Teisipäev, 21. jaanuar 2014

Õpilased tuleb kaasata õppekava loomisse

Tilsi Põhikooli direktor ja muusikaõpetaja Endrik Pikksaar esitas Huvitava Kooli mõttekonkursile idee õppekava ühise loomise protsessist.

Kuidas muuta kooli huvitavamaks? Minule tundub, et selle metodoloogilise küsimuse keskmes on õppekava ühise loomise protsess. Õppekava ühtsus ja terviklikkus on saavutatav ainult läbi õpilase kaasamise õppekava loomisse. Selleks, et leida enda jaoks huvitav, tuleb kõigepealt olemasoleva materjaliga tutvuda ja saada ülevaade. Niikuinii peab õpetaja pidevalt tegelema küsimusega, millest anda ülevaade ja millesse süveneda. Huvi on tihedalt seotud süvenemissooviga. Oluline on jälgida, et ülevaatlikkuse ja süvenemise vahel oleks tasakaal. Otsus, millesse süveneda, tuleb teha aga õpilasel endal.

Õpetajad peavad sageli õppekava pelgalt igavaks dokumendiks. Õppekava on aga ka kõik see, mis toimub tunnis ja koolis üldse. Dokumendis vaid püütakse fikseerida püüdlusi ja minimaalseid nõudmisi. Asume koos asja kallale ja iga õpilane loob enda jaoks oma õppekava! Taoline lähenemine sisaldab ülevaate saamist aine sisust ning motiveerib õpilast leidma teda huvitavat. Et õpetaja sellega toime tuleks, on vaja luua metodoloogiline raamistik ja siin saaks appi tulla nt HTM.

Õpilase jaoks tundub õpetaja ja ühiskonna poolt ära otsustatud õppekava igav. Tundub, et õpetaja juhindub liialt kramplikult õpiku ja õppekava läbivõtmisest. Õpetame õpetaja dokumente ja õppematerjale looma, õpilasi kaasama. See on õpetaja väljaõppe ja koolijuhtimise küsimus. Koolijuht kaasab õpetaja, tema omakorda õpilase.

Mina avastasin kooli arengukava loomise protsessis, et õpetaja on väga huvitatud juhtimisküsimustest. Juhtimine puudutas teda tema enda jaoks sügavamalt, kui õpetamine. Osalusskaala kasutamine võimaldas õpetajal end määratleda arengukava tegevuste alusel. Minu kui juhi jaoks olid tulemuseks andmed, kes ja millisel määral on huvitatud sisehindamise käigus välja tulnud parendusvaldkondades kaasa lööma. Töötajad võtsid ise vastutust. Anname selle võimaluse ka lastele!

Kooli huvitavaks muutumise üheks eelduseks on muutused organisatsioonikultuuris. Teiseks, metodoloogiline väljakutse – PAINDLIKUD RAAMID, struktuur, millele tuginedes saaks õpilane ja koolitöötaja luua endale ise raami. Kujutan ette kaht reaalselt teostatavat hariduskorralduslikku teed, mis minu mõtteid toetaks. Kõigepealt, lai ja kitsas õppekava igas aines. See oleks kooskõlas ka Jaak Aaviksoo väljahõigatuga üle jõu käiv koorem otsustavalt maha visata. Võib ka võtta eeskuju soomlastest. Seal teeb 8.-9. klassi õpilane valiku (1/5 õppekavast) 7. klassis kohustuslikult õpitu baasil. Gümnasist valib 1/3 ainetest. Põhimõte tundub olevat – valik tuginegu kogemusele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar