmikõpetaja. Postitamisel veendu, et pilt oleks avalik, sest nii leiame selle üles ja saad loosis osaleda!

Parimate piltide vahel loositakse välja ägedad auhinnad: klassiga Forum Cinemas´i kinno, Euronicsilt JBLi juhtmevaba kõlar ja Sportland Eesti 50€ kinkekaart!

Loosimine toimub rahvusvahelisel õpetajate päeval, 5. oktoobril.

Tunnusta oma lemmikõpetajat ja tee temaga pilt juba täna! 

Aitame kõik levitada infot ja tunnustada seeläbi vägevaid haridustöötajaid, näitame, et neid on Eestis tuhandeid!!!

P.S 8. oktoobril toimub Aasta Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“, millega Haridus- ja Teadusministeerium tunnustab 2015/16 õppeaasta kõige säravamaid õpetajaid ja haridustöötajaid Eestis. Kuna riiklikult väljavalituid on ainult 33, aga õpetajaid Eestis ligikaudu 20 000, siis aita tunnustada teisigi!

Kandideeri FLEX programmi ja avasta maailma!

FLEX programm lennutab õpilasi igal õppeaastal Ameerikasse! Kui eelmisel aastal said kandideerida vaid 10. klassi õpilased, siis sellel õppeaastal on FLEX programm laienenud kandideerima oodatakse kõiki 9. ja 10. klassi õpilasi.

Nagu ka varem on jätkuvalt programmis osalemine õpilastele tasuta ning kandideerimiseks tuleb esmalt täita internetis olev avaldus koos kolme lühiesseega. Avaldus ja esseed on inglise keelsed, kuid grammatikat nende puhul ei hinnata. Avalduste tähtaeg on 18. oktoober 2016.

Poolfinalistid valitakse novembris ning nemad läbivad juba intervjuu, inglise keele testi ja kirjutavad testimiskeskuses essee.

Kõigil õpilastel üle Eesti on võrdne võimalus osaleda ning soovime leida programmi just õpilasi erinevatest Eesti piirkondadest. Füüsiline puue pole programmile kandideerimisel takistuseks. Tähtis on valmisolek, huvi ja tahtmine õppida inglisekeelses ja teistsuguses kultuurikeskkonnas!

EST! Flex 2016/17 õppeaasta õpilased

Aasta Õpetaja gala klassijuhataja nominendid

Tunnustame Aasta Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“ kaudu 8. oktoobril neid haridustöötajaid ja -toetajaid, kelle töö on teistele eeskujuks, kes panustavad õppurite arengu toetamisele, koostööle ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes. Kindel on see, et neid kõiki ühendab üks omadus – vastutustunne tuleviku suhtes. 
Tutvustame ühe kategooria nominente korraga. 

Aasta klassijuhataja nominendid on Maidu Varik Kuressaare Gümnaasiumist, Tiiu Assafrei Narva Eesti Gümnaasiumist ja Rea Lillemets Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumist.

Maidu Varik on Kuressaare Gümnaasiumi õppealajuhataja ja klassijuhataja.

Maidut hindavad õpilased ülivõrdes. Klassi kui terviku ühtsuse loomise kõrval leiab Maidu aega tegelda vajadusel iga õpilasega individuaalselt. Ta arendab õpilastes organiseerimisvõimet ja meeskonnatööd. Iga tegevuse või ürituse lõpus analüüsib Maidu koos õpilastega, mis olid tugevused ja mida võiks järgmine kord paremini teha.

Maidul on oluline roll koolile digipöörde tiitli saamises. Õpilased kasutavad digikeskkonda nii koolis kui kodutöödes. Ta tutvustab õpilastele pidevalt digitehnoloogia arenguid ja võimalusi.
 
Maidu on õpetaja, kellel on oskus panna lapsed tegutsema, jäädes ise alati nõu ja jõuga aitavaks mentoriks.

Tiiu Assafrei on Narva Eesti Gümnaasiumi õpetaja ja klassijuhataja

Tiiu on klassijuhataja Narva Eesti Gümnaasiumis. Tema klassis õpib palju lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Oma hoolivuse, osavõtlikkuse ja pühendumusega on Tiiu loonud klassis mõistva ja toetava õhkkonna, mis julgustab lapsi suhtlema ning avatud olema. Lastes on kinnistunud õlatunne, üksteist toetatakse ja usaldatakse.

Tiiu toetab õpilaste initsiatiivi, arutab õpilastega ühistegevusi ja arvestab nende ettepanekutega. Tema jaoks on oluline lastes tervikliku maailmapildi kujundamine. Uurimise ja avastamise kaudu soodustab Tiiu laste vaimset arengut ning avardab silmaringi. Tutvustamaks erinevaid elukutseid ning andmaks ülevaadet valikuvõimaluste mitmekesisusest, on Tiiu korraldanud kohtumisi erinevate elualade esindajatega.

Tänu Tiiu tegevusele on arenenud laste loodushuvi. Laste poolt rajatud klassiaias kasvatatakse köögiviljataimi, mille eest hoolitsedes õpivad lapsed ühtlasi vastutust ning lugupidamist elava looduse vastu. Huvitav ja laste poolt armastatud on Tiiu poolt algatatud öölugemise traditsioon, mille puhul kogunetakse mõned korrad aastas kokku, et üksteisele põnevaid jutte lugeda ja rääkida.

Oluline on Tiiu panus ka kohaliku kogukonna ühtehoidmisel. Koostööd tehakse Narva Eesti Seltsiga. Koos tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, korraldatakse töötubasid.
Õpetaja Tiiu hoiab elus vanu traditsioone ja õpetab lapsi meie pärimust väärtustama.

Rea Lillemets on Pelgulinna Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja klassijuhataja

Rea on õpetaja, kes annab endast kõik, et tema õpilaste kooliaeg oleks üks parimatest. Ta on klassijuhatajana toetav ja innustav, liites klassi ühtseks tervikuks. Ta on suutnud luua klassis õhkkonna, kus kõik tunnevad end hästi ja õppimine on meeldiv tegevus.

Rea peab oluliseks koostööd ja seisab selle eest, et kõik tunneksid end hästi ja võrdselt. Ta leiab igas lapses tema tugeva külje ja innustab seda arendama. Rea usub koostegevuse teraapiasse ehk inimesed, kes tegutsevad koos ühes ruumis on “meiega”. Ta leiab, et ei ole lahendamatuid olukordi ja probleeme kui inimesed näevad üksteises partnereid. Sellest põhimõttest lähtub ta ka kooli ja vanemate vahelises koostöös.

Kehalise kasvatuse õpetajana otsib ta õpilastele erinevaid treenimisvõimalusi, korraldab suusalaagreid ja sportmänge. Olenemata füüsilistest eeldustest leiab ta igale õpilasele sobiva tegevuse, et kõik oleksid aktiivselt kaasatud.
 
Kogu oma tegevusega on Rea õpilastele suureks eeskujuks, kes tunneb oma õpilaste tegemiste vastu huvi ka siis, kui kooliaastad seljataga.

Aasta Õpetaja gala klassiõpetaja nominendid

Tunnustame Aasta Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“ kaudu 8. oktoobril neid haridustöötajaid ja -toetajaid, kelle töö on teistele eeskujuks, kes panustavad õppurite arengu toetamisele, koostööle ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes. Kindel on see, et neid kõiki ühendab üks omadus – vastutustunne tuleviku suhtes. 

Tutvustame ühe kategooria nominente korraga. 

Aasta Õpetaja gala klassiõpetaja nominendid on Merle Lepik Salme Põhikoolist, Tiiu Vendel Pärnu Mai Koolist ja Maret Mesipuu Tallinna Hilariuse koolist. Juba 8. oktoobril saame teada, kes neist on Aasta Klassiõpetaja.

Merle Lepik on Saaremaal asuva Salme Põhikooli algklasside õpetaja, haridustehnoloog, arvuti- ja meediaõpetuse õpetaja

Merle on loominguline, innovaatiline, õpilaste võimeid ja huve arvestav õpetaja. Merle kasutab hindamismudeleid, mida on ta ise loonud selleks, et õpilased mõistaksid, mida nad omandavad ja kuidas kujuneb nende hinne. Võib öelda, et Merle õpilased on teadlikud õppijad.

Innovaatilise õpetajana on Merle tundides tähtsal kohal digivahendid. Erinevaid infotehnoloogilisi keskkondi kasutades küsib ta õpilastelt oma tööle tagasisidet, mis on loonud usaldusliku ja vaba õppimiskeskkonna, mis omakorda mõjub õpilastele julgustavalt ja motiveerivalt.

Merle on suutnud luua klassis ühtsustunde. Ta leiab igale õpilasele võimetekohase ülesande, mis toetab lapse eduelamust ja motiveerib õpilast. Merle peab oluliseks seda, et tema õpilased väärtustaksid iseennast ja tajuksid, et me kõik oleme erinevad. Ta läheneb õpilastele individuaalselt ning laseb edasijõudnutel toetada abivajajaid.

Olles huvitatud erinevatest kaasaegsetest õpetamismeetoditest ja vahenditest, väärtustab Merle sama palju pärimuskultuuri ja kodukohta. Tema klassi õppetöö on lõimitud Sõrvega – räägitakse Sõrve murrakus, uuritakse rahvariideid ja mängitakse kohalikke mänge. Koostöö kogukonnaga on teinud tema õpilastest kodukohta, pärimust austavad ja väärtustavad saarlased. Ta väärtustab koostööd lapsevanematega ning on loonud hea kontakti kodu ja kooli vahel.

Merle õpilastel on õnn õppida tema poolt kujundatud aktiivses, motiveeritud ja sõbralikus õhkkonnas.

Tiiu Vendel on Pärnu Mai Kooli algklasside õpetaja

Tiiu on kaasaegse õpikäsitluse toetaja, kelle eestvedamisel rakendatakse koostöös Tartu Ülikooliga põhikoolis avastusõppe meetodeid. Oma klassi õpilastega on ta läbinud erinevaid avastusõppe teemasid ja esinenud avatud tunniga avastusõppe konverentsil.

Tiiu eestvedamisel on õpilased osalenud erinevatel üritustel ja konkurssidel, sh Tiigrihüppe Ideelaadal, Eesti koolinoorte animatsioonikonkursil, First lrgo League Eesti näitusel-võistlusel Tartu AHHAA keskuses jne. Samuti on Tiiu õpilased tulemuslikult osalenud ettevõtluskonkursil õpilasfirmade laadal Jäärmark. 2015. aasta oktoobris toimunud rahvusvahelisel programmeerimisnädalal Code Week said sertifikaadi 50 Tiiu õpilast.

Tiiu on osalenud erinevates rahvusvahelistes projektides, samuti Samsungi digipöörde vabariiklikus projektimeeskonnas. Tiiu on robootikaalaste tegevuste käivitaja Pärnu Mai Koolis.

Lisaks on Tiiu olnud aastaid aktiivne ja pühendunud õpilasmaleva komandör, kelle käe all on paljud õpilased saanud esimesed töökogemused.

Maret Mesipuu on Tallinna Hilariuse Kooli õpetaja

Maret on klassiõpetaja-eripedagoog, kelles on põimunud sügav professionaalsus, pühendumus, hoolivus ja tarkus, mida ta jagab õpilaste, lapsevanemate ja kolleegidega.

Õppeprotsessis konkreetseid eesmärke seades, liigub Maret eesmärgi suunas väikeste sammudega nagu on see erivajadustega laste jaoks vajalik. Ta teeb õpetuse väga realistlikuks ja seob sellega, mida lastel igapäevaselt võib vaja minna.

Maret õpetab oskuste kasutamist reaalses elus, luues selleks võimalusi ja tehes koostööd vanematega. Mareti tunnid on hästi läbi mõeldud ja huvitavaks tehtud eesmärgiga, et lapsed saaksid elamuse ja oskaksid luua seoseid.

Väga erinevate akadeemiliste ja kognitiivsete võimetega laste puhul püüab Maret leida viisi iga lapseni jõudmiseks. Maretil on oskus leida hea sõna ja preventiivne sekkumine enne etteaimatavaid keerulisi olukordi.

Ta on väga teadlikult andnud oma õpilastele vastavalt vanusele ka rohkem vastutust ja otsustamisvõimalusi ning tunnustab laste tugevusi.

Kaks korda aastas koostab Maret iga lapse kohta analüüsiva iseloomuga kokkuvõtted, mis on suunatud lapse arengu toetamisele. Iga õppeaasta lõpus loob Maret iga õpilase kohta luuletuse, mille, tunnistust üle andes, aktusel ette loeb. See on väga eriline ja liigutav hetk nii õpilastele kui vanematele.

Mareti targa planeerimise ja kommunikatsiooni toel on õpilastest ja vanematest kujunenud ühtne ja teineteisele toetuv kogukond, mille väärtushoiakuteks on inimkesksus, armastus maailma vastu ja tolerantsus erinevate maailmavaadetega inimeste suhtes.

Aasta Õpetaja gala põhikooliõpetaja nominendid

Aasta Õpetaja gala põhikooliõpetaja nominendid on Jaana Palmisto Simuna Koolist, Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasiumist ja Helje Pukk Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist.

Jaana Palmisto on Lääne-Virumaal asuva Simuna Kooli tehnoloogia- ja tööõpetuse õpetaja

Õpetaja Jaana on poiste tehnoloogia- ja tööõpetuse õpetaja, kelle tunde oodatakse pikisilmi. Jaana on rohelise mõtteviisiga inimene, kes oma tundides kasutab palju taaskasutatavat materjali, millest valmivad praktilise väärtusega esemed.

Lisaks õppekavas ettenähtule, arvestab Jaana poiste soovidega, õpetades neile eluks vajalikke asju, alustades sõiduauto rehvi vahetamisest ja lõpetades vanale mööblile uue näo andmisega. Jaana lähtub õpetamisel lapsest, tema oskustest ja huvidest, osates äratada huvi õpilases sobiva teema vastu.
Jaana on loonud häid suhteid ümberkaudsete ettevõtetega ja lapsevanematega, kes aitavad tundides vajaminevate materjalidega. Õppekäikudel ettevõtetesse tutvutakse erinevate elukutsete ja töötamise võimalustega. Ta lähtub oma ainet õpetades kooli missioonist, aidata õpilasel kujuneda iseseisvalt mõtlevaks, otsustusvõimeliselt ja vastutustundlikult tegutsevaks ning elus hakkamasaavaks inimeseks.

Vaata Jaana kohta tehtud videot.

Inge Vahter on Saaremaa Ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja

Inge on õpetaja, kes märkab laste potentsiaali ning suudab neid innustada õppima ja ennast arendama. Kuna Inge on tundides õpilasi toetav ja julgustav, siis ei karda lapsed eksida ning õpivad meelsasti. Inge oskus bioloogiat lastele arusaadavaks teha, on tingitud tema enda suurest armastusest looduse vastu.

Inge teeb põhikooli õpilastega teaduslikke uurimistöid. Vabariiklikel teadustööde konkurssidel on tema õpilased aastakümneid väga edukad olnud ning tihtipeale esindanud Eestit ka rahvusvahelistel konverentsidel. Loodusarmastust on Inge suutnud mitme aastakümne jooksul süstida ka oma õpilastesse, kellest väga paljud on läinud edasi loodusaineid õppima ja seetõttu võib öelda, et tänaseks on välja kujunenud juba temanimeline koolkond noori loodusteadlasi.

Helje Pukk on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi põhikooli aineõpetaja

Helje on õpetajana teerajajaks Eestis sisserändetaustaga lastele eesti keele õpetamisel. Keeleõpetajana ei õpeta Helje üksnes eesti keelt vaid ka vajalikke teadmisi kohalikust elust, koolikultuuri ja olulisi teadmisi Eesti ühiskonnast. Helje õpetab lapsi, kes pärinevad väga erinevatest haridus- ja kultuuritaustadest, suutes neile kõigile luua õppimiseks sobivad tingimused, märgates, tunnustades, juhendades ja julgustades igaüht. Suure osa õppevarast koostab Helje ise.

Samuti on Helje asendamatu abiline teistele õppevarade kirjutajatele, andes väärtuslikku tagasisidet autorile, et kujundada kirjutatut kasutajasõbralikuks nii laste kui õpetaja seisukohalt.

Helje õpilased saavad juba aasta möödudes koolis kenasti eesti keelega hakkama, mis annab tunnistust, et õpetab õpetaja, mitte õpik.

Aasta Õpetaja gala lasteaiaõpetaja nominendid

Aasta Õpetaja gala lasteaiaõpetaja nominendid on Silja Sarap Toila Lasteaiast Naerumeri, Kristina Paštšenko ja Virve Lõhmus Pärnu Lasteaiast Trall ning Erika Rausberg Saku Lasteaiast Päikesekild. Kes nad on, kust tulevad ja mis nad eriliseks teeb?

Silja Sarap on Ida-Virumaal asuva Toila Lasteaia Naerumeri lasteaiaõpetaja

Silja on õpetaja, kelle õppetegevused on läbi mõeldud nii, et kõik lapsed tunnevad end olulise ning vajalikuna. Ta julgustab lapsi asju üha uuesti proovima ning mitte alla andma. Silja tunneb lapsi väga hästi, märgates neid asju, mida lapsevanem ei oska tähele panna.

Märkimisväärne on Silja ettevõtlikkus – just tema ideena ja eestvedamisel toimus 2015. aasta juunikuus Ida-Virumaa lasteaedade esimene laulu- ja tantsupidu “Oleme Virumaa lapsed”, millest võttis osa üle 260 lapse.

Silja on õpetaja, kes teeb oma tööd nii, et seda naudivad peale tema ka lapsed, lapsevanemad ning kogukondki.

Kristina Paštšenko ja Virve Lõhmus on Pärnu Lasteaia Trall lasteaiaõpetajad

Kristina ja Virve kui kahesuunalise keelekümblusmudelile pühendunud rühmaõpetajad, näevad oma peamise eesmärgina eesti- ja venekeelsete laste arendamist. Nad planeerivad oma tegevusi koostöös, teineteist täiendades, mitte dubleerides. Kristina ja Virve lähtuvad õpikeskkonna kujundamisel laste huvidest, arvestades kultuuritausta ja vanemate ootusi.

Õpitava sõnavara ja lausemudelite kaudu on lastel võimalus end igapäevastes tegevustes loovalt väljendada ja õppida sotsiaalseid oskusi.

Kristina arvestab tugiõpetajana, et teise koduse keelega lapsed saaksid õpitud sõnavara aktiivselt rakendada. Kolleegide sõnul on paranenud teist keelt kõnelevate laste keeleline arusaamine, väljendusoskus ning julgus kasutada eesti keelt.

Virve tegutseb laste koolivalmiduse saavutamise toetamiseks, andes vanematele tagasisidet lapse arengust ning soovitusi sotsiaalse ja vaimse arengu toetamise võimalustest.

Õpetajatena on Kristina ja Virve väärustanud erinevaid kultuure ja toonud rühmategevuste juurde aktiivsete osalistena ka lapsevanemad, kellega koostöö kasvatab lapses pereväärtusi.

Erika Rausberg on Saku Lasteaia Päikesekild lasteaiaõpetaja

Erika on innustaja ja innustuja, kes otsib uut ja katsetab seda julgelt. Liitrühmaõpetajana annab ta suurematele lastele võimalusi nooremate õpetamiseks ning abistamiseks, millest läbi isiklike kogemuste kinnistuvad teadmised ja oskused. 

Erika arvestab õpetamisel, et iga laps saaks kasutada oma loovust ja isikupära ning jõuaks selle kaudu positiivse tulemuseni, mis võimaldaks nautida eduelamusi.

Erika lähtub põhimõttest, et toetav õhkkond ja kindlustunne on lapse toimetuleku ja kasvamise aluseks. Ta on lugude usku, jutustab ja laulab koos lastega. Lugude kaudu kujundab Erika laste väärtushinnanguid ja südametarkust.

21. sajandi hariduse nõuetest ja võimalustest - külas 17 Türgi õpetajat

Eile saime võimaluse tutvustada algatust Huvitav Kool 17 Türgi õpetajale, kes lootsid kohtumise lõpuks midagi sarnast ka oma riigis teha. Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaspetsialist Mariann Rikka rääkis nii meie tegemistest kui ka Eesti haridusest üldisemalt. 

Mariann Rikka

Marianni kokkuvõte kohtumisest: Enne algatuse enda juurde jõudmist tuli teha pikem sissejuhatus meie hariduse ja õppekava eesmärkidest laiemalt: õpilase keskne õpe, avatud ja huvitav koolikeskkond, igaühe potentsiaali ja võimetega arvestamine, 21. sajandil 21. sajandi oskustele keskendumine – see on vundament elukestvaks õppeks, mille ladumisel on koolil oluline osa. 

Meil on häid näiteid nende põhimõtete rakendamisest, aga paraku ei ole need veel valdavad ega leia piisavalt tunnustust. See on suurel määral seotud asjaoluga, et avalikkuses peetakse tihti olulisemaks võrrelda eksamitulemusi kui küsida, kas, kuidas ja kui palju toetab kool õpilase arengut inimese ja õppijana.

Ei anta signaali, et vaja on muutusi ja koolid, kes on ühendanud akadeemilise pingutuse motiveeriva ja huvitava õppekorralduse ning turvalise ja meeldiva koolikeskkonna nimel, ei saa alati piisavalt tähelepanu ja tunnustust. Kuigi kõigi nende ootuste juures jääb mulje justkui peaks õpetaja olema „superinimene“ ja koolijuht sarnanema maailma päästva superkangelasega, siis tegelikult eeldab selle kõige saavutamine lihtsalt head planeerimist, koostööd ja avatust. 

Õpetaja ei ole üksi ega pea kõike tegema ise. Kool ei eksisteeri isolatsioonis end ümbritsevast keskkonnast. Kui anda vastutust õpilastele endile, kaasata vanemaid, ettevõtjaid ja teisi, kutsuda külalisõpetajaid ja paluda vajadusel abi, muutub kool ja õppeprotsess oluliselt mitmekesisemaks ja kõigile meeldivamaks. Õpetaja ja koolijuhi roll on luua selleks keskkond ja võimalused. 

Huvitav Kool on ellu kutsutud selleks, et tõsta teadlikkust 21. saj hariduse nõuetest ja võimalustest-vabadustest, mida õppekava pakub ning anda kõlapinda headele näidetele nende ja teiste võimaluste kasutamisest. Selleks toetab Huvitav Kool ühiste sõnumite ja ootuste ning heade praktikate levimist läbi oma kommunikatsioonikanalite, toob ühe laua taha kokku erinevaid osapooli, aidates nii luua kontakte ja üksteist kuulata, pakub koostööplatvormi ja katalüsaatorit muutuste ellu viimiseks.

Türgi delegatsiooni tagasiside oli väga positiivne. Öeldi, et saadi palju uut teada ja avaldati lootust, et kunagi saab midagi sarnast teha ka Türgis.