Teisipäev, 26. mai 2015

"Märka, mõjuta, muuda!" - huvitav Konguta Kool

Konguta kooli märksõnadeks on „Märka, mõjuta, muuda!“. See kohustab märkama, tegutsema, aga samas ka õigustab teistmoodi tegemist. Järgnevalt mõned näiteid „raamist välja“ tegutsemisest meie koolis. 

Igal kevadel, emakeelenädalal, viiakse meie koolis läbi minutilugemist. Soovitame kõikidel õpetajatel leida see 1 minut aega, et testida oma laste lugemiskiirust. Juba selle minuti põhjal saab õpetaja aimu oma õpilaste eripäradest. Nn aeglased lugejad, kes loevad tunduvalt vähem kui klassi keskmised õpilased, vajavad kindlasti varajast märkamist, õpetaja abi ja toetust ning kiired lugejad vajavad samuti õpetaja märkamist ja lisamaterjali oma arengupotentsiaali realiseerimisel. Kõik lugemistulemused avalikustame kooli seinal. Miks seda mitte teha? - nendes tabelites on kirjas ju iga õpilase arengulugu läbi kuue aasta! Lisaks veel võimalus võrrelda ennast teistega, samas harjutada tabelis orienteerumise oskust jne. Kooli kiirlugemise rekordiks minutis on hetkel 1465 märki, alustasime aga 650-lt.


Kuidas tõsta õpilaste trükkimiskiirust? Miks see oluline on? Eesti uus haridusstrateegia näeb ette õpilaste hakkamasaamise digimaailmas. Seega muutub äärmiselt oluliseks ka diginäpp. Meie koolis peavad õpilased tegema uurimistöö juba 1.klassist alates. Ja just nende teadustööde tegemisel märkasime, et 1.klassis on laste trükikiirus väga erinev - 4 tähest minutis kuni 177-ni. Nüüd kasutame trükikiiruse tõstmiseks http://10fastfingers.com/typing-test/estonian programmi ja oleme kooli rekordiks saanud 423 tähte minutis.

Eesti keele põhine trükkimistest: 10fastfingers.com

Silmaringi erinevused. Ühest õppeaastast kevadel kokkuvõtet tehes märkasime, et meil olid laste aktiivsuses suured erinevused. Ehkki me töötame oma kooli haridusstrateegiast johtuvalt selliselt, et iga õpilane võtaks osa vähemalt ühest huviringi tegevusest, oli laste aktiivsus õppeaasta lõpul 6-140 tundi. Taas küsimus - miks nii erinevad tulemused? Miks see nii oluline on? Aga just silmaring, teadmiste sidusus igapäevase eluga ja aktiivse ühiskonnaliikme kasvatamine on aidanud oluliselt kaasa näiteks meie õpilaste tasemetööde keskmise hinde tõusule.

Esinemisjulgus ja artikulatsiooniaparaat. Meie koolipere koguneb igal koolipäeva hommikul traditsiooniliselt kooli saalis. See on meie n.ö perering ja turuplats. Märkasime, et paljudel lastel puudub esinemisjulgus ja ka selge artikulatsiooniga oli mõnikord probleeme. Kuidas lahendada? Hakkasime pöörama tähelepanu kõneaparaadi arendamisele vigurlausete abil ja sättisime sisse n.ö kohustusliku aruandluse õppekäikudel õpitu või üritustel kogetu kohta. Sealt edasi oli üsna loogiline samm JukuAkadeemia loomine.


Kehtiv õppekava võimaldab õuesõpet, klassiruumist väljaspool toimuvat õpet. Me kõik vastutame ühiskonnaliikmetena põlvkondade õpetamise ja kasvatamise eest, seepärast on äärmiselt teretulnud võimalused, mis toetavad koolielu argipäeva rikastamist, õpilaste arendamist ja toetamist. Olgu siinkohal kiidetud „Tagasi kooli!“, „Unistused ellu!“, algatus Huvitav Kool, KIK, Olümpiaakadeemia, teaduse populariseerimine Eesti Teadusagentuuri abi, Koolielu ja HITSA jne. Meil on inimestena vahetevahel raske teha muudatusi, aru saada uuest õpikäsitusest. Mõnikord on siiski jätkuvalt kuulda küsimusi nii pedagoogidelt kui ka lapsevanematelt: „Millal te siis õpite, kui ilma mööda ringi käite? Kuna te töövihiku lehed täis saate?“ Seetõttu on igapäevasest mõtte- ja tegevusrutiinist välja saamine väga positiivne.

Digipööre ja koosõppimine. Meie õpilastele meeldib õppida koos grupis, õppida üksteiselt. Nad väidavad, et selline õpe on palju põnevam, lõbusam ja nad saavad koos paremini aru. Aga meie, pedagoogid? Miks me siis iseendale ei luba seda, mis meeldib lastele ja mis meile endalegi tundub põnev? Meie koolis on viimastel õppeaastatel käinud külas sadu õpetajaid. Need kogemusõppe päevad on meeldinud meile kõikidele - nii võõrustajatele kui külalistele. Miks me siis seda endale ei julge lubada? Meie kooli digipäevad on just seetõttu sündinudki, et oleks võimalus õppida õpetajatega koos kogemusi vahetades. Ja me õpilased saavad digipäeval iseseisva õppimise kogemusi - digipäeval ei pea kooli tulema, sest õpetajate blogides on laste tarbeks ülesanded. Nii arenevad iseseisva töö ja planeerimise oskused jne. Koolijuhtidel on kasulik mõelda aegajalt „raamist välja“ ja lubada oma kolleegidele ka konverentslust, sest need kannavad eneses innovatsiooni. Meie koolis on kõikidel töötajatel kohustus osaleda õppeaasta jooksul vähemalt ühel konverentsil - see on meil ühiselt vastuvõetud otsus.
 
Konguta Kooli esindus parimate praktikate päeval võtmas vastu tunnustust järjepideva töö eest algatuse Huvitav Kool põhimõtete elluviimisel.

Loov keskkond. Oleme kuulnud, et keskkond muudab inimest. Viimastel aastatel on palju panustatud koolikeskkonna lapsesõbralikumaks muutmisesse. Meie omas koolis oleme seda meelt, et koolis võiksid olla targad seinad, põrandad, trepid, laed. Mitte ainult klassiruum ei peaks õpetama, vaid kogu koolimaja võiks seda teha. Sageli kostab kurtmist, et raha ei jätku, aga ka minimaalsete vahenditega võib koolikeskkonna loovamaks, mängulisemaks ja õpetuslikumaks muutmisel hakkama saada. Meie koolis saab korrata näiteks tähestikku trepist üles astudes ja harjutada kümnendmurdudega liitmist-lahutamist kaloreid kokku lugedes. Koolikell võib tutvustada õppeprogrammis olevaid heliloojaid ja nende loomingut igapäevaselt või siis saab õppida negatiivsete arvude mõistet tundma 0-tasapinnalt keldrikorrusele negatiivsete arvude maailma sukeldudes. Miks mitte harjutada vahetunnis muusika-aastat silmas pidades radiaatorklaveril mängimist QR-koodide alla peidetud meloodiajuppidega?


Selle kirjutise mõte, mis ette kantud ka Rocca al Mare Kooli sünnipäevakonverentsil „Miks kool?", on julgustada mõtlema ja tegutsema „raamist välja(s)“. Julgege olla erinev, julgege eksida ja katsetada. Usaldage ennast, uskuge muudatuse võimalikkusesse! Iga muutus saab alguse tegelikult sinust enesest!

Liina Tamm, Konguta kooli direktor
mai, 2015

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar