Üks Huvitava Kooli teemapüstitusi ja ka mõttekojas kõlanud ülesandeid oli, et hinnata tuleks nii üldpädevusi ja õpilaste oskuste taseme tõusu kui ka osapoolte rahulolu kooliga. Haridus- ja teadusministeerium pakubki välja hulga erinevaid mõõdikuid, millega on võimalik hinnata näiteks õppetöö tulemuslikkust, koolide tõhusust ja õpilaste, õpetajate ning vanemate rahulolu koolis toimuvaga. Näitajatega saab tutvuda www.haridussilm.ee
Nelja tüüpi näitajad
Tulemusnäitajate abil saab selgeks, kui edukalt omandatakse haridus – palju on katkestamisi või milline on nominaalajaga lõpetajate osakaal. Samuti saab vaadata koolide õpitulemusi ja ka seda, kui paljud õpivad edasi. Kutse- ja erialase õppe puhul leiab andmeid näiteks lõpetajate palga kohta. Eelnevate kõrval saab vaadata ka eksamite tulemusi kooliti.
Rahulolunäitajad mõõdavad õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate rahulolu õppeasutuse tegevusega. Küsimused puudutavad koolikiusamist, koolis valitsevaid suhteid, puudumisi jmt.
Kolmas grupp näitajaid iseloomustab õppeasutuste tegutsemise tõhusust. Siia alla käivad näitajad nagu ruutmeetrite arv õpilase kohta, õpilaste ja õpetajate suhtarv ja ka kulu õpilase kohta.
Selleks, et õppetöö oleks tulemuslik, on vaja täita hulk eeldusi. Nendeks on nt õpetaja kvalifikatsioon, tugiteenuste piisavus jmt.
Eraldi põneva näitajana pakutakse ka välja gümnaasiumi panus õpilase edasijõudmisesse. See ei ole kõige suurem koolil, kus on kõrgeimad eksamitulemused, vaid koolil, kus aidati õpilase arengule aines kõige rohkem kaasa. Näiteks võib keskpäraste eksamitulemustega kool olla panustanud tavalisest rohkem õpilaste arengusse, kui mõni paremate tulemustega kool, sest nõrgema lähtetasemega õpilased on seal sama ajaga rohkem edasi jõudnud.
Haridusasutuste näitajatest
Gümnaasiumi panusest õpilaste edasijõudmisesse
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar