Neljapäev, 5. november 2015

Koolis peavad kõik olema aktiivsed õppijad

Milline on õppijate arengut toetav kool? Haridus- ja Teadusministeeriumi koolijuhtide järelkasvuprogrammis osalejad avaldavad oma arvamust.


Margit Kagadze
Margit Kagadze, Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse ja Hiiu vallavolikogu esinaine, Kärdla Ühisgümnaasiumi õpetaja

Mis iseloomustab õppijate arengut toetavat kooli? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb esmalt mõtestada lahti, kes on õppijad ja mida mõeldakse arengu all.

Õppija rollis näen koolis lisaks õpilastele ka õpetajaid, koolijuhti, tugipersonali - kogu kooliperet, kaasa arvatud lapsevanemaid ja vilistlasi. Kuidas muidu on võimalik vastata ühiskonna ootustele 21. sajandi kooli kohta? Viimasest on kirjutanud Kristi Vinter, Pille Slabina ja Mati Heidmets Õpetajate Lehes: „...Elule jääb päheõpitud tarkustest väheks, elu ootab õpitu rakendamist, võimekust iseenda ja teiste inimestega hakkama saada, oskust tööturul ja ühiskonnas läbi lüüa. Elu ei oota pelgalt kitsa valdkonna spetsialisti, vaid tahab kirjus maailmas toimetulevat inimest....“.

Õppimise eest vastutuse võtmine ei ole ainult õpilase kohustus, kes püüab uute mõistete definitsioone sõna-sõnalt pähe õppida, et anda õpetajale „õige“ vastus ja pälvida nõnda parem hinne. Kriitilise mõtlemise, järelduste tegemise ja praktiliste probleemide lahendamise oskusi saab õpilastes arendada kool, mille kõik liikmed on aktiivsed õppijad. Mõtteviisi muutus algab vaimustunud ja innustunud koolijuhist, mis kandub edasi õpetajatele, lastele, nende vanematele, kogukonna liikmetele. Positiivse koolikogemuse saamiseks saab iga asjaosaline oma panuse anda.

Arengu toetamiseks on vaja mõista, mida areng tähendab. Erinevad teadusdistsipliinid on defineerinud arengut erinevalt. Levinuimaks võiks pidada arengut kui muutust. Aaro Toomela sõnul on selline lähenemine liiga üldistav. Kogumikus „Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine“ on pikemalt peatutud arengupsühholoogi Lev Võgotski arengu määratlusel: „...Areng on muutus, kuid mitte igasugune – see on vaimse maailma kvalitatiivne muutumine; see toimub olemasolevate, arengu käigus juba kujunenud psüühiliste struktuuride alusel. ....“ . Uue teadmise ja oskuse omandamine saab võimalikuks olemasolevale pinnale.

Seega on õppija arengu toetamiseks vaja tunda õppija isiksust, tema eelteadmisi, mõtlemisviisi, hoiakuid ja arengupotentsiaali. Inimese tundmaõppimine toimub kõige tõhusamalt erinevates keskkondades ja olukordades ning arengut toetav õppiminegi ei toimu ainult klassiruumis ja ainult ühtede samade õpetamisviiside rakendamisel. Õpetaja on õpikeskkonna üks osa ja selleks, et õpilane areneks, peaks arenema õpetaja ise, olema teadlik enda mõjust õpilasele.

OECD õpetamise ja õppimise rahvusvahelise uuringu andmetel (TALIS, 2008) on edukad need koolid, kus on fookuses õpetamine, õppimine ja inimesed – iga isiksuse areng. Koolijuhi üheks tähtsaimaiks ülesandeks on koos kollektiiviga luua visioon, kuhu suunas liikuda ja aidata hoida kollektiivi usku eesmärkide saavutamisse. Õppijat arendav kool on kahtlemata eesmärk, mille poole püüelda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar