Kairit Õunapuu. Foto: Elina Malleus |
Sarja seitsmendas artiklis keskendub Tallinna Ülikooli doktorant Kairit Õunapuu ettevõtlikkuspädevusele.
Ettevõtlikkust peetakse sageli vaid osa inimeste (õpilaste) omaduseks ning esmajoones seostatakse seda aktiivsusega ettevõtluse vallas. Sellisel juhul ei tasu oodata kõigilt oma (õpilas)firma loomist. Tegelikult tähendab ettevõtlikkus siiski palju enamat ning nimetatud eksiarvamusel olles võime juba eos piirata ettevõtlikkusega seotud omaduste arengut õpilastes.
Ettevõtlikku inimest silme ette manades mõtleme esmajoones võib-olla tõesti eelkõige hea äriideega firmaomanikule. Nii on varasemalt ka hariduse vallas seatud ettevõtlikkuse õpetamisel fookusesse nn tulevaste juhtide väljaõpetamine. Olulised on olnud oskused, mis aitavad toimivat äriideed välja mõelda ja jõuda selle teostamiseni. Tänapäeval on hakatud ettevõtluseks vajalike pädevuste kõrval pöörama rohkem tähelepanu ettevõtlikkusega seotud omadustele laiemalt.
Võib öelda, et ettevõtlikkust mõistetakse varasemast mitmekülgsemalt, kuigi ka ettevõtluse ja millegi uue loomise osakaal pole ettevõtlikkuse mõistest kuhugi kadunud. Samas ei saa me arvata, et kõikidest inimestest peavad saama osavad ettevõtjad. Mida ühiskond kõikide nende eraettevõtjatega peale hakkaks? Küll aga saame ettevõtlikkust vaadata laiemalt – inimese eneserealiseerimise kaudu mis tahes valdkonnas, sest ettevõtlikku inimest iseloomustavad omadused, mis on olulised elus hakkamasaamisel üldiselt. Nii muutub ettevõtlikkusega seotud hoiakute, oskuste, omaduste ja ka käitumise arendamine oluliseks kõigi õpilaste puhul.
Et saaksime arendada õpilaste ettevõtlikkusega seotud oskusi, omadusi ja ka käitumist, peame teadma, mida koolikeskkonnas ettevõtlikkusega seoses üldse tähele panna. Põhikooli riiklikus õppekavas määratletakse ettevõtlikkuspädevust muuhulgas kui suutlikkust ideid luua, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi eri elu- ja tegevusvaldkondades; probleemide nägemise ja lahendamise, eesmärkide seadmise ja plaanide elluviimise, aga ka algatus- ja vastutusvõime, paindlikkuse ja riskide võtmise kaudu. Kuidas seda kõike koolikeskkonnas märgata ja toetada?
Ettevõtlikkuse märkamine koolis
Ettevõtlikkus ei väljendu vaid välises aktiivsuses, mida paneb kõrvalt hõlpsalt tähele. Ettevõtlikkust on õpetajal võimalik märgata ka õpitulemuste kaudu. Ettevõtlikkust seostatakse oskusega infot koguda, salvestada, muuta ning kasutada, mis on vajalikud omadused enamiku ülesannete täitmiseks, sealhulgas näiteks probleemide lahendamiseks. Nii seostatakse ettevõtlikkust ka hea probleemilahendusoskuse ja loovusega, sealhulgas õpilase oskusega lahendada probleeme mitmekülgselt või „teistmoodi” ning pakkuda välja uusi ideid. Uurimuse „Üldpädevused ja nende hindamine” tulemusel ilmnes, et õpilaste probleemilahendusoskused vajavad tuge – häid loovaid õpilasi, kes pakkusid probleemsituatsiooni lahendusena välja nii mitmeid kui ka eritüübilisi lahendusi, oli vaid 23%. Enamik pakkus kas vähe või vaid ühesuunalisi lahendusi (48%). Loovust võib aga pidada üheks ettevõtlikkust toetavaks omaduseks.
Samuti on ettevõtlikud õpilased üldjuhul kõrgema enesetõhususega, st õpetajale võivad õpilase ettevõtlikkusest märku anda tema hinnangud oma (eba)edule, orienteeritus saavutusele, suhtumine võistluslikesse olukordadesse. Ilmselt kõige selgemini jäävad ettevõtlikud õpilased õpetajale silma eelnevalt nimetatud „väljapoole” suunatud aktiivsusega – nad näitavad üles kõrgemat algatus-, juhtimis- ning koostöövõimet. Tõepoolest, julge pealehakkamine, ühistegevuse korraldamine ja eakaaslaste juhtimine on ettevõtlikkuse ühed nähtavamad osad. Sealjuures tuleb õpetajal osata tähele panna ja suunata positiivse väljundiga aktsioone. Ehk siis ettevõtlik ei ole ainult õpilane, kes klassiekskursiooni või -õhtu korraldamises initsiatiivi üles näitab, vaid ka see, kes korraldab klassiga tunnist ära minemise. Viimane seostub veel ühe ettevõtlikkusega seotud omadusega – riskivalmidusega. Õpetaja saab siin aidata suunata õpilasi tervistohustava tegevuse (nt alkoholitarbimise) ja mitteaktsepteeritud käitumise juurest positiivse ettevõtlikkusega seotud omadustele ja käitumisele.
Ettevõtlikkuse toetamine
Õpilased võivad vajada ettevõtlikkuse arenguks õpetaja abi. Õpetajate teadlikkus on aluseks märkamisele ja tähelepanule, mis omakorda loob ettevõtlikkust toetava keskkonna ja võimaldab soovitud omadustel väljenduda käitumises. Üldpädevuste uuringu tulemustele tuginedes võib öelda, et ettevõtlikkust näevad õpetajad koolis üsna mitmekülgselt – muuhulgas seostasid nad ettevõtlikkust organiseerimis- ja planeerimisoskuse, uute ideede loomise, väljakutsete vastuvõtmise, koostööoskuse ja iseseisvusega. Edasine küsimus ongi, mida saab õpetaja märkamise kõrval toetava keskkonna loomiseks ära teha.
Tõsi on see, et ettevõtlikkust ei saa ega ole ka mõistlik õpetada vaid ühe ainetunni raames – põhjusega on tegemist ju üldpädevusega. Sealjuures esinevad ühed ettevõtlikkusega seotud omadused ühtedel, teised teistel õpilastel ja väljenduvad ainetundides eri õpetajate silme all erinevalt. Sellest olenemata saab iga õppeaine õpetaja pakkuda õpilasele tunnis probleemülesannete lahendamise või esinemise võimalust, anda planeerimist eeldavaid kodutöid, toetada õpilaste algatus-, organiseerimis- või korraldamishuvi, ning seda nii klassis kui ka koolis. Täpsemalt saab ettevõtlikkusega seotud oskuste ja omaduste arendamisest lugeda kogumikust „Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine”.
Kokkuvõttes võib öelda, et iga õpetaja peaks märkama ning toetama ettevõtlikkusega seotud oskusi ja omadusi. Samuti on oluline meeles hoida, et iga õpilase initsiatiivi ja loovust eri olukordadega toimetulekuks on võimalik arendada ehk me ei tohiks pidada ettevõtlikkust omaseks vaid osale õpilastest. Ja loomulikult on ka õpetaja ise oma ettevõtlikkusega õpilastele eeskujuks.
Käesolev artikkel ilmus ka 29.05.2015 Õpetajate Lehes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar